Legislator Case Law & Legislation
2-17-130584/17 AI generated

2-17-130584/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-130584/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja T T suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt Mõista kostjalt T T’lt (isikukood xxxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood

Legislator headnote

AI generated

2-17-130584/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja T T suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt Mõista kostjalt T T’lt (isikukood xxxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-130584

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi T T vastu kahjuhüvitise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

999,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht

Lõõtsa tn 8a, Tallinn 11415);

Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (isikukood 36112052714,

Lowell Eesti AS, e-post juristid.ee@lowell.com);

Kostja: T T (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja T T suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt T T’lt (isikukood xxxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood

10100168) kasuks välja liikluskindlustuse seaduse § 53 lõike 1 p 2 alusel kahju

hüvitamiseks 800,58 eurot ja 04.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 134,54

eurot (perioodi eest 29.04.2016-04.06.2018).

3. Mõista kostjalt T T’lt hageja If P&C Insurance AS kasuks välja viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.06.2018 põhivõlasummast

800,58 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 666,04 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt T T’lt hageja If P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks 285 eurot (riigilõiv 175 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulud 110 eurot).

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 24.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

944,70 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2018 kostjale makseettepaneku, mida ei

õnnestunud talle kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohus menetluse 23.05.2018 määrusega

ja andis avalduse üle Pärnu Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. Pärnu Maakohus kohustas

24.05.2018 määrusega hagejat esitama nõutele vastav hagi, mille hageja 05.06.2018 ka esitas. Pärnu

Maakohus keeldus 06.06.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis asja kohtualluvusel

lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagi 11.07.2018 määrusega menetlusse.

Hageja esitas 26.02.2019 menetluskulude nimekirja.

2. Nõude aluseks toob hageja esile järgmist. 30.11.2015 toimus xxxx juures liiklusõnnetus, milles

sai kannatada V K kuuluv sõiduk xxxx (xxxx). Kahju põhjustas S OÜ-le kuuluv ja kostja poolt

juhitud sõiduk xxxx (xxxx). Kahju põhjustas asjaolu, et kostja ei veendunud tagurdades, et see on

ohutu ega takista teisi liiklejaid. Pärast õnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt politseile

nõuetekohaselt teatamata. Ülevaatusel hinnati kahjuks 800,58 eurot. Hageja (kindlustusandja) tasus

tekkinud kahjude kõrvaldamise eest. Kostja suhtes algatas Politsei- ja Piirivalveameti

väärteomenetluse, kus tuvastati, et kostja on toimunud õnnetuses süüdi (LS § 223 lõike 1 ja § 236

lõike 1 järgi). LKindlS § 53 lõike 1 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju

tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (regressinõue).

3. Hageja taotleb kostjalt kahju hüvitamist 800,58 eurot, 04.06.2018 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 134,54 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist summas 327 eurot (riigilõiv 175 eurot, 20 eurot TsMS § 4842 alusel ja lepingulise

esindaja kulud 132 eurot (2 tunni eest hinnaga 55 eurot tunnis + käibemaks 22 eurot).

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 11.10.2018 tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu Soome

Vabariiki (t lk 63). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (08.11.2018) ega käesoleva ajani

hagile vastanud. Menetluskulude nimekiri on toimetatud kätte 14.03.2019 (t lk 70). Ka

menetluskulude nimekirjale ei ole kostja vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu (lepingulise esindaja

tasu) põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku

summas 285 eurot (175 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 110 eurot) välja

mõista.

7. Kohus selgitas hagejale, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja nõuab kulusid käibemaksuga,

kuid nõuetekohast kinnitust kohtule ei esitanud. Kohus kontrollis Maksu-ja tolliameti andmeid ning

tuvastas, et hageja on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number

EE100305320). Seetõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

8. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses

ei hüvitata. Kohus ei mõista eelnimetatud kulu välja kostjalt hageja kasuks, kuna viidatuid kulusid

hüvitatakse vaid maksekäsu kiirmenetluses juhul, kui kohus koostab maksekäsu või lõpetab

menetluse võla tasumise korral. Käesoleval juhul sellist olukorda aga pole.

9. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik