2-17-18775/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. märts 2019

Tsiviilasja number

2-17-18775

Tsiviilasi

OÜ Hiolen hagi Arkadii Potšienkovi vastu müügilepingu

esemete tagastamiseks või alternatiivselt võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4686 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hiolen apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Hiolen (registrikood: 12530714);

volitatud esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja (kostja): Arkadii Potšienkov (isikukood: XXX);

esindaja Vladimir Kolga

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Hiolen apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 14. novembri 2018 otsus ja

saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Hiolen (hageja) esitas 15. detsembril 2017 hagi Arkadii Potšienkovi (kostja) vastu

müügilepingu esemete tagastamiseks või alternatiivselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Hrustek ja kostja 1. augustil 2016 müügilepingu, mille

kohaselt müüs OÜ Hrustek kostjale ehitusinstrumente hinnaga 4686 eurot. Kostja kohustus

maksma kauba eest osade kaupa 5 kuu jooksul. Kostja täitis oma kohustused osaliselt. Kostja

tasus lepingust tulenevalt osamakseid kokku 3500 euro ulatuses. Kostja poolt jäi tasumata 1186

eurot. Müüja ütles lepingu üles 10. aprillil 2017. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kogunenud

viivist 1070 eurot 16 senti. Müüja loovutas 27. aprillil 2017 nõude hagejale.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole OÜ Hrustek kostjale kostja vastu suunatud rahalise nõude loovutamisest

teatanud. Seega puuduvad uuel võlausaldajal, s.o hagejal, nõuded kostja vastu. Kuni senine

võlausaldaja ei ole kostjale loovutamisest teatanud või kuni kostjale ei ole esitatud võlausaldaja

poolt välja antud loovutamisdokument, loetakse kohustuse täitmine senisele võlausaldajale

täitmiseks õigele ehk täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, mis võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse. 20. aprilli 2017 avaldust ühepoolse 1. augusti 2016

müügilepingu nr 1 ülesütlemise kohta ei saa lugeda loovutamisest nõuetekohaseks teatamiseks,

tegemist on lepingu ülesütlemisega.

Nõue on täitmise tõttu lõppenud. Lepingu kohaselt pidi kostja tegema makseid sularahas

järelmaksuga 5 kuu jooksul (lepingu p-d 5.1.1–5.1.2). Lõplikuks lepingu summaks on 4686

eurot. Lepingu p-st 5.1.1 tuleneb, et juulis 2016 on kostja tasunud OÜ-le Hrustek 1500 eurot

ning ülejäänud summa 3186 eurot kohustus ta tasuma võrdsete osade kaupa summas 627 eurot

20 senti igakuiselt 5 kuu jooksul alates 1. augustist 2016. Seega on tegemist tähtajalise

lepinguga, mis lõppes 5. detsembril 2016. Kostja on tasunud lepingu alusel OÜ-le Hrustek

kohustuse täitmiseks 20. septembril 2016 1500 eurot ning 20. detsembril 2016 2000 eurot.

21. detsembri 2016 seisuga on kostja tasunud OÜ-le Hrustek kokku 5000 eurot. Kostja on

täitnud kõik endale võetud lepingulised kohustused ehk tasunud müüjale raha lepingus

sätestatud tingimustel ja ulatuses. Ajavahemikus juuli 2016 kuni detsember 2016 ei ole OÜ

Hrustek kostjale esitanud ühtegi pretensiooni lepingulise kohustuste mittetäitmise või

mittetäieliku täitmise kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 14. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 550 eurot ning menetluskuludelt

viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Nõude loovutamise lepingu kohaselt on OÜ Hrustek 27. aprillil 2017 loovutanud oma nõude

kostja vastu hagejale. Nõude tekkimise aluseks on OÜ Hrustek ja kostja vahel 1. augustil 2016

sõlmitud leping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ Hrustek või hageja oleks teavitanud

kostjat nõude üleminekust. Maakohus leidis, et nõudeõiguse üleminek on tõendamata, kuna

puuduvad tõendid, kas võlgnikku, kes peaks nõuet täitma, on teavitatud loovutuslepingu

sõlmimisest või mitte.

Maakohus leidis, et isegi juhul, kui kostja oli loovutamisest teadlik, on nõue kostja poolt

täidetud. VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale

ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on

kohustuse täitnud õigele isikule. Lepingu p 4 kohaselt on müügihinnaks 4686 eurot. Lepingu

p 5.1.1. kohaselt on kostja kohustatud tasuma müügihinna osa 1500 eurot juulis 2016.

Ülejäänud summa 3186 eurot tuli tasuda viie kuu jooksul alates 1. augustist osamaksetena 637

eurot 20 senti.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 20. septembril 2016 tasunud 1500 eurot ning

20. detsembril 2016 2000 eurot, s.o kokku 3500 eurot. Pooled ei vaidle, et tasu tuli maksta

sularahas, mida saab järeldada poolte vahel sõlmitud lepingust. Nõude loovutaja (müüja) poolt

on vormistatud üks kassa sissetuleku order, millest nähtub, et kostja on 20. detsembril 2016

tasunud 2000 eurot. Septembris tasutud 1500 euro suhtes kassa sissetuleku orderit vormistatud

ei ole. Samas nimetatud summa tasumata jätmise kohta ei ole hageja ühtegi vastuväidet

esitanud. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma esimese makse 1500 eurot juulis 2016,

seega enne lepingu sõlmimist, mis toimus 1. augustil 2016. Kostja väite kohaselt ongi nimetatud

summa lepingus kokkulepitud ajal tasutud.

Maakohus leidis, et nõue on täidetud nõude loovutajale, kes lepingut sõlmides allkirjastas

lepingu, millest nähtub, et kostja on juulis 2016 tasunud 1500 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et nõuete

loovutamist VÕS § 164 järgi ei toimunud, kuna on loovutatud nõudeid, mis olid täidetud

eelneva võlausaldaja ees (VÕS § 169 lg 1) ning võlausaldaja ei teavitanud võlgnikku nõuete

loovutamisest (VÕS § 170). Nõude loovutamine oli kostjale teada. Seadus ei näe ette nõude

loovutamisel kohustuslikku vormi ega korda.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et kohustus on eelmisele võlausaldajale täidetud.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta täitis täies mahus ja õigeaegselt lepingulise

kohustuse.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus

ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik ise puudust

kõrvaldada. TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.

7. Kostja ja OÜ Hrustek sõlmisid 1. augustil 2016 müügilepingu nr 1, millega OÜ Hrustek

müüs kostjale lepingu p-s III loetletud ehitusseadmed müügihinnaga 4686 eurot (lepingu p IV).

Kostja kohustus tasuma müügihinna osamaksete kaupa, osamaksed tuli lepingu järgi teha

sularahas (lepingu p-d 5.1.1. ja 5.1.2.). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud lepingu

täitmiseks 20. septembril 2016 1500 eurot ning 20. detsembril 2016 2000 eurot.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on täitnud oma lepingust tuleneva ostuhinna tasumise

kohustuse ka ülejäänud osas. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja müügihinna OÜ-

le Hrustek tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas põhjendamata.

VÕS § 208 lg 1 järgi on ostjal kohustus tasuda müüjale ostuhind. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole maakohus tuvastanud, milline on müügilepingu poolte vaheline kokkulepe ostuhinna

tasumise suhtes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal, kui ta soovib ostjalt lepingujärgselt

tasumata jäänud summat, tõendada kuidas pidi toimuma ostjapoolne müügilepingujärgse

ostuhinna tasumine, mh ka esimese osamakse tegemine. Kostja väidete kohaselt on ta vastavalt

lepingu p-le 5.1.1. tasunud juulis 2016 müügihinna osaliselt, s.o 1500 eurot ning vastava summa

tasumata jätmisel poleks OÜ Hrustek lepingut üldse sõlminud.

Ringkonnakohtu hinnangul on müügilepingu p 5.1.1, millele kostja tugineb, vastuolus muude

lepingu sõlmimise asjaoludega. Müügilepingu p 5.1.1. kohaselt kohustub kostja tasuma

müügihinna osa 1500 eurot juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist. Müügileping OÜ Hrustek ja

kostja vahel on aga sõlmitud alles 1. augustil 2016, seega pärast lepingu p-s 5.1.1. nimetatud

väidetava esimese osamakse tegemise aega. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas

müügilepingu poolte soov oli esimese osamakse summas 1500 eurot tasumine enne või pärast

lepingu sõlmimist. Seega võib olla tõenäoline, et kostja poolt 20. septembril 2016 tasutud

summa on müügilepingus nimetatud esimene osamakse. Väidetavalt juulis tasutud osamakse

tegemise suhtes tõendid puuduvad.

8. Müügilepingu hind on lepingu p IV järgi 4686 eurot. Kostjal tuleb tõendada, et ta on

nimetatud summa OÜ-le Hrustek tasunud.

Kostja väidete kohaselt on ta OÜ-le Hrustek tasunud enne lepingu sõlmimist 1500 eurot,

20. septembril 2016 1500 eurot ja 20. detsembril 2016 2000 eurot. Seega on kostja enda väidete

kohaselt tasunud vaidlusaluse lepingu järgi kokku 5000 eurot (1500 + 1500 + 2000), s.o 314

euro võrra rohkem, kui lepingujärgne müügihind (5000 – 4686). Selgusetuks jääb see, miks

kostja tasus rohkem. Pooled ei ole väitnud, et vaidlusaluse lepingu järgi ehitusseadmete hind

oleks muu, kui lepingus kokku lepitu 4686 eurot. Samuti ei ole pooled viidanud kostja muudele

kohustustele OÜ Hrustek ees. Müügilepingu järgi tuli ostuhinna osa 3186 eurot tasuda 5 kuu

jooksul. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud kokku 3500 eurot kahes osas 20. septembril 2016

ja 20. detsembril 2016. Maakohus jättis analüüsimata osamaksetega seonduvad asjaolud.

9. Maakohus seadis ekslikult nõude loovutamise sõltuvusse sellest, kas võlgnik sai nõude

loovutamisest teada. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult

ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude

loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Nõude loovutamise kehtivus ei sõltu võlgniku nõusolekust ega ka nõude loovutamisest

võlgnikule teatamisest (VÕS § 164 lg 1). Senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude

loovutamisest võlgnikule teatama (VÕS § 170).

Olukorras, kus võlgnik ei tea ega pea teadma nõude loovutamisest, ning täidab kohustuse

senisele võlausaldajale, kaitseb teda VÕS § 169. VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi kui võlgnik täitis

kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites

nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kui võlgnik

tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või

muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing

või muu toiming kehtivaks.

Seega kui võlgnik täidab kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale teadmata nõude

loovutamisest, on täitmine võlgniku suhtes kehtiv, isegi kui võlausaldaja on nõude loovutanud.

Müügilepingu p 5.1.2. kohaselt toimub lepingu p-s 5.1.1. nimetatud esimese osamakse ning

perioodiliste maksete teostamine sularahas, mille kohta väljastab müüja (OÜ Hrustek) ostjale

(kostjale) kinnituse makse teostamise kohta (nimetatud säte puudub müügilepingu tõlkes (tl 39–

40) p 5.1.2). Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi OÜ Hrustek kinnitust maksete teostamise

kohta. Hageja on esitanud ainult kassa sissetuleku orderi nr 2 kostja poolt 2000 euro tasumise

kohta (tl 49–50). Samas on hageja ise kinnitanud, et kostja on 20. septembril 2016 tasunud

nõude katteks 1500 eurot.

10. Pooled vaidlevad, kas kostja on enne lepingu sõlmimist OÜ-le Hrustek ostuhinna osa

tasunud või mitte. Tegelikkusele ei vasta maakohtu väide, et hageja ei ole esitanud ühtegi väidet

juulis 2016 1500 euro tasumise kohta. Maakohtus toimunud kohtuistungil kinnitas hageja

esindaja, et müüja on saanud vaid hagiavalduses nimetatud summad, s.o septembris 1500 eurot

ja detsembris 2000 eurot, kostja poolt muude summade tasumist nõude katteks hageja eitas.

Kostja soovis tõendada osamaksete tasumist tunnistajate ütluste ning enda vande all antud

seletusega. Maakohus jättis 21. veebruari 2018 kohtuistungil kostja taotlused rahuldamata.

Kostja maakohtu istungil esitatud väidete kohaselt tuli osamaksed teostada sularahas seetõttu,

et OÜ-l Hrustek olid lepingu sõlmimise ajal maksuvõlgnevused ning pangakontod olid

arestitud. Ülekandega tasudes oleks Maksu- ja Tolliamet raha saanud maksuvõlgade katteks.

Samuti läbi kassa osamakseid registreerides oleks see raha laekunud ennekõike maksuvõlgade

katteks (istungi protokoll kl 14:12). Nimetatud kostja väited on tõendamata.

Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on loovutamisleping vormivaba.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust.

Kostja peamiseks vastuväiteks seoses nõude loovutamisega oli üksnes asjaolu, et kostjat ei

teavitatud nõude loovutamisest. Sisulisi vastuväiteid nõude loovutamisele kostja esitanud ei

ole. Hageja on muuhulgas esitanud nõude loovutamise lepingu (tl 18).

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks olulised

asjaolud välja selgitamata, jättes tuvastamata, milles väljendus kostja ja OÜ Hrustek selgelt

väljendatud tahteavaldus ostuhinna tasumise kohta lepingu sõlmimisel ja milline oli

tahteavalduse sisu (VÕS § 29). Kostjal tuleb tõendada, et ta on lepingujärgse ostuhinna müüjale

tasunud.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda pooltele võimalus oma väiteid tõendada.

Ainuüksi asjaolu, et kostja poolt taotletud tunnistajad on kostja sugulased, ei tähenda et tegemist

on erapoolike isikutega, mis ainuüksi annab aluse nende tunnistajatena ülekuulamisest

keeldumiseks.

11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada (Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke