2-17-17222/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16.11.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise maksmiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta
Legislator headnote
AI generated2-17-17222/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetluskulud palusid hagejad jätta
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
01.04.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-17222
Kohtuasi
XX (X) ja YY (Y) hagi CC (C) vastu elatise
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I XX (ik XXXXXXXXX)
Hageja II YY (ik XXXXXXXXX)
Hagejate seaduslik
esindaja
QQ,
lepinguline
esindaja vandeadvokaat Senny Pello
Kostja CC (ik XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus muutmata.
2. Jätta CC määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16.11.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu
nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise maksmiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta
kostja kanda.
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja
tagasiulatuva elatise 214,66 eurot ja alates hagi esitamisest elatise 70% ulatuses
perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Menetluskulud jättis kohus
poolte endi kanda. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata ja
menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tegi kohus uue lahendi ning rahuldas hagi
tervikuna ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusele menetluspooled
kassatsioonkaebust Riigikohtule ei esitanud.
Maakohtu määrus
4. Maakohus määras 14.02.2019 kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Kohus mõistis kostjalt
hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 630 eurot ja sellelt viivise.
Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud 4 950 euro ulatuses. Kostja vaidles kulude
suurusele vastu ja palus vähendada advokaaditeenuse tunnitasumäära. Samuti leidis ta, et
kulude kandmine oli tõendamata või ei nähtunud need menetluskulude nimekirjast ning mitmed
kulud olid põhjendamatud. Kostja palus maksegraafikut ja jätta menetluskuludelt viivis välja
mõistmata.
Arvestades kohtuvaidluse sisu, pikkust ja toiminguid, oli mõistlik hagejatele õigusabi osutanud
advokaadi tunnihind 125 eurot (millele lisandub käibemaks).
Kostja vaidles vastu menetluskuludele perioodil 05.11.2017-21.05.2018, sest tema väitel ei
esitatud selle perioodi kohta menetluskulude nimekirja. Kohus eelnevaga ei nõustunud ja
märkis, et 22.05.2018 toimunud maakohtu istungil esitas hagejate esindaja eelnimetatud
perioodi osas menetluskulude nimekirja, millest nähtus, et hagejatele osutati õigusabi 12,25
tunni ulatuses (2 265 eurot) ning kostja esitas vastuväite, et selliseid kulusid katta ei saa. Ehkki
kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid nimetatud menetluskuludele, kontrollis kohus esitatud
menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kõik nimekirjas märgitud kulud olid
põhjendatud.
Perioodi 22.05.2018-05.06.2018 kohta esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud
lepingulise esindaja tööaeg oli kostja hinnangul põhjendatud kokku 1 tunni 5 minuti ulatuses.
Kohtu hinnangul oli viidatud nimekirjas väljatoodud kulud põhjendatud osaliselt, s.o 2 tunni 45
minuti ulatuses. Osaliselt tuli vähendada kohtuistungiga seonduvaid menetluskulusid.
Samuti olid kostja hinnangul ülepaisutatud perioodi 19.06.2018-27.09.2018 menetluskulud.
Kohtu hinnangul olid nimetatud perioodi kulud vähesel määral ülepaisutatud ning põhjendatud
ja mõistlik hagejate esindajal kulunud aeg oli kokku 6 tundi 25 minutit. Apellatsioonkaebuse
koostamise põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui 5 tundi. Ajakulu 45 minutit kliendiga
nõu pidamiseks oli põhjendatud. Samuti oli põhjendatud igakordne 5 minuti pikkune ajakulu
kohtu korralduste ja määrustega e-toimikus tutvumiseks.
Kostja esitas vastuväited ka hagejate menetluskuludele perioodil 01.10.2018-26.11.2018.
Kohtu hinnangul olid vastuväited osaliselt põhjendatud ja menetluskulude nimekirjas märgitud
kulu viidatud perioodil tuli vähendada 3 tunni 25 minutini. Vähendada tuli kohtuistungi
ettevalmistamise ja sellel osalemise aega ning erinevate dokumentidega tutvumise aega.
Seega oli põhjendatud ja vajalik ajakulu hagejate esindajal käesoleva tsiviilasja menetluses
kokku 24,2 tundi (2,45+6,25+3,25+12,25). Kuna kohus leidis, et praeguses asjas oli
põhjendatud lugeda hagejatele õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks
maksimaalselt 125 eurot (millele lisandub käibemaks), siis hagejate esindaja põhjendatud ja
vajalikud kulud olid 3 025 eurot (24,2x125). Kuivõrd hagejad märkisid, et nad ei ole
käibemaksukohustuslased, tuli menetluskulud kostjalt välja mõista käibemaksuga, s.o
3 630 eurot (3 025+km).
Kuna hagejate lepinguliseks esindajaks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1
p 1 järgi vandeadvokaat, siis võis eeldada, et menetlusosalisel oli õigusteenuse eest tasumise
kohustus, ning kohus sai õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest
lauset kohaldamata. Ühtlasi ei esitanud kostja ühtegi tõendit, et hagejate esindaja esitas
põhjendamatuid menetluskulusid. Hagejate esindaja kinnitas, et kõik esitatud menetluskulud
olid kantud praeguse menetluse raames. Seega puudus kohtul alus kahelda, et hagejate kulude
tekkimises ning asjaolus, et need olid tasutud.
Põhjusel, et hagejad ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt põhjendatuks kostja
menetluskulude ajatamist, jättis kohus kostja vastava taotluse rahuldamata. Lähtuvalt
TsMS § 177 lg-st 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6,
§ 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1 ning kuna hagejad esitasid TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, tuli
kohtul märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
5. Kostja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks
välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot (käibemaksuga). Kostja palus teha
tühistatud osas uus määrus.
Maakohus jättis arvesse võtmata, et esmase maakohtu otsusega ei jäetud hagejate
menetluskulusid kostja kanda, mistõttu ei esitatud kostjale maakohtu menetluskulude
nimekirja, s.t esmajoones 22.05.2018 menetluskulude nimekirja (seda ei ole ka e-toimikus) ja
ta ei saanud sellele omapoolseid vastulauseid esitada. Kohus ei küsinud ka arveid või õigusabi
eest tasumist tõendavaid dokumente. Seega oli kogu 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas
märgitud kulu 2 265 eurot põhjendamatu (3 630-2 265=1 365).
Edasine menetluse käik
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele
vastamiseks.
7. Hagejad määruskaebusega ei nõustunud, palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus
muutmata. Määruskaebuse väited olid arusaamatud ja alusetud. Maakohtu otsus tühistati mh
osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, s.t jõus oli ringkonnakohtu määratud
menetluskulude jaotus, millega kulud jäeti kostja kanda. Määruskaebuse esitajal oli 22.05.2018
istungil võimalik esitada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele vastuväited.
Nimekiri oli nähtav ka e-toimikus.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna
alust selle muutmiseks.
TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu
määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis
kostjalt hagejate kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot. Pidades silmas
eelnevat ja asjaolu, et hagejad maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus
jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise
kuni 1 365 eurot, kuid mitte rohkem kui 3 630 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu
määrust vaidlustatud osas.
Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,
millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud
diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010
määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt
põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul
kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või
menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud.
Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on
ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll
menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
Kostja tõi määruskaebuses välja vaid ühe vastuväite maakohtu määrusele. Nimelt ei saanud
tema hinnangul kohus arvestada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjaga, sest temal puudus
võimalus sellega tutvust teha. Eelneva osas märgib ringkonnakohus, et 22.05.2018 kohtuistungi
protokollist nähtub, et kuigi hagejad esitasid menetluskulude nimekirja kohtule elektrooniliselt
(I kd lk 213), sai kostjale istungil vähemalt suulises vormis teatavaks menetluskulu nimekirja
sisu, s.t hagejate esindaja tunnitasu suurus, toimingute tegemiseks kulunud koguaeg 12,25 tundi
ning kogukulu 2 265 eurot, millele lisandus reaalne istungikulu (I kd lk 214). Samuti oli kostjal
võimalik kuludele vastu vaielda, mida kostja põgusalt ka tegi (I kd lk 214 pöördel).
Veel enam, esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas vastaspool esitas vastuväite
menetluskulude suurusele või mitte. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse
sätete järgi (TsMS § 174 lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5
ja 7). Seega tuleb kohtul sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida menetluskulude
põhjendatust. Seda maakohus praegu ka tegi ja leidis, et ajakulu 12 tundi 25 minutit
hagiavalduse koostamiseks, hagivastusega ja varalise seisundi kohta esitatud tõenditega
tutvumiseks, kohtunõudele vastamiseks hagejate ja hageja ema sissetuleku kohta,
kompromissiettepaneku koostamiseks, täiendavate tõendite esitamiseks, kostja vastuväidetega
ja kompromissettepanekuga tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks oli mõistlik ja
põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
Ei ole ka võimalik väita, et ülal kirjeldatud kulud ei olnud kostjale ettenähtavad, sest hagejatel
oli algusest peale lepinguline esindaja, kes allkirjastas kõik menetlusdokumendid, ning kostjal
oli juurdepääs kõikidele kirjeldatud dokumentidele, s.t kostja oli hagejate esindajast ja viimase
tegevusest teadlik. Kohus ei pidanud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude kohta
kliendile esitatud arveid küsima ja seega ei saa kohtule ette heita, et ta usaldas advokaadist
esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulude koosseisu.
Kuigi hagejad määruskaebust ei esitanud selgitab ringkonnakohus edaspidiste eksimuste
vältimiseks, et nii menetlusosalistel kui kohtul tuleb olla tähelepanelik minutite teisendamisel.
Kuivõrd ühes tunnis on 60 minutit, mitte 100 minutit, ei saa 12 tundi 25 minutit teisendada
12,25 tunniks, 2 tundi 45 minutit 2,45 tunniks, 6 tundi 25 minutit 6,25 tunniks, 3 tundi 25
minutit 3,25 tunniks. Kirjeldatud teisendusvea tulemusena sai kostja endale soodsama lahendi
ja kuna viimane oli ainus, kes määruskaebuse esitas, ei saa määruskaebuse piiridest tulenevalt
ringkonnakohus maakohtu minetust kõrvaldada.
TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Meeli Kaur
Mati Maksing