2-17-9751/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-9751

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-17-9751

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Gerli Alavere Tsiviilasi OÜ SIREKAR HULGI hagi OÜ Järve Laod vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ SIREKAR HULGI (registrikood xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige M K

Kostja: OÜ Järve Laod (registrikood xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige V K

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. OÜ Järve Laod (registrikood xxx) kohustub tasuma OÜ-le SIREKAR HULGI (registrikood xxx) 5564,94 eurot hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates kohtu poolt kompromissi kinnitamisest ja menetluse lõpetamisest tsiviilasjas nr 2-17-9751.

1.2. Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud summa tasumisega viivitamise korral tasub OÜ Järve Laod OÜ-le SIREKAR HULGI viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.3. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud kohustuse täitmist puuduvad pooltel teineteise suhtes igasugused nõuded seonduvalt tsiviilasja nr 2-17-9751 esemega. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Tsiviilasi nr 2-17-9751 4. Tagastada OÜ-le SIREKAR HULGI riigilõiv summas 325 eurot OÜ SIREKAR HULGI arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank).

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ SIREKAR HULGI esitas 22.06.2017. a Harju Maakohtule hagi OÜ Järve Laod vastu kahju hüvitamiseks, millega nõudis kostja tegevusega tekitatud kahju (sh AS SEB Pank garantii tagasinõude kulude, kohtueelsete õigusabikulude, viiviste ning menetluskulude) hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 19.07.2013 kostja hagejaga äripinna üürilepingu nr 03/13 3L, millega kostja andis hageja kasutusse ruumid laohoones aadressiga xxx. Lepinguga kohustus hageja esitama kostja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagasivõtmatu garantii, mille väljastas AS SEB Pank. Lepingu punkti 1.3.3 kohaselt oli mõlemal poolel õigus leping korraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt 3 kuud ette ja tasudes leppetrahvi 2 (kahe) kuu üüri suuruses summas. Hageja ütles 15.10.2016 teatisega lepingu korraliselt ennetähtaegselt üles alates 15.01.2017. Kostja esitas hagejale lepingu punkti 1.3.3 alusel leppetrahvi arve nr 170005 summas 9329,88 eurot. Hageja keeldus arve tasumisest ning leidis, et leppetrahvi tasumise kohustus on VÕS § 334 lg

4 alusel tühine. Kostja vaidles hagejale vastu, kuna hageja oli enda hinnangul kandnud tegelikku kahju lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu ning lepingus selle ennetähtaegse ülesütlemise korral ettenähtud hüvitis sõnastati ümber leppetrahviks hageja soovil. Eeltoodule tuginedes esitas kostja garantiinõude summas 9329,88 eurot AS-ile SEB Pank, mille pank garantiiandjana rahuldas. Hageja hüvitas kostjale väljamaksutud garantiinõude AS-ile SEB Pank panga tagasinõude alusel 27.04.2017.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes seisukohale, et garantiinõude esitamine summas 9329,88 eurot AS-ile SEB Pank oli õiguspärane ja põhjendatud.

3. Pooled esitasid 28.03.2019 Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Tsiviilasi nr 2-17-9751 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi sõlmimisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 650 eurot. Tagastamisele kuulub 325 eurot, mis tuleb kanda OÜ SIREKAR HULGI arveldusarvele nr xxx (AS SEB Pank).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall Kohtunik