1-09-13111/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-09-13111 (08230122332) Otsuse kuupäev 15. detsembril 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Marina Kalistratova Merike Borunova Kriminaalasi

F.O süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav

F.O , elukoht: xxx, isikukood xxx, EV

kodanik, algharidus, emakeel –eesti keel, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – ei kohaldatud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada F.O KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista rahalise karistuse 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4500,- krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 3000,- krooni.

KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud rahalist karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda 15.12.2009.a.

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 4100064939 ning selgitus „F.O , 1-09-13111, rahaline karistus“.

Tõkend – ei kohaldatud.

Välja mõista F.O-lt tsiviilhagi AS Eesti Energia kasuks summas 10 831,19 krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista F.O-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1000,- krooni jätta riigi kanda. F.O tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „F.O , 1-09-13111, sundraha“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

F.O on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, korteris

aadressil Xxx, Tallinn, ebaseadusliku sisselülitumise teel tarbimisvõrku, kasutas

ebaseaduslikult elektrienergiat ajavahemikul 22.10.2007.a. kuni 22.10.2008.a. ning sellis teoga tekitas Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 10 831,19 krooni.

Seega pani F.O toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 216 lg 1 järgi, s.o. elektrienergia kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

F.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

15.12.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.O , et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.O süü

on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 15 - 17) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et elab aadressil Xxx kogu elu. Korteris on elekter olnud kogu aeg. Vanasti oli arvesti, aga praegu ei ole. Arvesti vahetati 2006. aastal, kuna näitas valesti. Tal ei olnud lepingut Eesti Energiaga

ning samuti puudus ka korteri rendileping. 2008. aastal käisid Eesti Energiast elektrikud ja lülitasid elektrienergia välja. Kuna temal lepingut Eesti Energiaga ei olnud, siis ta ei maksnud ka elektrienergia eest. Ka:

- Eesti Energia AS avaldus, 22.10.2008.a. tuvastati aadressil Xxx, Tallinn ebaseaduslik

elektrienergia tarbimine. Tarbimiskoha elektrivarustamise aluseks ei olnud lepingut

sõlmitud. Eesti Energia AS-ile põhjustati ebaseadusliku ühendusega kahju summas 10 831,19 krooni. (tl. 3);

- 22.10.2008.a. olukorra fikseerimise akt nr 066673, mille kohaselt toimus Xxx, Tallinn

korteris elektri tarbimine mõõtmata ahelast ning mõõtmise hetkel oli koormus 18,86 A. (tl. 4 – 5);

- kahju arvestus, millest nähtub, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku

kasutamise arvestuse järgi tekitati Eesti Energia AS-ile kahju 10 831,19 krooni ulatuses. (tl. 6);

- kannatanud esitaja ütlused, 22.10.2008.a. tuvastati aadressil Xxx, Tallinn

elektrienergia tarbimine ebaseaduslikul teel ilma selleks õigusi andva lepinguta. Voolu

saamiseks oli omavoliliselt ehitatud mõõtmata ahel. Ebaseadusliku ühendamise

tagamiseks oli kasutatud juhet läbimõõduga 2,5mm2. Olukorra fikseerimise hetkel

toimus tarbimine koormusega 18,86 A. antud ebaseadusliku ühendusega põhjustati kahju summas 10 831,19 krooni, mille ulatuses Eesti Energia esitab tsiviilhagi. (tl. 8 – 10);

- tunnistaja PK ütlused, 22.10.2008.a. teostas koos elektrikutega mõõtekontrolli Xxx,

Tallinn korteris. Antud korteris toimus elektrienergia tarbimine ebaseaduslikul teel. Voolu saamiseks oli omavoliliselt ehitatud mõõtmata ahel ning ühenduse tegemiseks

oli kasutatud juhet läbimõõduga 2,5mm2. olukorra fikseerimise hetkel toimus tarbimine koormusega 18,86 A. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. Antud asi fikseeriti aktis nr 066673. (tl. 11 – 14);

- väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et F.O

on karistatud väärteokorras ühel korral 29.11.2007.a. AS § 70 alusel

rahatrahviga 240,- krooni, mis on tasutud. Kriminaalkorras on F.O varem karistamata. (tl. 18 – 19);

- 19.03.2003.a. elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis on sõlmitud

MRnimele ning kontaktaadress ja elektri tarbimiskoht on Xxx, Tallinn. (tl. 27);

- 14.05.2004.a. tööülesanne nr 04-45426, mille kohaselt aadressil Xxx teostati lepingu

lõpetamisest tingitud tarbijapaigaldise väljalülitamine arvesti demonteerimisega. (tl. 28);

- 23.03.2009.a. munitsipaaleluruumi üürileping, millest nähtub, et üürnik on F.O

ning üürnikuga koos eluruumi kasutavad poeg MR, tütar M R ja tütrelapsed J I , A R ja K R . (tl. 29);

Kohtunik asub seisukohale, et F.O on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning F.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.O süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.O on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud

puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse

teise astme kuriteo toimepanemises. F.O on pensionär, invaliid ning talle on

võimalik mõista kergemaliigiline karistusrahaline karistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga F.O on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud karistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tsiviilhagi on esitanud AS Eesti Energia summas 10 831,19 krooni ulatuses, mis on

põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele F.O-lt.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud KrMS § 180 lg 3 sätete

kohaldamisega (arvestades süüdistatava vanust, materiaalset olukorda ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu). Osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik