2-18-8963/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-18-8963 Tsiviilasi

V O hagi H O vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V O (isikukood XXX, aadress: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Anne Värvimann (menetluspost: menetlus@leppik.ee) Kostja: H O (isikukood XXX, aadress: XXX: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V O ja H O , koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Kostja on kohustatud hiljemalt 01.10.2019. a tasuma hagejale hüvitise omandiõiguse kaotuse ja ühisvara vallasvara osa eest summas 150 000 (sada viiskümmend tuhat) eurot hageja arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank.

1.2. Kostja poolt hüvitise tasumisel hagejale kohustub viimane viivitamatult andma nõusoleku (tegema tahteavalduse TsÜS § 68 lg 5 mõttes) kinnistusraamatu omandiõigust puudutavate kannete tegemiseks kinnistu XXX osas ja Kostja ainuomanikuna sisse kandma. Kõik kinnistu omaniku kande muudatusega seotud kulud tasub kostja.

1.3. Juhul, kui hiljemalt 01.10.2019. a ei kanna kostja kinnistu omandiõiguse kaotuse ja ühisvaraks oleva vallasvara eest hagejale kompromissi p-s 1.1. märgitud hüvitist, on pooltel õigus kuni 31.03.2020. a võõrandada kinnistu kokkuleppel. Nimetatud juhul kohustub kostja omal kulul tagama kinnistule hindamisakti atesteeritud hindajalt hiljemalt 01.11.2019. a. Kui kinnistu võõrandatakse hinnaga alla 300 000 eurot, saab hageja kinnistu müügist siiski 150 000 eurot ning sellega loetakse poolte ühisvara jagatuks.

1.4. Juhul, kui rakendub kompromissi p 1.3. (kostja ei tasu hagejale õigeaegselt hüvitist ühisvara eest) ning pooled ei jõua kokkuleppele kinnistu müügihinnas ja kostja ei taga kinnistu hindamisakti koostamist hiljemalt 01.11.2019. a või kostja ei ilmu kinnistule ostja leidmisel notarisse andma nõusolekut kinnistu võõrandamiseks või kinnistu ei ole müüdud hiljemalt 31.03.2020. a, müüakse nii kinnisvara kui ka vallasvara avalikul enampakkumisel ning saadav raha pärast enampakkumise läbiviimise kulude maha arvamist jagatakse võrdsetes osades, ent hageja osa ei ole väiksem kui 150 000 eurot.

2. Tagastada pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot V R arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-8963.

5. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluse käik

1. Kohtu menetluses oli V O hagi H O vastu ühisvara jagamise nõudes. 02.04.2019 jõudsid pooled ühisvara jagamise nõudes kokkuleppele. Pooled paluvad kohtumenetlus käesolevas vaidluses lõpetada, menetluse tagajärjed on pooltele selged, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.

3. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

10. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on 11.06.2018 tasunud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 300 eurot. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, so 150,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik