2-19-3134/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-3134

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3134 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi E Pi vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 165,89 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood xxx, asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Triin Linholm (e-post triin@corporate.ee) Kostja: E P (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Eesti Inkasso OÜ ja kostja E Pi vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1. Eesti Inkasso OÜ esitas hagiavalduse kostja E Pi vastu nõudes, millest põhisumma nõue on 140,34 eurot, viiviste nõue 17,34 eurot ning menetluskulud: riigilõiv 75 eurot ja õigusabi tasu 192 eurot.

1.2. Kostja tasub kõik kokku 387,92 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik Hageja arveldusarvele XXX SEB AS järgmise maksegraafiku järgi:  15.04.2019 – 210,00 eurot;  15.05.2019 – 177,92 eurot.

1.3. Menetluskulud, milliseid ei ole kirjeldatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1

2-19-3134

jäävad menetluspoolte enda kanda.

1.4. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata muutub kogu tasumata nõude jääk sissenõutavaks ning hagejal on õigus pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole päeva pärast nõude sissenõutavaks muutumist ning nõuda intressi 8 % aastas alates nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-3134.

2. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus tagastada käesoleva määruse jõustumisel pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Eesti Inkasso OÜ hagi E Pi vastu võlgnevuse nõudes. 02.04.2019.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud taotluse tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st

1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

2-19-3134

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus tagastab hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 37,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik