2-19-3943/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3943

Tsiviilasi

Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20,

Haudejaama tee 22 korteriühistu kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulashend

Tartu Maakohtu registriosakonna 25. veebruari 2019

kandemäärus nr Ü 50076529 / 3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20,

Haudejaama tee 22 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Avaldaja Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama

tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu (registrikood

80457564), seaduslikud esindajad PS ja AAK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 25. veebruari 2019

kandemäärus nr Ü 50076529 / 3 ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta menetluskulud Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20,

Haudejaama tee 22 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu

(avaldaja, korteriühistu) esitas 19. veebruaril 2019 registripidajale kandeavalduse, mille

kohaselt avaldaja jaguneb jaotumise teel ning jagunemise tulemusel tekib kaks uut

korteriühistut – Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20 korteriühistu ja Haapsalu

linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 22 korteriühistu. Avaldaja lõpetatakse ilma

likvideerimismenetluseta.

2. Kohtunikuabi jättis 25. veebruari 2019 kandemäärusega nr Ü 50076529 / 3 (vaidlustatud

määrus) avalduse korteriühistu jagunemiskande tegemiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste

kohaselt on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 47 kohaselt juriidilise isiku jagunemine

lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Korteriühistute register on

mittetulundusühingute

ja

sihtasutuste

registri

osa,

mille

suhtes

kohaldatakse

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui korteriomandi-

2 (3)

ja korteriühistuseadusest ei tulene teisiti (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 63 lg

1). KrtS ei näe ette uute korterühistute asutamist läbi jagunemiskande.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas 10. märtsil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub

vaidlustatud määruse tühistada ja kandeavaldus rahuldada.

Avaldaja palub jagunemiskande teha mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) koosmõjus

KrtS § 63 lg-ga 1 lähtudes. Avaldaja eesmärgiks on moodustada kaks eraldi kinnisasja kahe

eraldi korteriühistuga. Jagunemise põhjuseks on asjaolu, et korteriühistu koosneb kahest

erineva suurusega majast ja mõlema maja korteriomanikel on erinevad nägemused kinnisvara

haldamisest ja renoveerimisest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 14. märtsil 2019 TsMS

§ 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

5. Pärnu Maakohus jättis 22. märtsi 2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohtu määruse

põhjenduste

kohaselt

on

korteriühistute

registri

suhtes

võimalik

kohaldada

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut vaid juhul kui KrtS-

ist ei tulene teisiti (KrtS § 63 lg 1). Korteriühistu registrikaardile kantavate andmete loetelus

(KrtS § 63 lg 4) ei sätestata korteriühistu jagunemist, mistõttu ei ole võimalik jagunemiskande

tegemisel tugineda MTÜS § 89 p-le 11.

Selleks, et avaldajal oleks võimalik saavuta kahel kinnistul kaks eraldiseisvat korteriühistut,

tuleb avaldajal lõpuni viia kinnisasja jagamise toimingud ning seejärel luuakse vastavalt KrtS

§-le 2 kinnisasja omaniku jagamisavaldusega korteriomandid ja korteriühistu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada.

Asi tuleb saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

7. Avaldaja palub korteriühistu jagunemist selliselt, et registrisse kantakse kaks uut

korteriühistut. Avaldaja jagunemiskanne jäeti registrisse kandmata, sest kohtunikuabi arvates

ei näe KrtS ette võimalust korteriühistu jagunemiseks.

8. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi ekslikult leidnud, et praeguses asjas ei kohaldu

MTÜS §-s 65 sätestatud jagunemise regulatsioon. Seetõttu on jätnud kohtunikuabi teised kande

tegemise eeldused kontrollimata, mistõttu tuleb asi saata uueks lahendamiseks tagasi

registriosakonnale.

Kuni KrtS-i jõustumiseni kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) võimaldas korteriühistu

jagunemist. Ringkonnakohtu hinnangul KrtS-i regulatsioon selles osas muudatusi ette ei näe

ning korteriühistu jagunemine on jätkuvalt võimalik MTÜS § 65 alusel. Sellist võimalust tuleb

jaatada olukordades, kus ühel kinnisasjal asub mitu elamut ning eesmärk on kinnisasja jagamine

selliselt, et iga elamu asuks iseseisval kinnisasjal. Kui kinnisasja jagamine on võimalik, siis

peab olema võimalik samal viisil kinnisasjaga ka korterühistu jagunemine. Korteriühistu

jagunemine tagab võlausaldajate ja ka jagunemises osalevate korteriühistu liikmete kaitse, sest

jaguneva

mittetulundusühingu

kohustuste

ees

vastutavad

jagunemises

osalevad

mittetulundusühingud

solidaarselt

ning

jagunemislepinguga

saab

kokku

leppida

solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (MTÜS § 73).

9. Kolleegium märgib, et korteriühistu jagunemine ei ole võimalik, kui jagunemise teel

tekkivad korteriühistud asuvad samal kinnisasjal. Korteriühistu jagunemine on lubatud üksnes

3 (3)

sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla

õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku

asutamisega (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011 määrus asjas nr 3-2-1-77-11, p 17).

Seega ei saa kandeavalduse rahuldamise tagajärjel tekkida samal kinnisasjal asuvate elamute

majandamiseks kahte korteriühistut (KrtS § 1 lg-d 2 ja 4). Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe

korteriomanditeks

jagatud

kinnisomandi

korteriomandite

omanikud.

Kuni

31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 4 sätestas analoogselt

kehtiva KrtS § 1 lg-ga 2, et korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. Kinnisomandi

korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka korteriühistu, mille liikmeteks on kõik

korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad.

10. Praeguses asjas on maakatastri andmetel kinnisasja jagamine võimalik, sest moodustatud

on kaks katastriüksust. Avaldaja väitel on kinnisasja jagamine takistatud olemasoleva

korteriühistu jagunemise küsimuse tõttu.

Kolleegium selgitab, et korteriühistu jagunemisel tuleb lähtuda KrtS §-st 6, mis reguleerib

korteriomandite kinnistamist ja korteriühistu registrikaardi avamist. Arvestada tuleb, et kandeid

eri registritesse teevad kohtu erinevad osakonnad (kinnistusraamatu pidaja ja korteriühistute

registri pidaja) ning tehniliselt ja töökorralduslikult tuleb tagada, et kannete tegemise viivitus

kujuneks minimaalseks. Ringkonnakohtule pole teada, kas kinnistusraamatu pidajale on

avaldaja poolt esitatud kinnisasja jagamise kohta kinnistamisavaldus ning kas see on edastatud

korteriühistute registri pidajale. Seetõttu tuleb kohtunikuabi määrus tühistada ja asi saata Tartu

Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

ringkonnakohtusse

esitatud

määruskaebuselt

tasutud

riigilõivu

tagastamist.

Muud

menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.

12. Tulenevalt TsMS §-st 599 ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest