4-18-5675/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 1. aprill 2019 Väärteoasja number 4-18-5675 (2610,18,003882) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv

Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum

Väärteoasi Vaidlustatud lahend H.E, Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 31. jaanuari 2019 kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja H.E Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet. Lõuna prefektuur. Esindaja Tarmo Tammesoo Menetlusalune isik

H.E (isikukood: XXX). Elukoht: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg 28. märts 2019 Kohtuistungil osalesid Kohtumenetluse pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tühistada osas, millega kohus määras H.E-le

mõistetud aresti kandmisele järjestikustel päevadel.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata H.E-le mõistetud arest

10 päeva kandmisele ositi. Määratud aresti peab H.E ära kandma 2 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Järjest ärakantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. H.E apellatsioon rahuldada.

2 EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis H.E 10. oktoobril 2018 kell 17:38 Võrus Petseri tänaval mootorsõidukit Škoda Fabia. Sõiduki juhtimise ajal ei olnud H.E mootorsõiduki juhtimise õigust ning ta oli varem juhtimisõiguselt kõrvaldatud. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-de 1,3 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

MAAKOHTU OTSUS

2. Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati H.E süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati arestiga 10 päeva. Arestipäevade kandmise alguseks loetakse isiku arestikambrisse asumise aeg.

3. Kohus luges väärteoprotokollis kirjeldatud teo tõendatuks. Seda kinnitavad H.E ütlused,

Maanteeameti kiri H.E juhtimisõiguse puudumise kohta ning tema sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus. Teo pani H.E toime tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4. H.E karistuseks määras kohus 10 päeva aresti. Rahatrahv kõne alla ei tule, sest see ei oleks mõjus. Ka möödunud aastal karistati H.E samalaadse teo eest, ent see ei hoidnud teda toime panemast käesoleva menetluse aluseks olevat tegu. Mööda ei saa vaadata sellestki, et H.E on juhtinud mootorsõidukit hoolimata vastava õiguse puudumisest korduvalt. Seega on tema süü suur.

5. Viimase karistuse kandis ta ära vaevalt kuu enne praegust rikkumist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et H.E sõidutas autos ka oma last ja naist. Teosse puutuvalt esinevad ka H.E kasuks rääkivad asjaolud: nimelt sõitis ta lühikest maad ehk tema loodud oht oli sellest lähtuvalt väike ning ta ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda. H.E kahetses oma tegu. Seetõttu vastab tema süüle sanktsioonimäära alumisele kolmandikule vastav karistus, s.o 10 päeva aresti.

6. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Üldkasuliku töö kohaldamisel peab arvestama samasuguseid asjaolusid, nagu karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. See

tähendab, et üldkasuliku töö kohaldamine langeb ära, kui süü on suur või esineb oluline retsidiivsusoht. H.E süü suurust tõstab see, et ta on samasuguseid rikkumisi toime pannud

korduvalt. Kohus luges H.E retsidiivsusohu suureks: eelkõige viitavad ohule korduvad rikkumised. Teiseks saab H.E kohtuistungil antud selgitustest teha järelduse, et ta sõidab autoga võrdlemisi tihti – kuidas muidu saab ta end pidada väga heaks juhiks, kes kunagi ohtlikke olukordi ei tekita.

APELLATSIOON

7. Apellatsioonis taotleb H.E tühistada Tartu Maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega

mõista karistuseks rahatrahv või üldkasulik töö. Äärmisel juhul on H.E nõus kandma karistust ositi.

8. Taotlust põhjendab H.E sellega, et sai uue töökoha ning kolis uude elukohta. Hetkel on

tal majanduslikult väga raske ning ta ei tahaks töökohast ilma jääda. Karistuse kandmisele asumisel kaotaks H.E tööja elukoha, sest tal puudub rahaline tagavara. Võrru H.E tagasi elama minna ei saa, sest vanaema on väga haige ning naisest läks ta lahku. Praegu alustas

3 H.E uut elu. Ta palub leida teise lahenduse, et sest ei soovi kõigest ilma jääda.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

9. Kohtuvälise menetleja esindaja T. Tammesoo jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et H.E-le tuleb karistuseks määrata arest. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus, et H.E kannab karistuse ositi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et H.E on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata H.E

süüditunnistamist LS § 201 lg 1 järgi. Samas leitakse, et karistuseks võiks olla rahatrahv või üldkasulik töö. Äärmisel juhul on H.E nõus talle määratud aresti ära kandma ositi. Karistuse muutmist põhjendab H.E uue elu alustamisega Tallinnas.

11. Ringkonnakohus leiab, et H.E karistus tuleb jätta muutmata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on

isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 3-1-1-13- 11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest

ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine

normi jne). Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav.

12. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad apellatsioonis argumendid, mis lükkaksid ümber kohtu järeldused karistuse liigi ja määra osas. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema

astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad

selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

13. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud, miks rahatrahvi kohaldamine menetlusalusele isikule mõju ei avaldaks. Aresti mõistes arvestas maakohus asjaoluga, et H.E on korduvalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Möödunud aastal karistati teda samalaadse teo eest arestiga, ent uue teo toimepanemisest see teda ei hoidnud. Maakohus on andnud hinnangu ka

H.E süüle lähtudes asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus H.E isikut ja tema süü suurust

karistuse mõistmisel arvestanud, kui määras menetlusalusele isikule sanktsiooni alumisele kolmandikule vastava aresti. Kohtukolleegiumi arvates ei esine ühtki eriega üldpreventiivset kaalutlust H.E karistuse muutmiseks.

14. H.E on taotlenud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda, sest nõustub maakohtu lahendis toodud argumentidega.

15. Alternatiivselt on H.E nõustunud kandma karistuse ära ositi, et mitte kaotada eluja töökohta.

4

16. Ringkonnakohus peab võimalikuks rahuldada H.E taotluse võimaldada tal arest ära

kanda ositi. Nimelt näeb KarS § 66 lg 1 ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni

kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest ärakantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

17. Ringkonnakohus möönab, et arvestades H.E hiljutist tööleasumist ja elukohavahetust, võib arestipäevade järjestikune kandmine osutuda tema jaoks raskendatuks või tähendada tööja elukohast ilma jäämist. H.E karistuse kandmisele ositi ei ole vastu ka kohtuvälise menetleja esindaja.

18. Eelmärgitud asjaoludel ja juhindudes VTMS §147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4,

tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse osas, milles H.E-le määrati arest kandmisele järjestikustel päevadel. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega määrab H.E-le mõistetud aresti kandmisele ositi kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Järjest ärakandava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

/ /

allkirjastatud digitaalselt