2-17-17222/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17222

Kohtuasi

XX (X) ja YY (Y) hagi CC (C) vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I XX (ik XXXXXXXXX)

Hageja II YY (ik XXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik

esindaja

QQ,

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja CC (ik XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus muutmata.

2. Jätta CC määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16.11.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu

nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise maksmiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta

kostja kanda.

2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja

tagasiulatuva elatise 214,66 eurot ja alates hagi esitamisest elatise 70% ulatuses

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Menetluskulud jättis kohus

poolte endi kanda. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tegi kohus uue lahendi ning rahuldas hagi

tervikuna ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusele menetluspooled

kassatsioonkaebust Riigikohtule ei esitanud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus määras 14.02.2019 kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Kohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 630 eurot ja sellelt viivise.

Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud 4 950 euro ulatuses. Kostja vaidles kulude

suurusele vastu ja palus vähendada advokaaditeenuse tunnitasumäära. Samuti leidis ta, et

kulude kandmine oli tõendamata või ei nähtunud need menetluskulude nimekirjast ning mitmed

kulud olid põhjendamatud. Kostja palus maksegraafikut ja jätta menetluskuludelt viivis välja

mõistmata.

Arvestades kohtuvaidluse sisu, pikkust ja toiminguid, oli mõistlik hagejatele õigusabi osutanud

advokaadi tunnihind 125 eurot (millele lisandub käibemaks).

Kostja vaidles vastu menetluskuludele perioodil 05.11.2017-21.05.2018, sest tema väitel ei

esitatud selle perioodi kohta menetluskulude nimekirja. Kohus eelnevaga ei nõustunud ja

märkis, et 22.05.2018 toimunud maakohtu istungil esitas hagejate esindaja eelnimetatud

perioodi osas menetluskulude nimekirja, millest nähtus, et hagejatele osutati õigusabi 12,25

tunni ulatuses (2 265 eurot) ning kostja esitas vastuväite, et selliseid kulusid katta ei saa. Ehkki

kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid nimetatud menetluskuludele, kontrollis kohus esitatud

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kõik nimekirjas märgitud kulud olid

põhjendatud.

Perioodi 22.05.2018-05.06.2018 kohta esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud

lepingulise esindaja tööaeg oli kostja hinnangul põhjendatud kokku 1 tunni 5 minuti ulatuses.

Kohtu hinnangul oli viidatud nimekirjas väljatoodud kulud põhjendatud osaliselt, s.o 2 tunni 45

minuti ulatuses. Osaliselt tuli vähendada kohtuistungiga seonduvaid menetluskulusid.

Samuti olid kostja hinnangul ülepaisutatud perioodi 19.06.2018-27.09.2018 menetluskulud.

Kohtu hinnangul olid nimetatud perioodi kulud vähesel määral ülepaisutatud ning põhjendatud

ja mõistlik hagejate esindajal kulunud aeg oli kokku 6 tundi 25 minutit. Apellatsioonkaebuse

koostamise põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui 5 tundi. Ajakulu 45 minutit kliendiga

nõu pidamiseks oli põhjendatud. Samuti oli põhjendatud igakordne 5 minuti pikkune ajakulu

kohtu korralduste ja määrustega e-toimikus tutvumiseks.

Kostja esitas vastuväited ka hagejate menetluskuludele perioodil 01.10.2018-26.11.2018.

Kohtu hinnangul olid vastuväited osaliselt põhjendatud ja menetluskulude nimekirjas märgitud

kulu viidatud perioodil tuli vähendada 3 tunni 25 minutini. Vähendada tuli kohtuistungi

ettevalmistamise ja sellel osalemise aega ning erinevate dokumentidega tutvumise aega.

Seega oli põhjendatud ja vajalik ajakulu hagejate esindajal käesoleva tsiviilasja menetluses

kokku 24,2 tundi (2,45+6,25+3,25+12,25). Kuna kohus leidis, et praeguses asjas oli

põhjendatud lugeda hagejatele õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks

maksimaalselt 125 eurot (millele lisandub käibemaks), siis hagejate esindaja põhjendatud ja

vajalikud kulud olid 3 025 eurot (24,2x125). Kuivõrd hagejad märkisid, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased, tuli menetluskulud kostjalt välja mõista käibemaksuga, s.o

3 630 eurot (3 025+km).

Kuna hagejate lepinguliseks esindajaks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1

p 1 järgi vandeadvokaat, siis võis eeldada, et menetlusosalisel oli õigusteenuse eest tasumise

kohustus, ning kohus sai õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest

lauset kohaldamata. Ühtlasi ei esitanud kostja ühtegi tõendit, et hagejate esindaja esitas

põhjendamatuid menetluskulusid. Hagejate esindaja kinnitas, et kõik esitatud menetluskulud

olid kantud praeguse menetluse raames. Seega puudus kohtul alus kahelda, et hagejate kulude

tekkimises ning asjaolus, et need olid tasutud.

Põhjusel, et hagejad ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt põhjendatuks kostja

menetluskulude ajatamist, jättis kohus kostja vastava taotluse rahuldamata. Lähtuvalt

TsMS § 177 lg-st 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6,

§ 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1 ning kuna hagejad esitasid TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, tuli

kohtul märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

5. Kostja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks

välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot (käibemaksuga). Kostja palus teha

tühistatud osas uus määrus.

Maakohus jättis arvesse võtmata, et esmase maakohtu otsusega ei jäetud hagejate

menetluskulusid kostja kanda, mistõttu ei esitatud kostjale maakohtu menetluskulude

nimekirja, s.t esmajoones 22.05.2018 menetluskulude nimekirja (seda ei ole ka e-toimikus) ja

ta ei saanud sellele omapoolseid vastulauseid esitada. Kohus ei küsinud ka arveid või õigusabi

eest tasumist tõendavaid dokumente. Seega oli kogu 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas

märgitud kulu 2 265 eurot põhjendamatu (3 630-2 265=1 365).

Edasine menetluse käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

7. Hagejad määruskaebusega ei nõustunud, palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus

muutmata. Määruskaebuse väited olid arusaamatud ja alusetud. Maakohtu otsus tühistati mh

osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, s.t jõus oli ringkonnakohtu määratud

menetluskulude jaotus, millega kulud jäeti kostja kanda. Määruskaebuse esitajal oli 22.05.2018

istungil võimalik esitada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele vastuväited.

Nimekiri oli nähtav ka e-toimikus.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hagejate kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot. Pidades silmas

eelnevat ja asjaolu, et hagejad maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus

jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise

kuni 1 365 eurot, kuid mitte rohkem kui 3 630 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

määrust vaidlustatud osas.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010

määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul

kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Kostja tõi määruskaebuses välja vaid ühe vastuväite maakohtu määrusele. Nimelt ei saanud

tema hinnangul kohus arvestada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjaga, sest temal puudus

võimalus sellega tutvust teha. Eelneva osas märgib ringkonnakohus, et 22.05.2018 kohtuistungi

protokollist nähtub, et kuigi hagejad esitasid menetluskulude nimekirja kohtule elektrooniliselt

(I kd lk 213), sai kostjale istungil vähemalt suulises vormis teatavaks menetluskulu nimekirja

sisu, s.t hagejate esindaja tunnitasu suurus, toimingute tegemiseks kulunud koguaeg 12,25 tundi

ning kogukulu 2 265 eurot, millele lisandus reaalne istungikulu (I kd lk 214). Samuti oli kostjal

võimalik kuludele vastu vaielda, mida kostja põgusalt ka tegi (I kd lk 214 pöördel).

Veel enam, esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas vastaspool esitas vastuväite

menetluskulude suurusele või mitte. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete järgi (TsMS § 174 lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5

ja 7). Seega tuleb kohtul sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida menetluskulude

põhjendatust. Seda maakohus praegu ka tegi ja leidis, et ajakulu 12 tundi 25 minutit

hagiavalduse koostamiseks, hagivastusega ja varalise seisundi kohta esitatud tõenditega

tutvumiseks, kohtunõudele vastamiseks hagejate ja hageja ema sissetuleku kohta,

kompromissiettepaneku koostamiseks, täiendavate tõendite esitamiseks, kostja vastuväidetega

ja kompromissettepanekuga tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks oli mõistlik ja

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.

Ei ole ka võimalik väita, et ülal kirjeldatud kulud ei olnud kostjale ettenähtavad, sest hagejatel

oli algusest peale lepinguline esindaja, kes allkirjastas kõik menetlusdokumendid, ning kostjal

oli juurdepääs kõikidele kirjeldatud dokumentidele, s.t kostja oli hagejate esindajast ja viimase

tegevusest teadlik. Kohus ei pidanud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude kohta

kliendile esitatud arveid küsima ja seega ei saa kohtule ette heita, et ta usaldas advokaadist

esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulude koosseisu.

Kuigi hagejad määruskaebust ei esitanud selgitab ringkonnakohus edaspidiste eksimuste

vältimiseks, et nii menetlusosalistel kui kohtul tuleb olla tähelepanelik minutite teisendamisel.

Kuivõrd ühes tunnis on 60 minutit, mitte 100 minutit, ei saa 12 tundi 25 minutit teisendada

12,25 tunniks, 2 tundi 45 minutit 2,45 tunniks, 6 tundi 25 minutit 6,25 tunniks, 3 tundi 25

minutit 3,25 tunniks. Kirjeldatud teisendusvea tulemusena sai kostja endale soodsama lahendi

ja kuna viimane oli ainus, kes määruskaebuse esitas, ei saa määruskaebuse piiridest tulenevalt

ringkonnakohus maakohtu minetust kõrvaldada.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing