3-17-2890/19 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2890 Määruse kuupäev 2. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kohtuasi Ants Ermi ja Oliver Liidemanni kaebus Viimsi Vallavolikogu 7. novembri 2017. a otsuste tühistamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks viima alatiste komisjonide koosseisud seadusega vastavusse Menetlusosalised Kaebajad Ants Erm ja Oliver Liidemann Vastustaja Viimsi vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2018. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Ants Ermi ja Oliver Liidemanni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2018. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 2018. a määruse (resolutsiooni p 2 osas) põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Määruste resolutsioonid jätta muutmata. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu kinnitas 7. novembri 2017. a otsustega nr 1-3/87, nr 1-3/88, nr 1-3/89, nr 1-3/90, nr 1-3/91, nr 1-3/92 ja nr 1-3/93 vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisud. Muu hulgas kinnitati keskkonnaja heakorrakomisjoni aseesimeheks Ivo Rull, revisjonikomisjoni esimeheks Ants Erm ning kultuurija spordikomisjoni aseesimeheks Oliver Liidemann.

2. Viimsi Vallavolikogu liikmed A. Erm, I. Rull ja O. Liidemann esitasid halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 7. novembri 2017. a otsuste nr 1-3/87 kuni nr 1-3/93 tühistamiseks ning Viimsi Vallavolikogu kohustamiseks viima alatiste komisjonide koosseisud vastavusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg-ga 13. Kaebuse kohaselt on otsuste vastuvõtmisel rikutud Viimsi Vallavolikogu 18. augusti 2009. a määruse nr 19 „Viimsi valla põhimäärus“ § 22 lg-t 10 ja § 38 lg 1 teist lauset ning KOKS § 43 lg-t 3 ja § 47 lg-t 13. Opositsioon, kes oleks pidanud saama seitsmes seitsmeliikmelises komisjonis kokku vähemalt 21 kohta, sai kõigest 7 esindajat. Kaks opositsiooni liiget, sh A. Erm, ei kuulu ühessegi alatisse komisjoni.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 4. jaanuari 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, märkides, et lisaks

3-17-2890 2(3) puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on tegu haldusorganisisese vaidlusega, sest kaebajad heidavad ette, et rikutud on nende kui volikogu liikmete õigusi. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (haldusasi nr 3-3-1-55-04, p 14), vaid asi tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Näiteks on kaebajatel võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole järelevalve algatamiseks (KOKS § 66 lg 1), samuti saavad nad alustada umbusaldusmenetlust (KOKS § 46).

4. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule määruskaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. aprilli 2018. a määrusega A. Ermi ja O. Liidemanni määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2018. a määruse muutmata (resolutsiooni p 2). I. Rulli määruskaebus tagastati (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et selle vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Erm ja O. Liidemann paluvad Riigikohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti taotlevad kaebajad, et Riigikohus tunnistaks põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätaks kohaldamata HKMS § 4 lg 1 osas, milles see takistab kaebajatel kohtusse pöördumise põhiõiguse kasutamist. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Kuna seadusega ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda, siis on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Õigus taotleda seadusvastaste otsuste muutmist volikogus ei taga volikogu liikme ega volikogu vähemuse seaduslike õiguste kaitset, kui volikogu enamus opositsiooni ettepanekuid ei toeta. Seega peab neil PS § 15 järgi olema õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.

7. Viimsi vald Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks kinnitatud A. Erm vaidlustab enda kinnitamata jätmist sotsiaalkomisjoni liikmeks. O. Liidemann kinnitati volikogu kultuurija spordikomisjoni aseesimeheks. O. Liidemann ei väida, et tema õigust kuuluda komisjoni on rikutud. Seega mõistab kolleegium esitatud kaebust selliselt, et A. Erm väidab KOKS § 47 lg-te 1 ja 13 rikkumist ning O. Liidemann üksnes KOKS § 47 lg 13 rikkumist.

Kohtud asusid seisukohale, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Riigikohtu halduskolleegium selgitas volikogu komisjoni liikmelisusega seotud vaidluste lahedamist 12. märtsil 2019 haldusasjas nr 3-17-2784 tehtud määruses. Kolleegium asus seisukohale, et sedalaadi vaidlused on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. Seda põhjusel, et KOKS § 47 lg-tes 1 ja 13 sätestatud volikogu sisesuhetes antud õigused ei ole subjektiivsed õigused, st õigused PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44 lg 1 mõttes. Samas otsuses leidis kolleegium, et kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb.

Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka praeguses asjas.

3-17-2890 3(3) 10. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajatel puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.

11. Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendusi ja ringkonnakohtu määruse (resolutsiooni p 2 osas) põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste resolutsioonid jäävad jõusse.

Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)