2-12-3633/121 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-3633

Tsiviilasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus

Kaebuste esitajad ja liigid

Swedbank AS-i määruskaebus ja Danske Bank A/S-i

(Eesti filiaali kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud:

- võlausaldaja I (määruskaebuse esitaja I):

Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja Külli Reinfeld

- võlausaldaja II (määruskaebuse esitaja II): Danske

Bank A/S (Taani Kuningriigi registrikood 61126228,

Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11488826),

lepinguline esindaja Annely Paaps

- võlausaldaja III: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu), lepinguline esindaja Margit Kikas

- võlausaldaja IV: TT (isikukood XXXXXXXXXXX)

- võlausaldaja V: Collect inkasso OÜ (registrikood

11412444), seaduslik esindaja juhatuse liige EH

- võlausaldaja VI: Tallinna linn (Tallinna

Munitsipaalpolitsei ameti kaudu), seaduslik esindaja

ameti juhataja AT

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus jätta muutmata, aga täiendada seda

otsustusega menetluskulude jaotuse kohta.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Kohustustest vabastamise menetluse kulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta

menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

2 (8)

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. märtsi 2012 määrusega kuulutati välja XX (võlgnik, kohtumenetluses

avaldaja) pankrot. Maakohus lõpetas 14. mai 2013 määrusega pankrotimenetluse ja algatas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma

usaldusisiku ülesandeid.

2. Võlgnik esitas 13. juulil 2018 maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetluse

lõpetamiseks. Taotluse kohaselt tegeles võlgnik alates 2011. aastast kuni aprillini 2018 järje-

pidevalt tulutoova tegevusega, mh periooditi ka mitmes ettevõttes korraga, et teenida

maksimaalselt kõrget sissetulekut. Ta töötas 1. juulist 2011 – 2. jaanuarini 2015 S OÜ-s,

30. oktoobrist 2014 – 2. jaanuarini 2015 R OÜ-s, 13. juulist – 4. augustini 2015 H OÜ-s,

4. augustist 2015 – 1. veebruarini2017 taas S OÜ-s, 27. veebruarist – 30. aprillini 2018

V OÜ-s. Alates maist 2018 on ta töötu. Võlgnikul tekkis huvi lambapügamise töö vastu, mille

tarbeks õnnestus septembris 2017 osaleda Soomes lambapügamise koolitusel O Farmis, millega

talle omistati rahvusvaheline lambapügaja sertifikaat. Lisaks osales võlgnik 12. märtsil 2018

PRIA korraldatud uuel samalaadsel koolitusel, millega talle omistati sarnane sertifikaat

lisanduvalt lambapügamise ohutute ja õigete töövõtetega. Võlgnik kasvatab lambaid ka oma

kodutalus ning ta alustab tööd tulutoova tegevusena lammastepügajana augusti lõpus ja

septembris, mil algab villapügamise hooaeg.

Võlgnik täitis nõuetekohaselt usaldusisiku ülesandeid. Võlgnikul on taotluse esitamise ajal 5

ülalpeetavat, kellest kaks olid juba ajal, mil kohustustest vabastamise menetlus algatati. Kolm

viimast last sündisid lisaks vastavalt 2014, 2016 ja 2017. aastal. Kõik lapsed on alaealised.

Menetluse kestel õnnestus võlgnikul tasuda täies ulatuses võlgnevus täiteasjas nr 052/2012/620

summas 654,14 eurot. Võlgniku initsiatiiv oli ja on siiani olnud teha kõik endast olenev, et

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita maksimaalsel moel kahjustamata enese ja

oma alaealiste laste minimaalseid eluvajadusi.

3. Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu, võlausaldaja VI) palus jätta

võlgniku taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik peaks

põhistama asjaolusid, mis on takistanud nõuete rahuldamist ja tõendama oma püüdlusi (nt

tööotsingute näol) suurendada oma sissetulekut, et tasuda võlausaldajate nõudeid maksimaalses

võimalikus ulatuses. Võlgnik ei ole järginud ega ka täitnud usaldusisiku kohustusi. Võlgniku

sissetulek on tema enda väitel olnud piisvalt maksimaalselt suur, selleks, et kanda

võlausaldajale 19,17 eurot. Võlgnik ei ole esitanud aruannet ja pangakonto väljavõtteid

laekunud ettevõtluse ja töötasude osas ning väljaminekute – kulude kohta.

4. Collect inkasso OÜ (võlausaldaja V) teatas, et ei toeta võlgniku taotlust kohustustest

vabastamiseks, sest võlgnik ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks võlausaldajale midagi

tasuda.

3 (8)

5. Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, võlausaldaja II) palus jätta võlgniku taotluse

rahuldamata. Võlgnik ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei

ole seda ka otsinud. Võlgnik on sisuliselt kogu menetluse vältel töötanud miinimustasu eest

oma abikaasale kuulunud äriühingutes. Pikaajaline leppimine miinimumpalga suuruse

sissetulekuga näitab, et võlgnik ei ole käitunud heas usus olukorras, kus ta soov oleks

kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldada võimalikult suures ulatuse võlausaldajate

nõudeid. Võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Võlgniku majanduslik olukord ei ole nii keeruline nagu võlgnik väidab, hinnata tuleb kogu

leibkonna majanduslikku olukorda ja toimetulekuvõimet. Nimelt on võlgniku abikaasa

omandanud menetluse kestel kolm kinnisasja. Ei oma tähtsust asjaolu, et abikaasade vahel

kehtib varalahususe varasuhe, sest tegemist on leibkonnaga, kelle majanduslik olukord

võimaldab toimetulekut üle Eesti keskmise. Pole võimalik väita, et ühe abikaasa majanduslik

olukord on eriti raske kui teine abikaasadest omab samal ajal väärtuslikku kinnisvara. Võlgnik

on teadlikult ja pahatahtlikult vältinud oma kohustuste täitmist ning on üritanud viia oma

majanduslike võimaluste osas eksitusse nii kohut kui ka võlausaldajaid.

6. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja III) teatas, et tal puuduvad vastu-

väited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks.

7. Swedbank AS (võlausaldaja I) esitas maakohtule taotluse võlgnikult info ja tõendite välja-

nõudmiseks. Võlgnikul tuleb esitada kõikide arvelduskontode väljavõtted alates14. maist 2013

kuni taotluse esitamiseni; teave selle kohta, kui suur oli võlgniku igakuine sissetulek töötamise

ajal; juhul kui võlgnikul puudus mõistlikult tasustatav töökoht, siis ülevaade ja tõendid selle

kohta, mida ta tegi alates 14. maist 2013 mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks (lisaks

lambapügamise kursustele); millest koosnevad ja kui suured on võlgniku igapäevased

olmekulud (nt kulutused elukohale, toidule, ülalpeetavatele) ja teave, kes neid tasub.

8. Maakohus kohustas 4. oktoobri 2018 määrusega võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne

perioodi kohta 21. mai 2017 – 13. juuli 2018 ning koos sellega kõikide arvelduskontode

väljavõtted ajavahemikus 14. mai 2013 – 13. juuli 2018; tõendid selle kohta, kui suur on olnud

võlgniku igakuine sissetulek ajavahemikus 1. jaanuar 2015 – 13. juuli 2018 töötatud aja osas;

ajal, mil võlgnikul on puudunud mõistlikult tasustatav töökoht, ülevaade ja tõendid selle kohta,

mida on võlgnik alates menetluse algatamisest teinud mõistlikult tulutoova töökoha leidmiseks

(sh esitama tõendid kandideerimiste kohta).

9. Võlgnik esitas 18. oktoobril 2018 usaldusisiku aruande koos tõenditega.

Võlgnik selgitas 15. jaanuaril 2019 toimunud ärakuulamisel, et ta on üritanud tööd leida, kuid

see on tema mineviku tõttu raskeks osutunud. Võlgnik hoiab korras abikaasa poolt omandatud

talu ning kasvatab lapsi. Peres on kuus last ning abikaasa on seitsmenda lapse ootel. Abikaasa

tasub võlgniku kõik kulud ning võlgniku enda sisstulekud on võlgniku selgituste kohaselt

läinud abikaasa kätte laste ülalpidamiseks.

10. Võlausaldaja I palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja lõpetada menetlus. Võlgnik

ei ole tegelenud tulutoova tegevusega ja on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid

kohustusi. Võlgnik on 2016. ja 2017. aastal kandideerinud paar korda autojuhi kohale, mida ei

saa pidada rahuldavaks püüdluseks leida tulutoov tegevus. Samuti ärakuulamisel antud ütluste

põhjal on võimalik järeldada, et võlgnikul on oma abikaasa ettevõttes V OÜ kanda suur roll,

otsides ettevõtte turustamise ja klientide leidmisega (võlgnik on ettevõttes ainus tööline), kuid

tulu, mis ületaks palga alammäära, võlgnik oma ülesannete täitmise eest ei saa. Võlgnik on

käinud Soomes ja Rootsis omandamas teadmisi lambapügamise kohta ning töötab ka praegu

oma abikaasa ettevõttes lambapügajana, kuid töötasu on endiselt miinimumi piires. Võlgnik ei

ole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Tõendamata on

4 (8)

võlgniku väited, et tema mineviku tõttu tööandjad teda palgata ei soovi. Olukorras, kus

võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal

sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade

vähendamiseks. Tõendeid 2013–2018. aastal tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud. Samas

otsustas võlgnik tasuda pankrotivälisele võlausaldajale võla ning teistele mitte midagi.

Võlgniku antud ütluste kohaselt ei ole ta püüdnud võlgnevusi vähemalgi määral vähendada,

kuna võlg on liiga suur.

MAAKOHTU MÄÄRUS

11. Maakohus lõpetas 28. jaanuari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Ühtlasi vabastas maakohus võlgniku usaldusisiku kohustustest.

11.1. Maakohus tuvastas, et

-

võlgniku töötasu oli perioodil jaanuar 2014 – 31. detsember 2014 S OÜ-s vahemikus

92,08 – 207,91 eurot kuus (neto) ning samal ajavahemikul R OÜ-s 200 – 400 eurot

kuus (neto);

-

alates 3. jaanuarist 2015 oli võlgnik töötuna arvel;

-

perioodil 13. juuli 2015 – 4. august 2015 töötas võlgnik H OÜ-s;

-

alates 4. augustist 2015 asus võlgnik uuesti täiskohaga tööle S OÜ-sse tasuga 390 eurot

kuus. Alates 1. jaanuarist 2016 oli võlgniku töötasuks S OÜ-s 450 eurot,

1. aprillist 2016 alates 600 eurot ja 1. juunist 2016 alates 700 eurot. Võlgnik koondati

1. veebruaril 2017 ja 22. veebruarist 2017 võttis ta end töötuna arvele;

-

perioodil 27. veebruar 2018 – 30. aprill 2018 töötas võlgnik V OÜ-s tehnikuna, saades

töötasu veebruaris 92,43 eurot, märtsis 960 eurot ja aprillis 167,74 eurot;

-

maist 2018 oli võlgnik töötu ja alates 1. augustist 2018 asus tööle V OÜ-sse

lambapügajana.

11.2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete

rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine

võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104

lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS

§ 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2

sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

11.3. Tuvastatud ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ja seega ei

esine PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

PankrS § 173 lg-le 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb

hinnata, millised on isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes

arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti

perekondlikku elukorraldust.

Võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel oli 700 eurot. Võlgnikul on

keskharidus, ta on minevikus kriminaalkorras karistatud, tal on paljulapseline pere, kellega

5 (8)

elatakse linnast väljas talus. Seega võttes arvesse võlgniku haridustaset, kriminaalset tausta ning

ühtlasi ka perekondlikku elukorraldust, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on suurema osa

menetluse perioodist töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele

väljamakseid teha.

Väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lg-st 5, mis

näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei

arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala

või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt

ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta

ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse

elatisnõuet. Lisaks näeb PankrS § 173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töö-

või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis

loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures

ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku

ülalpeetavate arvu. Võlgnikul on kuus alaealist last ning võlgniku selgituste kohaselt ootab tema

abikaasa seitsmendat last. Võlgnik on selgitanud, et lisaks palgatööle tuleb tal aidata abikaasal

nende ning nende alaealiste laste ühiseks koduks olevat talu ülal pidada, samuti abistada ka

lastega.

Täiendavalt märkis maakohus, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole võimalik hinnata

pankrotivõlgniku abikaasale kuuluvat vara, samuti tema kohustusi, kuivõrd tegemist ei ole

abikaasade ühisvaraga. Seetõttu ei saa arvesse võtta võlausaldaja vastuväidet, mille kohaselt on

võlgniku ja tema pere toimetulek tegelikult üle Eesti keskmise.

MÄÄRUSKAEBUSED

12. Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Menetluskulud

palub võlausaldaja I panna võlgniku kanda.

Võlausaldaja I jääb selle juurde, et võlgnik rikkus tahtlikult ning teadlikult mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise ja sellise tegevuse otsimise kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt on

võlgnik võimeline teenima miinimumist märkimisväärselt suuremat töötasu, kuid sellest

hoolimata on ta pika perioodi jooksul leppinud väga madala sissetulekuga ega ole esitanud

tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud mõistlikke pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse

leidmiseks. Samuti on tõendamata väide, et võlgnik ei leia mõistlikult tasustatavat tööd enda

kriminaalse mineviku tõttu. Asjaolu, et võlgniku pere kohustustest vabastamise menetluse

kestel järjest suurenes ei andnud võlgnikule õiguslikku alust pankrotiseaduses sätestatud

kohustuste täitmata jätmiseks.

13. Võlausaldaja II esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja uue määrusega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning lõpetada

kohustustest vabastamise menetlus. Menetluskulud palub võlausaldaja II panna võlgniku

kanda.

Võlausaldaja II kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult

tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on eelkõige

asjaolud, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte

6 (8)

ühtegi makset ning ajal kui võlgnik ongi töötanud, on see olnud tema abikaasale

kuulunud äriühingutes minimaalse töötasu eest;

-

võlgnik töötas S OÜ-s müügijuhina, kus tema tööülesanneteks olid muuhulgas

sõidukite ja lisavarustuse tehnilise seisukorra jälgimine, vajalike toimingute tegemine,

et taastada sõidukite tehniline seisukord, klientidele arvete koostamine, müügi- ja

reklaamitöö teostamine, lepingute vormistamine, kliendihaldus ning üldine tehniline

tugi. Selleks, et kõiki neid kohustusi täita, pidi võlgnik omama sõidukite tehnilise

järelevalve spetsialisti oskusi, omama raamatupidamisalaseid ja juriidilisi teadmisi

ning valdama müügi- ja reklaamitööd. Arvestades, et võlgnik töötas R OÜ-s

laenujuhina, pidi võlgnik omama ka arvestatavaid finantsalaseid teadmisi. Arusaamatu

on, kuidas võlgnik, kellel oli mitmeid erinevaid oskusi, ei olnud võimeline leidma

vähemalt ühel eeltoodud erialal töökohta oluliselt suurema sissetuleku eest;

-

maakohus ei ole põhjendanud, miks peaks kriminaalse taustaga isik vabanema oma

kohutustest kergema vaevaga kui seadusekuulekad kodanikud. Võlgnik ei esitanud

tõendeid, et ta just minevikus toimepandud tegude tõttu tööd ei saanud;

-

maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on abikaasale laste kasvatamisel ja ühises

majapidamiseks abiks olemine taksistuseks samal ajal tulutoova tegevusega

tegelemisele. Võlgniku abikaasa kasvatades samu lapsi ning pidades üleval sama

majapidamist on võimeline tegelema tulutoova tegevusega, sealhulgas omama ja

juhtima äriühinguid, mis võlgnikule tööd annavad ning soetama talu, mida võlgnik tal

pidada aitab;

-

võlgniku töötamist abikaasale kuuluvates äriühingutes perioodil jaanuar 2014 –

veebruar 2017 sisuliselt miinimumpalga eest ei saa pidada mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemiseks. Ka ei saa pidada pärast veebruari 2017 üksnes märtsis 2018

töötasu suuruses 960 eurot saamist ning ülejäänud aja töötu olemist mõistlikult

tulutoova tegevusega tegelemiseks. Neid asjaolusid ei vabanda kuidagi võlgniku

perekonna sisene elukorraldus. Isegi kui võlgnik on võtnud suuremas osas enda kanda

laste kasvatamise ja talu korras hoidmise selleks, et abikaasa kui suuremat sissetulekut

teeniv pere liige saaks tööd teha, siis tagab see küll perekonnale suurema sissetuleku,

kuid selline tegevus, millega perekondliku sissetuleku suurenemine toimub läbi

võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaluse vähendamise, on võlausaldajate

huvide kahjustamisena teadlik ja süüline tegevus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

14. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning andis võlgnikule ja võla-

usaldajatele III-VI tähtaja nendele vastamiseks.

Võlgnik vaidles kaebustele vastu. Võlausaldaja III teatas, et tal puuduvad vastuväited võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja VI toetas määruskaebuseid.

Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. märtsil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Menetlusosaliste menetlus-

kulud jäävad nende endi kanda, selles osas tuleb maakohtu määrust täiendada.

7 (8)

16. Võlausaldajad I ja II heidavad võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole piisavalt

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (PankrS § 173 lg 1).

PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima,

2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning 3) võlgniku töö-

või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-

16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest

keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud

tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta,

2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse

süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

17. Maakohus ei tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ja leidis, et võlgnik

ei ole süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Maakohus põhjendas oma

järeldust piisavalt ja määruskaebuste väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Põhjendatud ei ole võlausaldajate I ja II seisukoht, et arvestades võlgniku töökogemust, peaks

ta leidma kõrgema sissetulekuga töökoha. Võlgnikul ei ole kõrg- ega eriharidust, mis vähendab

tema võimalust kõrgema sissetulekuga töö saamiseks. Samuti on usutav, et võlgniku suhtes

toimunud kriminaal- ja pankrotimenetlus raskendavad tal suurema palgaga töökoha saamist,

sest personalitöötajatel on võimalik internetiotsingute kaudu saada teavet kohtumenetluste

kohta. Sellises olukorras ei oma tähtsust varasem töökogemus, millele võlausaldajad viitavad.

Samas nähtub esitatud tõenditest, et võlgniku sissetulek ei ole kohustustest vabastamise

menetluse jooksul vähenenud, vaid järk-järgult kasvanud. Võlausaldajad I ja II ei ole esile

toonud, kui suur peaks olema võlgniku töötasu, et seda saaks mõistlikult tulutoovaks lugeda.

Arvestades võlgniku ülalpeetavaid (6 alaealist last) ei piisaks ka Eesti keskmisest palgast, et

võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlausaldaja II etteheited perekonna elukorraldusele ei ole asjakohased. Asjaolust, et võlgniku

abikaasa on ettevõtte juhatuse liige, ei saa tuletada, et ta tuleb majanduslikult paremini toime

kui võlgnik. Nähtuvalt avalikult kättesaadavast veebikeskkonnast www.teatmik.ee tegeleb

V OÜ loomakasvatuse abitegevusega ja tal üks töötaja, kelleks on võlgnik. Seega on tegemist

väikeettevõttega, kus võlgnik ja tema abikaasa ühiselt tegutsevad. Pere ühist talupidamist ja

püüdu sellest tulu saada ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud

tegevust, mistõttu ei saa võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele

suunatud tegevust.

18. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks

(vt 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas

8 (8)

nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11

ja 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid

aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on

olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema

kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest

vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.

19. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu

kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle

rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada.

Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ning

võlausaldajate I ja II määruskaebustega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku

enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja

võlausaldajate vastuväited ei ole edukad jäävad võlausaldajate menetluskulud nii maa- kui ka

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Menetluskulude sellise

jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

20. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm