2-18-16793/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. märts 2019

Tsiviilasja number

2-18-16793

Tsiviilasi

Esteur Invest OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare

1. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Esteur Invest OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja,

täitemenetluses

sissenõudja): Esteur Invest OÜ (registrikood: 11981644);

esindaja Kairit Ehala

Vastustaja: kohtutäitur Taive Peedosaar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. märtsi 2019 määrus.

2. Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

3. Rahuldada Esteur Invest OÜ määruskaebus.

4. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Esteur Invest OÜ (avaldaja, täitemenetluses sissenõudja) esitas 8. novembril 2018 kaebuse

kohtutäitur Taive Peedosaare 1. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 119/2012/1159.

Avaldaja palus kohtutäituri otsus tühistada, kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi

vaatamata ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 7. detsembril 2016 taotluse täiteasjas nr 119/2012/1159

täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur koostas 16. detsembril 2016 otsuse avaldajalt

kohtutäituri tasu 6976 eurot 78 senti väljamõistmiseks. Avaldaja sellega ei nõustunud ning

esitas 21. detsembril 2016 kaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, milles

arvestada avalduse esitamise ajaks tehtud täitetoiminguid ja sissenõutud nõude suurust.

17. jaanuari 2017 otsuses kohtutäitur rahuldas kaebuse, vähendas põhitasu 900 euro võrra ja

tasu suuruseks jäi 6076 eurot 78 senti.

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1176 tühistati kohtutäituri

otsus osaliselt. Kohtutäitur tegi 12. oktoobri 2018 uue tasuotsuse, millega avaldajalt nõutakse

kohtutäituri tasu 3300 eurot sh käibemaks 550 eurot. Avaldaja vaidlustas 12. oktoobri 2018

otsuse põhitasu osas. Avaldaja on seisukohal, et ka 10. juunil 2018 jõustunud kohtutäituri

seaduse (KTS) muudatustega kehtima hakanud uutest tasumääradest lähtudes on põhitasu

suurus arvestades täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise hetkeks ebaproportsionaalselt

suur ja sellega rikutakse sissenõudja (avaldaja) põhiseaduslikke õigusi. Avaldaja ei vaidlusta

täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot 16 senti. Kohtutäitur jättis 1. novembri 2018 otsusega

avaldaja kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur on 12. oktoobri 2018 otsuses määranud tasu suuruseks 3300 eurot koos

käibemaksuga, ehk pool seadusega ettenähtud põhitasust. Avaldaja on 5. oktoobril 2018

teatanud kohtutäiturile, et on valmis tasuma põhitasuna 1850 eurot, ilma käibemaksuta, ehk

pool põhitasust, millest on maha arvatud 900 eurot. Kohtutäituri 12. oktoobri 2018 tasuotsus on

tingitud 10. juunil 2018 jõustunud tasumääradest, kuid arvestatud ei ole läbiviidud

täitetoimingute mahtu ja nõude rahuldamise ulatust, mis antud juhul on olematu. Kohtutäitur ei

ole põhjendanud, miks nüüd kohtutäituri tasu vähendamisele ei kuulu. Kuigi kohtutäitur ei või

sõlmida kokkuleppeid tasu osas, peab kohtutäituri põhitasu otsus rajanema diskretsioonile,

milles arvestatakse menetlustoimingute hulka, mahtu ja sissenõutud summa suurust.

Kohtutäitur ei ole nimetanud ühtegi toimingut, mida saaks objektiivselt hinnata. Tegelikkuses

toiminguid tehtud ei ole, täitemenetlus on olnud peatatud. Suurem osa nõudest (ca 97%) on

jäänud rahuldamata, teostatud täitetoimingute maht ei ole suur ega välju tavapäraste

täitetoimingute raamest. Põhjendatud on kohtutäituri varasem seisukoht, mille kohaselt tuleb

KTS § 41 lg 2 alusel arvestatavast tasust maha arvestada 900 eurot.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud poolte

endi kanda.

Vastuse kohaselt esitas avaldaja esindaja Jaanus Silm 2. novembril 2016 teate sissenõudja

vahetumise kohta ja nõude loovutamise dokumendi. 7. detsembril 2016 esitati avaldus

täitemenetluse lõpetamiseks.

Alates 1. juulist 2018 jõustusid kohtutäituri seaduse muudatused, millega kohtutäituri tasu

oluliselt vähendati. KTS § 28 sätestab kaks olulist põhimõtet, s.o kohtutäituri ametitoiming on

tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude

hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud

sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

Uue otsuse koostamisel lähtus kohtutäitur 1. juulist 2018 kehtima hakanud seaduse sätetest ja

mõistis enda otsusega välja pool põhitasust 3300 eurot, sh käibemaks 20 %, arvestades

sissenõudmata jäänud summat. Enne viidatud seaduse muudatuse jõustumist oli kujunenud

seisukoht, et kohtutäitur võib kaebuse lahendamisel oma tasu vähendada. Kuna kaebus esitati

põhjusel, et sissenõudja õiglustunnet on riivatud ja seadus sellel ajal võimaldas tasu vähendada,

siis kohtutäitur seda ka tegi. Alates 1. juulist 2018 kehtiv seadus tasu vähendamist ei luba.

Suurem osa täitemenetlusest toimus enne sissenõudja vahetumist ja seega ei saagi uus

sissenõudja teada varasemas menetluses läbiviidud täitetoimingutest. Omandades nõude, ei

soovinud avaldaja täitemenetluse läbiviimist, vaid menetluse lõpetamist. Täitemenetluses on

arestitud võlgniku vara, sh osa arestimine ja osa müük enampakkumisel, eelnesid

enampakkumise nurjumised, kohtuvaidlused. Pärast avaldaja saamist sissenõudjaks on

täitemenetluses lahendatud tema poolt hulgaliselt esitatud kaebusi, kusjuures võlgniku

esindajaks on olnud avaldaja esindaja Jaanus Silm.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 1. märtsi 2019 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 1. novembri

2018 otsuse peale täiteasjas 119/2012/1159 rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning

jättis kohtutäituri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja sissenõudja täiteasjas nr 119/2012/1159

alates 2. novembrist 2016. Avaldaja esitas 7. detsembril 2016 avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri 1. novembri 2018 otsuse, millega

kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tasu osas rahuldamata.

Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et lähtuda tuleb otsuse tegemise ajal kehtinud

seadusest. KTS § 28 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, tasu on õigus nõuda

ametitoimingu ja sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses

ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või

tasu võtmise korra muutmiseks.

KTS § 41 lg 2 järgi kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku

sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud

täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust,

arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Eeltoodut sätet tuleb kohaldada selliselt, et juhul,

kui sissenõudja mistahes põhjusel taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku

sissenõudmist, tulebki tal tasuda kohtutäituri tasu vähendatud suuruses (RKTK määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-16-16, p 10).

Poolte esitatud andmetest nähtuvalt taotles avaldaja täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1

p 1 alusel, s.o muul põhjusel. Maakohus leidis, et sellisel juhul ongi vähendatud kohtutäituri

tasu maksmise kohustus avaldajal, täitemenetluses sissenõudjal.

Täiteasjas nr 119/2012/1159 jäi sisse nõudmata 154 810 eurot 48 senti. KTS § 35 järgi on kuni

200 000 euro suuruse sissenõude korral kohtutäituri põhitasuks 5500 eurot, pool sellest oleks

2750 eurot. Kohtutäitur on 12. oktoobri 2018 otsuses jõudnud samale tulemusele (tl 13) ja

lisades kohtutäituri tasule 20% käibemaksu summas 550 eurot, leidnud, et avaldajal tuleb

kohtutäituri tasuna tasuda kokku 3300 eurot. Seega on kohtutäituri poolt 12. oktoobri 2018

otsuses määratud kohtutäituri tasu kooskõlas seadusega. Kohtutäituri 1. novembri 2018 otsus

jätta avaldaja kaebus viidatud otsusele rahuldamata on kooskõlas seadusega ja selle

tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused.

Kohtutäituri diskretsiooni osas leidis maakohus, et KTS § 1 lg 2 järgi kuuluvad kohaldamisele

ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted, arvestades KTS erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on

kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse

tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et

kohtutäituril kehtiva seaduse kohaselt põhitasu osas kaalutlusõigust ei ole.

Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et uues kohtutäituri tasu otsuses pidi kohtutäitur tasu

vähendama 900 euro võrra. 16. detsembri 2016 kohtutäituri otsusega on määratud kohtutäituri

tasu suuruseks 6976 eurot 78 senti (tl 5), millele avaldaja esitas kaebuse. 17. jaanuaril 2017

allkirjastatud kohtutäituri otsusega rahuldati avaldaja avaldus ja kohtutäituri tasu vähendati 900

euro võrra (tl 7–9). Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2018 määrusega rahuldati avaldaja kaebus ja

tühistati kohtutäituri 17. jaanuari 2017 otsus täiteasjas nr 119/2012/1159 osaliselt kohtutäituri

tasu suuruse määramise osas ning kohustati kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama (tl 9

pöördel – 11). Kuna kohus tühistas 17. jaanuari 2017 kohtutäituri otsuse kohtutäituri tasu osas,

ei jäänud ega saanudki jääda kehtima ka kohtutäituri poolt kohtutäituri tasu vähendamise otsus.

Viidatud kohtumääruse resolutsioon avaldaja poolt esitatud tõlgendust ei võimalda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt on viide KTS § 1 lg-le 2 ja HMS § 4 lg-le 1 käesolevas vaidluses

asjakohatu ja ebaõige. KTS § 1 lg 2 sätestab, et HMS-i ei kohaldata täitemenetlusele vaid KTS-

s ettenähtud haldusmenetlusele, s.o kohtutäituri suhtes läbiviidavale menetlusele.

Kohtupraktika kohaselt sõltub kohtutäituri tasu täitetoimingute hulgast ja mahust ning

kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga

(Riigikohtu 13. oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10). Kui sisse nõudmata jäi

suur osa nõudest või kogu rahaline nõue, võib ka pool kohtutäituri põhitasust (eelkõige

KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur. Tasusüsteem ei tohiks viia selleni, et riivatakse

ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust. Sama kehtib

KTS § 41 lg 2 reguleeritud põhitasu kohta (Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-32-16, p 19). Kohtutäitur on juba varasemalt oma tasu vähendamisel kasutanud

diskretsiooniõigust ning vähendanud kohtutäituri tasu 900 euro võrra, s.t kohtutäitur on leidnud,

et tema tegevus ja tasu seaduses sätestatud täies ulatuses nõudmine on ebaproportsionaalne.

12. oktoobri 2018 otsuse tegemisel kohtutäitur diskretsiooniõigust enam ei kasutanud pole ning

on määranud tasumisele kuuluva kohtutäituri tasunõude suuruseks 3300 eurot (koos

käibemaksuga), ehk aritmeetiliselt pool seadusega ettenähtud põhitasust.

Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtutäitur ei saanud uues tasuotsuses vähendada

kohtutäituri tasu. Kuigi Tartu Maakohus tühistas 4. oktoobri 2018 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-1176 kohtutäituri 17. jaanuari 2017 tasuotsuse, millega kohtutäitur muutis

16. detsembri 2016 tasuotsust, vähendades kohtutäituri tasu 900 euro võrra, osaliselt, oli

tühistamise aluseks asjaolu, et kohtutäitur lähtus põhitasu määramisel põhiseadusega vastuolus

olevatest tasumääradest, mitte see, et kohtutäitur oleks eksinud diskretsiooni kohaldades

kehtiva seaduse vastu. Kohtutäituri diskretsiooniõigust puututav Riigikohtu praktika põhineb

küll varasemalt kehtinud kohtutäituri seadusel, kuid nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka

käesoleval hetkel kehtiva seaduse kohaldamisel, sh kohtutäituri tasu määramisel vähendatud

ulatuses. Antud küsimust puudutavad põhimõtted on samad nii varem kehtinud, kui ka

käesoleval ajal kehtivas seaduses ja seda ei muutnud ka Riigikohtu poolt 25. jaanuari 2018

osaotsus, mis tingis KTS § 35 lg-te 2 ja 3 muutmise.

Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole analüüsinud avaldaja

põhjendusi diskretsiooniõiguse kohaldamise õiguspärasuse osas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

poolte kanda. Vastuse kohaselt puuduvad avaldajal vahendid ning tahe/võimalused kohtutäituri

tasu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659, § 667 lg 2). Tühistatud

osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse, millega avaldaja vaidlustas kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse.

7. Kohtutäituril on õigus saada oma ametitoimingu eest tasu (KTS § 28 lg 1) ning täituritasu on

KTS § 30 lg 2 esimese lause ning TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 järgi kohustatud tasuma vähemasti

eelduslikult täitedokumendi järgi maksma kohustatud isik, s.o võlgnik (Riigikohtu

16. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 26).

