4-18-6091/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON: Jätta D.N kaebus rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2590,18,005862, millega määrati D.N-ile KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks, muutmata.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 koh viie) tööpäeva jooksul ustada D.N 5 ( kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte D.N-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. 2019, Rakvere kohtumaja märts Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasja number 4-18-6091 Väärteoasi

D.N kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 19.11.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,005862 Kaebuse esitaja D.N, isikukood XXX, elukoht xxxx; epost:

xxxx Kohtuväline menetleja

Politsei- Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere ja politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn, Lääne-Virumaa) Menetluse liik Kirjalik menetlus

2 1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T P koostas 31.10.2018 väärteoprotokolli AB 1560124 menetlusaluse isiku D.N suhtes.

Väärteoprotokolli kohaselt D.N 31.10.2018 kell 10.49 Lääne-Viru maakonnas Vajangu külas Tamsalu maantee Kesk tänava ja Rammo tee vahel liikudes Kesk tänava suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga nr kiirusega 76 ± 3 km/h xxxx xxxx asulas, kus lubatud on 50 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollija nõudel ei olnud kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Sellega rikkus D.N liiklusseaduse liikluskindlustuse seaduse § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 2, § 88 lg 1, § 73 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid ning väärteod

kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2, § 242 lg 1, § 207 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll,

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, päring riiklikust andmebaasist 31.10.2018 kell 10.49.

Menetlusalune isik D.N kohtuv esitas väärteoasjas älisele menetlejale vastulause.

Vastulausest nähtuvalt ostis D.N kõnealuse auto päev varem plaaniga müüa auto kallimalt edasi. Ta plaanis teha autost müügipilte ning sõitis selleks 500 meetrit eemale, et saada kenad pildid ning sealt omakorda edasi remondikohta. Kindlustuse tegi ta küll eelnevalt ära, kuid makse vist ei läinud kohe läbi ning ilmselt hakkas kehtima mõni minut hiljem. Igapäevaselt sõidab ta diiselmootoriga sõidukiga, mis ei kiirenda nii hästi, mistõttu läks ka kiirus natuke üle. Kokkuvõtvalt leiab D.N vastulauses, et meelega ta väärtegu toime ei pannud ning ta

kahetseb juhtunut. Palub kergemat karistust ning juhul kui määratakse rahatrahv, siis palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi poole aasta jooksul.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 19.11.2018 otsusega väärteoasjas nr 2590,18,005862 määrati D.N-ile kohtuvälise menetleja poolt eelnevalt nimetatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik D.N on pannud nimetatud

teod toime tahtlikult/ettevaatamatult. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. ne menetleja on enne otsuse tegemist teinud Kohtuväli

päringu Liiklusregistrisse andmetel on menetlusalune isik sõidukiga ning Liiklusregistri

ülevaatuse läbinud 06.11.2018, mistõttu rikkumise päeval ei olnud menetlusalune isik teel ülevaatuspunkti nagu ta ise selgitab ka esitatud vastulauses. Kindlustus on sõlmitud sõidukile 31.10.2018 kella 11.07- , kui st d menetlusalune isik juhtis sõidukit kell 10.49. Kui menetlusalune isik sõlmis kindlustuse enne sõidu alustamist, siis oleks ta pidanud ka veenduma, et sõidukil m

oleks kindlustus kehtiv ennem sõidu alustamist. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse

määramisel avaldatud kahetsusega, esitatud vastulausega ning asjaolu, et lahendi tegemise

ajaks on menetlusalune isik sõlminud liikluskindlustuse ja läbinud sõidukiga tehnonõuetele

vastavuse kontrolli. Samuti arvestab kohtuväline menetleja karistuse määramisel asjaolu, et asulasisesel teel sellises ulatuses kiiruse ületamine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi.

D.N on kaks kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest. Nende eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud seaduskuulekale käitumisele.

Vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole

menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on

avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kaasneda võivad ebamugavused.

3 3. 22.11.2018 esitas menetlusalune isik D.N Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale

kaebuse väärteoasjas nr 2 st nähtub, et menetlusalune isik väga 590,18,005862. Kaebuse

kahetseb juhtunut ning soovib kergemat karistust. D.N selgitab, et nad elavad maal ning auto kasutamise võimalus on seal ainuke lahendus. Neil on kolm last ning sõita on vaja nii xxxx arstile kui ka xxxx toidupoodi. Lisaks eeltoodule on tema abikaasa lapseootel ning nad peavad käima kaks korda kuus xxxx temaga ülevaatusel. Ühesõnaga karistataks D.N-ilt juhtimisõiguse äravõtmisega kokku 4 inimest nin

g pandaks menetlusalune isik sundolukorda, kus ta peaks seadust vastu oma tahtmist rikkuma. Kaebuse esitaja soovib karistuse vähendamist kahe nädala peale või kohaldada tingimisi karistust. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4. 18.02.2019 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht D.N esitatud kaebuse

suhtes. Kohtuväline menetleja kordab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 19.11.2018 otsuses väljendatud seisukohtasid, palub jätta otsuse muutmata ning D.N kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik edaspidi lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 -

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja juhul on

lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule D.N-ile karistus on kohtuvälise menetleja otsusega määratud selle eest, et ta 1) juhtis mootor kiirusega 76 3 km/h asulas, kus lubatud on 50 km/h, sõidukit ± millega ületas kiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra; uhtis mootorsõidukit ning 2) j ei olnud

kontrollija nõudel kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele ; 3) vastavuse kontroll; 4) j . uhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. lt lubatud LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poo suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu

juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle

väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS 38

lg 2 kohaselt peavad mootorsõidukija trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama

4 liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse § s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. -

LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise - eest, kui puudub käesoleva seaduse § – – – – -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226

–241 sätestatud väärteokoosseis LS § 73 lg 2 kohaselt peavad l ikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud i tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema

läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega

väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. LS § 207 lg 1 näeb ette vastutuse t hnonõuetele

e

vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest.

Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) lt ei tohi liikluses kasutada § 3 lg 2 kohase

kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. l LKindlS § 81 näeb ette vastutuse iikluskindlustuseta sõiduki

juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet

teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest.

Kohus loeb menetlusaluse isiku D.N süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirusmõõturi kasutamise protokolli (tl 15), isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 14)

tunnistaja Triin Leesnurme ülekuulamise protokolli (tl 12-13), menetlusaluse isiku D.N

enda ülekuulamise protokollis (tl 16) ja vastulauses antud selgitustega (tl 18) ning 31.10.2018 kell 10. (tl 17). 49 teostatud päringuga riiklikust andmebaasist

Tunnistaja T L , et T L on andnud kohtuvälises menetluses omakäelised ütlused selle kohta

31.10.2018 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T P, mõõtsid mootorsõidukite liikumiskiirust Tapa vallas, Vajangul. Kiirust mõõdeti xxxx maanteel, mis on asulasisene tee ja

kus on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kell 10.49 fikseeris T mootorsõiduki P

liikumiskiir -punaste useks 76 km/h. Nad järgnesid mootorsõidukile, peatasid selle siniste

vilkuritega. Mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhtis D.N . Isikul

puudus kontrollijale esitamiseks dokument anda ning nad tuvastasid isikusamasuse.

Kontrollimisel selgus, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus ning kehtiv kohustuslik liikluskindlustus (päringu tegemise ajal oli kellaaeg 10.49), päring tehtud politsei andmebaasist.

Kiiru , et Politseija Piirivalveameti Ida smõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T P teostas riikliku järelevalve korras

D.N xxxx xxxx liikumiskiiruse poolt juhitud mootorsõiduki registreerimismärgiga mõõtmist 49 Vajangu külas, Tamsalu maanteel, Kesk tänava ja Rammo tee 31.10.2018 kell 10.

vahel, DSR 2X nr DFO19599 (seade oli kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker testitud 31.10.2018 kell 08:20 ja töökorras). Kiirusmõõturi lugem 76 km/h. Kiiruse mõõtmise

laiendmääramatus ± 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 73 km/h. Juhile näidati seadme tabloole

fikseer D.N

itud näitu ning allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 14) tõendab, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud D.N isikusamasust dokumendi alusel. Kohtuväline menetleja tuvastas 31.10.2018 kell 10.54 isikusamasuse isiku ütluste põhjal ning isikusamasuse tuvastamiseks kontrolliti andmeid politsei andmekogust.

5

Liiklusregistri päringu vastuse väljatrükk (tl 17) kinnitab, et mootorsõidukile xxxx

registreerimisnumbriga xxxx on sõlmitud liikluskindlustuse leping kindlustusperioodiga 31.10.2018 kell 11.07 kuni 29.11.2019 kell 23.59.

Menetlusalune isik on unnistanud väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi t nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. D.N on andnud kohtuvälises menetluses

ütlused selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit plaaniga minna sellega tehnoülevaatusele,

liikluskindlustuse tegi vahetult enne sõitma hakkamist (tl 16). Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses selgitab liikluskindlustuse kohta, et kindlustusmakse vist ei läinud kohe läbi ning kehtima hakkas ilmselt mõni minut hilj iiruseületamist põhjendab asjaoluga, et em. K ta sõidab igapäevaselt origa sõidukiga, mis ei kiirenda nii hästi ning seetõttu läks ka diiselmoot kiirus natukene üle (tl 18). Menetlusealune isik ei eita rikkumise toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses (tl 3).

Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et D.N on rikkunud LS § 15 lg 1 p 2, § 88 lg 1, § 38 lg 2, § 73 lg 2 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2, § 242 lg 1, § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 7. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. isik KarS § 16 lg 3 sätestab, et paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja

hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. 8. Kohus leiab, et D.N pani LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod

toime vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusalune isik on andnud ütlused selle kohta, et ta plaanis kõnealuse mootorsõidukiga minna tehnoülevaatusele. Järelikult oli ta mootorsõidukit juhtima asudes väga hästi teadlik, et ta juhib tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud

mootorsõidukit. Kiiruseületamist põhjendas menetlusalune isik asjaoluga, et igapäevaselt sõidab ta diiselmootoriga sõidukiga, mis ei kiirenda nii hästi, mistõttu läks ka kiirus natukene

üle. Kohus rõhutab, et isegi kui juht igapäevaselt kõnealuse mootorsõidukiga ei sõida, siis

sõidukiirus on ikkagi mootorsõiduki juhi enda kontrolli all. Jätkates mootorsõidukiga liikumist

lubatud kiirusest suurema kiirusega soostus isik mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Käesoleval juhul on D.N jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, sest tal ei olnud

kontrollija nõudel kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti ning veendunud enne mootorsõiduki juhtima asumist, et sõidukil ta ei

oleks olemas kehtiv liikluskindlustus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et D.N on

antud väärteod pannud toime hooletusest. Seega on täidetud ka nimetatud väärtegude subjektiivse koosseisu tunnused. 9. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid D.N teos ei esine. D.N oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu -

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

6 Seega on leidnud tõendamist, LS § 227 lg 2, § 242 lg 1, § 207 lg 1 ja LKindlS § 81 järgi et kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik D.N .

10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette r

ahatrahvi kuni 20 trahviühikut. 207 lg 1 näeb karistuse kuni 100 trahviühikut. LKindlS §

LS § na ette rahatrahvi 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik .

on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb menetlusalusele isikule määrata karistus LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja on LS §

227 lg 2 alusel karistanud menetlusalust isikut D.N juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Järelikult on kohtuväline menetleja valinud karistuse määramisel raskemaliigilise karistuse, kuid on määranud põhikaristuse minimaalses määras. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et ül D.N etas kiirust asulas ehk paigas,

kus lisaks teistele mootorsõidukijuhtidele võib liigelda ka jalakäijaid mistõttu on tegemist ,

ohtliku liiklusalase rikkumisega. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et D.N juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 76 ± 3 km/h asulas, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega

menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust natukene rohkem kui 50 % võrra.

Järelikult ei saa D.N süüd kohus vaatamata karistust kergendavate asjaolude esinemisele siiski väikseks pidada. Samuti võtab kohus arvesse, et LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo pani D.N toime vähemalt otsese tahtlusega, mis on isiku süüd suurendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult valinud sanktsiooniliigiks juhtimisõiguse

äravõtmise. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

lähtuma sellest, kuidas on võimalik D.N mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtub, et D.N oli väärtegude toimepanemise ajal

2 kehtivat uhi pool väärteokaristust mootorsõidukij t lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Järelikult on D.N varasemalt samaliigilisi väärtegusid toime pannud ning teda on selle

eest ka karistatud. Karistusregistri andmetel tasus D.N Politseija Piirivalveameti

04.07.2018 otsusega LS § 227 lg 1 järgi määratud rahatrahvi summas 68 eurot 05.07.2018.

Politseija Piirivalveameti 24.08.2018 otsusega LS § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahvi summas 132 eurot tasus D.N 31.10.2018. Eelnevast järeldub, et menetlusalune isikule

on määratud juba kahel korral karistuseks kuid rahatrahvid isikut õiguskuulekalt rahatrahv, käituma ei motiveerinud, sest D.N pani toime uued rikkumised mootorsõiduki - juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise, millele lisandusid sel korral ka teised rikkumised (puudus liikluskindlustus, läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll ning ei olnud kontrollija nõudel

kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti). Järelikult ei täida rahatrahv tema puhul eripreventiivset eesmärki ning rahatrahv karistusliigina on tema suhtes end ammendanud.

7

Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et kohus vähendaks temale

mõistetud karistust ühelt kuult kahe nädala peale või kohaldaks tingimisi karistust. Kohus rõhutab, et nii kohus kui ka kohtuväline menetleja peavad õigusemõistmisel lähtuma kehtivast

seadusest. LS § 227 lg 2 ei näe ette võimalust isikut karistusest tingimisi vabastada. Samuti ei

saa kohus jätta tähelepanuta karistusseadustiku § 67 lg sätestatut,

-s 3 mille kohaselt

põhikaristusena mõistetava sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ja lisakaristuse tähtaega

arvutatakse aastates ja kuudes. Eelnevast järeldub, et seadus ei võimalda alla ühe kuulise karistuse määramist. Kohtu hinnangul ei üle D.N-ile määratud karistus kindlasti tema süüd. Kohus võtab ta

menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel karistust kergendava asjaoluna arvesse süü

tunnistamist ja kahetsust ning fakti, et kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ajaks sõlmis menetlusalune isik liikluskindlustuse ning läbis mootorsõidukiga tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. K

ohtuväline menetleja on samuti eelnevat arvesse võtnud ning määranud isikule karistuse minimaalses määras, mistõttu vastab temale määratud karistus ka süü suurusele. Menetlusalune isik D.N on kaebuses rõhutanud, et maal elades on auto kasutamise

võimalus ainulahendus ning temalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatakse kokku nelja inimest ja teda pannakse juhtimisõiguse äravõtmisega sundolukorda, kus ta peab seadust vastu

tahtmist rikkuma. pidi olema isikule teada ka Kohus rõhutab, et juhtimisõiguse tähtsus 31.10.2018, mil isik uued rikkumised toime pani. D.N on ka varasemalt väärteokorras

karistatud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning ta oli mootorsõidukit juhtides väga hästi teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on

karistatav ning uus sõidukiiruse ületamine ning läbimata (sh liikluskindlustuse puudumine tehnoülevaatus) võib endaga kaasa tuua temalt juhtimisõiguse äravõtmise. Käesoleval juhul on menetlusalune isik oma käitumisega pannud ennast ise teadlikult sellisesse olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole tema puhul enam otstarbek

as ega võimalik.

Kokkuvõtvalt, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud isikule

karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et ainuüksi rahatrahv menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ning teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ning talle tuleb karistuseks määrata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks, mis vastab tema süü suurusele ning on põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg st 1, § 132 p st 1, § 135 jätab - - -dest 133-

kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.11.2018 otsuse väärteoasjas nr 2590,18,005862 muutmata ning D.N esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp