3-17-2352/16 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-17-2352 Otsuse kuupäev 2. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kohtuasi Ants Kutti kaebus Narva Linnavolikogu 7. novembri 2017. a otsuste tühistamiseks ning linnavolikogu kohustamiseks uue istungi korraldamiseks ja komisjonide moodustamiseks Menetlusosalised Kaebaja Ants Kutti Vastustaja Narva linn Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Ants Kutti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2018. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2018. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Määruste resolutsioonid jätta muutmata. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Kutti esitas 3. novembril 2017 Narva Linnavolikogu esimehele fraktsiooni Meie Narva poolt Narva Linnavolikogu alatiste komisjonide liikmete kandidaadid. A. Kutti oli üles seatud õiguskomisjoni ning piiriäärse ja väliskoostöö komisjoni liikme kandidaadiks.

Narva Linnavolikogu kinnitas 7. novembri 2017. a otsusega nr 63 linnavolikogu õiguskomisjoni koosseisu. A. Kuttit komisjoni koosseisu ei valitud. 7. novembri 2017. a otsusega nr 74 kinnitas Narva Linnavolikogu piiriäärse ja väliskoostöö komisjoni koosseisu, mille koosseisu A. Kuttit samuti ei valitud.

2. A. Kutti esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavolikogu 7. novembri 2017. a otsused nr 63 ja nr 74 ning kohustada Narva Linnavolikogu korraldama komisjonide koosseisude kinnitamiseks uue istungi ja moodustama komisjonide koosseisu vastavuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 47 ja Narva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määruse nr 36 „Narva linna põhimäärus“ p-s 4.9.2 esitatud nõuetega. Kaebaja leidis, et kuna tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega ja seadusega ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

3-17-2352 2(3) 3. Tartu Halduskohus tagastas 4. jaanuari 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et HKMS § 6 lg-s 1 sätestatu ei muuda asjaolu, et haldusorgani sisetülid lahendatakse täitevvõimusiseselt. Kaebajal on võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole (Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lg 1) või alustada Narva Linnavolikogus umbusaldusmenetlust (KOKS § 46).

4. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. jaanuari 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määruse muutmata. Kaebajal ei ole alust pöörduda halduskohtusse HKMS § 4 lg 1 alusel. Halduskohtu seisukohti ei väära kaebaja väide, et halduskohtu pakutud võimalused (pöörduda Justiitsministeeriumi poole või algatada umbusaldusmenetlus) ei oleks kaebaja jaoks tulemuslikud. Kaebeõiguse piiramine ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-66-04, p 11). Riigikohus on oma praktikas möönnud juba enne uue HKMS jõustumist, et erandlikel juhtudel on võimalik halduskohtus vaidlustada ka halduse siseakti (nt haldusasjad nr 3-3-1-16-07, 3-3-1-54-05, 3-3-1-64-00), kuid niisugust olukorda praeguses asjas ei esine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti taotleb kaebaja, et Riigikohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätaks kohaldamata HKMS § 4 lg 1 osas, milles see takistab kaebajal kohtusse pöördumise põhiõiguse kasutamist. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega ja kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Väljaspool halduskohtumenetlust puudub menetluskord, mis võimaldaks taotleda isikul, kelle õigusi on õigusvastase haldusaktiga rikutud, haldusakti kehtetuks tunnistamist. KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldamismenetlus ei ole teistsugune menetluskord HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Ka üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt on HKMS § 6 lg 1 järgi halduskohtus vaidlustatav samadel põhimõtetel nagu haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses.

7. Narva linn Riigikohtule seisukohta ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas kaebus, mille kohaselt ei nimetatud kaebajat Narva Linnavolikogu komisjonide koosseisu, on lahendatav halduskohtus. Kohtud on asunud seisukohale, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Riigikohtu halduskolleegium selgitas volikogu komisjoni liikmelisusega seotud vaidluste lahedamist 12. märtsil 2019 haldusasjas nr 3-17-2784/20 tehtud määruses. Kolleegium asus seisukohale, et sedalaadi vaidlused on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. Seda põhjusel, et KOKS § 47 lg-s 1 sätestatud volikogu sisesuhtes antud õigus ei ole subjektiivne õigus, st õigus PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Samas otsuses leidis kolleegium, et kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb.

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas.

3-17-2352 3(3) 10. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste resolutsioonid jäävad jõusse.

Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)