2-18-125141/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-125141 Tsiviilasi M K hagi A K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2430 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M K (ik xxxxx), seaduslik esindaja: Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, lepinguli-ne esindaja: Olga Peenemaa,

Kostja: A K (ik xxxxx, aadress: xxxxx, linn)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Kilt elatis igakuise elatusrahana M K kasuks alates 05.03.2019 summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuni M K täisealiseks saamiseni s.o. kuni 26.12.2025. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui taga-

2-18-125141

seljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (viitenumbrita).

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

M K esitas seadusliku esindaja (eestkostja) Narva Linnavalitsuse kaudu hagi A K vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on laps riiklikul ülalpidamisel ning lapse isalt on hooldusõigus ära võetud. Lapse isa lapsele elatist ei maksa.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu TsMS § 322 lg 1 alusel 13.03.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb kooskõlas TsMS §-ga 407 lg 1 rahuldada tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Samas peab kohus vaja-

2-18-125141

likuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Alates 2019 on töötasu alammäär 540 eurot, seega miinimum palgamäär on 270 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole va-jaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud kannab kostja.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik