1-18-5919/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 2. aprill 2019 Kohtuasja number 1-18-5919 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Kohtuasi

N.V (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. märtsi 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.V kaitsja advokaat Toomas Laanemaa, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tehver&Partnerid N.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks N.V-lt Eesti

Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18. oktoobri 2018. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 120 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle

liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Tema karistusaeg algas 3. juunil 2018 ja lõpeb 3. juulil 2019.

2. 28. detsembril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur N.V vabastamist ei toeta.

3. Viru Maakohus jättis 6. märtsi 2019. a määrusega N.V tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohus märkis, et N.V on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et

2(3)

süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Vanglas N.V distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel on tal elukoht ühiselamus,

kus talle tagatakse omaette tuba. Garanteeritud töökohta süüdimõistetul ei ole. Kohtuistungil avaldas N.V, et saab tööle asuda OÜ-sse X. Garantiikirja selle väite tõendamiseks pole esitatud. Iseloomustusest nähtuvalt sai süüdimõistetu enne vangistust töötu abiraha ja tööharjutusel osalemise eest antavat stipendiumi, samuti oli sissetulekuks abikaasa töötasu. Nüüdseks on abielu lahutatud, lapsi kinnipeetaval pole ja vanemad on

surnud. Lähedasi, kes N.V materiaalselt ja moraalselt toetaksid, samuti ei ole.

Süüdimõistetul tuleb tasuda ka võlgu. See kohustus mõjutab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kellega ta suhtleb ka praegu. Samuti on ta varem olnud

teiste poolt mõjutatav. Ka on N.V olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega.

Kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seega on alkoholi tarvitamine ja kuritegude sooritamine olnud seotud. Ka on N.V karistus alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Varasema vangistuse jooksul läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid vaatamata sellele jätkas ta veidi enam kui aasta hiljem

uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. MÄÄRUSKAEBUS

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.V kaitsja advokaat Toomas Laanemaa, kes palub kohtumääruse tühistada ja oma kaitsealuse tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada.

Kaitsja hinnangul on kohus põhjendamatult leidnud, et N.V iseloomustavad positiivsed tegurid ei kaalu üles negatiivseid. Süüdimõistetu ei ole karistuse kandmise ajal rikkumisi toime pannud. Tal on vabaduses elukoht. Garantiikirja tööandjalt ei ole, kuid sellest ei saa järeldada, et süüdimõistetul ei ole võimalik tööd leida. Eriti arvestades, et tal on keevitaja kutse. Samuti selgitas N.V kohtuistungil, et ta töötas enne vangistust OÜ-s X, suhtles endise tööandjaga ning ta võetakse sinna tööle. Süüdimõistetu kinnitas

kohtus ka, et kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam ammu läbi ei käi. N.V on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Asjaolust, et kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ei saa teha järeldust sellise käitumise kordumise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul,

kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba

3(3)

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli

2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et N.V kaitsja

määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaitsja argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

7. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku

otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea

tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole KarS § 76 lg-t kohaldades teinud kaalutlusviga,

mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud N.V vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid

arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse

põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd tema elukäik ja teda iseloomustavad andmed annavad küllaldase aluse karta kuritegeliku käitumise jätkumist

vabaduses. Nimelt selgub, et kriminaalkorras on N.V karistatud korduvalt,

sh vägivallaga seotud kuritegude eest. Korduvat karistamised, sh reaalselt kantud vangistused, ei ole süüdimõistetut oma käitumist muutma mõjutanud. Oleks põhjendamatu oodata, et nüüdne kinnipidamine on varasematest märksa tulusam olnud juba enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Asjaolu, et N.V ei ole vanglas distsipliinirikkumisi toime pannud, sellist järeldust ümber ei lükka. Seda enam, et nagu kinnipeetava iseloomustusest selgub, seoses N.V karistusaja pikkusega individuaalset täitmiskava temale ei koostatud (vt vangistusseaduse § 16 lg 1) ning tema kriminogeensete riskide vähendamisega seega ei ole tegeletud. Ainuüksi sellest, et vabaduses on süüdimõistetul elukoht (või ka töökoht, kui määruskaebuse selline väide tõele vastavaks lugeda) ja teda saaks allutada käitumiskontrollile, temast lähtuva riski maandamiseks ilmselgelt ei piisa.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus N.V kaitsja määruskaebuse kui ilmselgelt põhjendamatu läbivaatamata. 10. N.V kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tehver&Partnerid määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määruse analüüsimisele ja määruskaebuse koostamisele kokku üks tund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7,

§ 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu N.V-lt riigi kasuks välja mõista.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk Mati Kartau