Legislator Case Law & Legislation
2-18-18575/8 AI generated

2-18-18575/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-18575/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-18-18575

Legislator headnote

AI generated

2-18-18575/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2-18-18575

Keywords

AI generated
Albanian asylum request Mongolian asylum application asylum of Sri Lankan nationals old-age, survivors' and disability insurance grounds for asylum entitlement to social assistance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-18-18575

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tänav 4, Tallinn Kohtunik Kohtuistungi aeg Raivo Einula 02. aprill 2019 Otsuse kuupäev 02. aprill 2019 Kohtutoimiku number 2-18-18575

Nõue M H vs J H abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Lõpplahend

Menetlusosalised

Hageja: M H (isikukood xxx)

Kostja: J H (isikukood xxx)

R E S O L U T S I O O N

Lahutada M H (isikukood xxx) ja J H (isikukood xxx) abielu, milline on sõlmitud 08. veebruaril 2002 Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 159.

Menetluskulude jaotus Tagastada hagejale pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmnend) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada maksja M H pangakontole xxx. Poolte muud menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik

2-18-18575

2 M H esitas 22.01.2019 kohtule hagi J H vastu abielulahutuse nõudes. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes ära 02.04.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 08.02.2002. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumisel on koostatud abieluakt nr x. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus ning võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Hageja avaldas, et poolte abielusuhted on lõppenud ca viis aastat tagasi, kuigi pooled elavad edasi ühises korteris. Hageja ja kostja ei soovinud leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled ei soovinud leppida. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja palus tagastada abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust pool.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja M H on 09.12.2018 maksekorraldusega nr x tasunud ükssada eurot riigilõivu abielulahutuse haginõude eest oma kontolt xxx. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on hageja õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis tuleb riigilõivu tasunud isikule tema taotlusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Kohtunik