Siiski on seaduses ettenähtud ka erandeid, millal võlgniku asemel peab kohtutäituri tasu

maksma sissenõudja, s.o antud juhul avaldaja.

8. Vaidlust ei ole, et avaldaja, s.o sissenõudja täitemenetluses, esitas kohtutäiturile taotluse

täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti puudub vaidlus, et selleks hetkeks ei olnud nõue täidetud.

Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele KTS § 41 lg 2, mille kohaselt maksab sissenõudja

menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud

summalt, kui ta taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist

kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid.

Pooled vaidlevad selle üle, kas antud normi kohaldamisel on kohtutäituril diskretsiooniõigus

kohtutäituri põhitasu vähendamiseks või mitte.

9. Maakohus viitas õigesti KTS § 28 lg-le 2, mille järgi kohtutäituril on õigus võtta tasu

ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel,

ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud

tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäituril põhitasu

osas kaalutlusõigus puudub. Antud juhul ei ole tegemist KTS § 28 lg 2 teises lauses nimetatud

kohtutäituri ja täitemenetluse osalise vahelise kokkuleppega tasu määramise kohta. Samuti

nõuab kohtutäitur tasu kohtutäituri seaduses sätestatud korras.

Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel. Kui sissenõudja

esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, tuleb kohtutäituril teha uus tasuotsus, kus

kohustatud isikuks on võlgniku asemel sissenõudja KTS § 41 lg 2 järgi.

10. Riigikohus on varasemas kohtupraktikas asunud seisukohale, et olukorras, kus kohtutäituril

tuleb menetluse jooksul teha võlgniku suhtes uus tasuotsus põhjusel, et nõue täideti väljaspool

täitemenetlust, tuleb võlgniku suhtes uue tasu otsuse tegemisel lähtuda mh teostatud

täitetoimingute mahust, mida on kohtutäitur jõudnud teha (Riigikohtu 16. detsembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11–13; 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16,

p 19). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud põhimõte kohalduv ka sissenõudja suhtes tasu

otsuse tegemisel KTS § 41 lg 2 alusel. Riigikohus on leidnud, et KTS § 41 lg 2 võib kohustatud

isikule tuua kaasa suure kohtutäituri tasu maksmise kohustuse juhul, kui kohtutäitur on teinud

vaid kaks täitetoimingut enne, kui sissenõudja esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ka

sellisel juhul tuleb KTS § 41 lg 2 kohaselt tasuda pool põhitasust, arvestatuna sissenõudmata

jäänud summalt. Kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue, võib ka pool

kohtutäituri põhitasust olla ebaproportsionaalselt suur.

11. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt kuuluvad kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjade

hulka. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud

tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Maakohus ei ole välja selgitanud, milliseid ja kui mahukaid täitetoiminguid on kohtutäitur

vaidlusaluses täiteasjas teinud, mis õigustaks tasu nõuda ning millises ulatuses. Seejuures on

kohtutäitur õigesti viidanud, et arvestada tuleb kõiki täitemenetluses teostatud toiminguid, sh

ka enne sissenõudja vahetumist, s.o avaldaja senise sissenõudja asemele astumist täiteasjas

nr 119/2012/1159. Kohtutäitur on vastuses kaebusele märkinud, et täitemenetluses on läbi

viidud võlgniku vara, sh äriühingu osa arestimine, korraldatud osa müük enampakkumisel,

millele eelnesid enampakkumise nurjumised, hagi esitamine enampakkumise tühistamiseks,

müügi vormistamine (tl 26). Maakohus ei ole nimetatud kohtutäituri väidet analüüsinud ega

teostatud toiminguid hinnanud.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul kindlaks teha, milliseid täitetoiminguid on kohtutäitur

vaidlusaluses täiteasjas teostanud ning kas nende maht õigustab kohtutäituri poolt määratud

tasu ulatuses tasu sissenõudmist avaldajalt. Ringkonnakohus möönab, et asja uuel

läbivaatamisel võib selguda, et kohtutäituri poolt määratud tasu ongi proportsionaalne ning

kooskõlas teostatud toimingute mahu ja täituri panusega täitemenetluse läbiviimisel. Eeltoodule

tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule tagasi

uueks läbivaatamiseks.

12. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 3).

Avaldaja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab,

et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu 35 euro

tagastamist (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-d 10 ja 15, TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke