2-17-17934/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. märts 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-17934

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kinkelepingu järgi saadu

tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ardi Šuvalov

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Sergei Postnikov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. detsembri 2018 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtus hageja

kanda, aga vabastada hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 29. novembril 2017 Harju maakohtule hagi YY (kostja) vastu

kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku nõusoleku

kohtulahendiga asendamise nõudes.

Hageja väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja kinkis kostjale 24. juuli 2007 kinkelepinguga (edaspidi „leping“) Tallinnas

aadressil XXX asuva korteriomandi (edaspidi „korter“), mille kasutusõigus on kuni

surmani hagejal;

-

hageja taganes lepingust 31. oktoobril 2017, kuna kostja näitas hageja suhtes üles

jämedat tänamatust. Nimelt esitas kostja 18. mail 2016 maakohtule hagi hageja vastu,

milles taotles juurdepääsu korterile (tsiviilasi nr 2-16-7865). Maakohus rahuldas

28. juuni 2017 otsusega kostja nõude osaliselt ja kohustas hagejat võimaldama kostjal

ligipääs korteriomandile üks kord kalendrikuus;

-

kostjal puudub tegelik vajadus korterile juurdepääsuks. Kohtu kaudu saavutatud

juurdepääsu korterile kasutab kostja hageja survestamiseks eesmärgiga vabaneda

tülikast korteri kasutajast;

-

kuna hageja on lepingust taganenud, siis on kostja kohustatud korteri hagejale

tagastama ja andma nõusoleku kinnistusraamatu omanikukande vastavalt muutmiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt:

-

kostja ei ole väljendanud jämedat tänamatust hageja suhtes;

-

hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-16-7865 esitas maakohtule alaealise kostja nimel tema

ema, kuna kohtuväliselt ei olnud võimalik vaidlust lahendada. Jämedat tänamatust

kinkija vastu võib näidata üles üksnes kingisaaja isiklikult;

-

hageja nõue ei saa olla suunatud kogu korteri tagasisaamisele, vaid poolele osale

korterist, kuna see oli hageja ja tema abikaasa ühisvara;

-

hageja nõue on aegunud. Hageja eeldatav õigus taganeda lepingust (juhul, kui esines

jäme tänamatus) algas 27. aprillil 2016, st ajast, mil ta sai ettepaneku algse vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks. Taganemisavalduse pidanuks hageja tegema hiljemalt

26. aprillil 2017, aga ta taganes lepingust alles 31. oktoobril 2017.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 18. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

hageja, tema abikaasa ja kostja sõlmisid 24. juulil 2007 lepingu, millega hageja ja tema

abikaasa kinkisid kostjale korteri. Lepingu kohaselt oli hagejal korteri suhtes eluaegne

kasutusõigus;

-

korteri omanik on kostja, kes on hageja lapselaps;

-

kostja tegi hagejale 22. aprillil 2016 kohtuvälise ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks

seoses korteri kasutamise küsimusega, mille hageja sai kätte 27. aprillil 2016;

-

maakohtu 28. juuni 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-7865 kohustati hagejat

võimaldama kostjale juurdepääs korterile iga kalendrikuu neljandal pühapäeval

ajavahemikus kell 19.00 – 20.00;

-

tsiviilasjas nr 2-16-7865 oli kostja seaduslik esindaja tema ema;

-

hageja esitas 31. oktoobril 2017 lepingust taganemise avalduse, mille kostja sai kätte

samal päeval.

3 (4)

3.2. Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 lg-le 1 ja Riigikohtu 1. detsembri 2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p-s 26 esitatud käsitlusele ning leidis, et hagejapoolne

lepingust taganemine toimus tähtaegselt. Kostja ema esitas kostja seadusliku esindajana

tsiviilasjas nr 2-16-7865 hagiavalduse kohtusse 18. mail 2016, mil kostja oli 17-aastane. Selles

asjas 27. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil osales kostja isiklikult, kes oli selleks ajaks

saanud täisealiseks. Seega sai hagejale teatavaks kostja isiklik seisukoht seoses tsiviilasja

vaidlusega 27. aprilli 2017 istungil, mh selgus talle, et kohtuasja algatamine toimus kostja

heakskiidul. Seega võis hageja saada alles 27. aprillil 2017 teada, et kingisaaja (kostja) ei ole

kinke vääriline. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse 31. oktoobril 2017, st 6 kuud ja

4 päeva peale seda, kui ta sai teada oma väidetava taganemisõiguse tekkimisest.

3.3. Maakohus kohaldas VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 267 p 1 ja 3, § 268 lg 3

ning leidis, et kostja ei näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ega jätnud õigustamatult

täitmata kinkega seotud koormist või tingimust, mistõttu hagejal polnud alust lepingust

taganeda.

Kuigi hagejale võib tunduda, et kostja kui lapselapse käitumine tema vastu on omakasupüüdlik

ja ebaviisakas, ei saa kostjale etteheidetud käitumist pidada objektiivselt hukkamõistetavaks.

Hageja väitis, et kinkis korteri kostjale heast tahtest. Seega pidi hageja arvestama, et isiklike

suhete halvenemise korral jääb kingitud korter kostjale ja ta ei pea seda tagastama.

Asjaolu, et kostja esitas seadusliku esindaja kaudu hagiavalduse kohtusse hageja vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes, viitab sellele, et kostja kaitses oma eeldatavat ja

seadusega kaitstud õigust või huvi. Kostja käitumist ei saa pidada vastuvõetamatuks või lugeda

kinkega seotud koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmisena. Muid kinkega seotud

koormise või tingimuse õigustamatult täitmata jätmise asjaolusid hageja esile ei toonud, mille

kohaselt võiks eeldada, et kostja kuidagi rikub hageja kasutusõigust.

Hagejal on isiklik kasutusõigus korteriomandi suhtes ja lähtudes asjaõigusseaduse § 227 lg-st 2

võib ta majutada korterisse perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes teda hooldavad.

3.4. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4

alusel. Olukorras, kus hageja ei ole suuteline täitma riigilõivu tasumise kohustust, vaidlus

puudutab lähedasi isikuid ja poolte õigussuhe sisuliselt ei muutu (hagejale jääb korteri

kasutusõigus ja kostja jääb selle omanikuks), on ebaõiglane koormata hagejat kostja menetlus-

kulude hüvitamisega.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud

palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Maakohus ei arvestanud, et hageja kinkis kostjale korteri ühes isikliku kasutusõiguse

seadmisega oma eluajaks ning kostja kohustus on täita lepingut ja tagada, et hageja saaks

takistamatult kasutada kogu korterit. Kostja on lepinguga võetud kohustust rikkunud sellega, et

püüab saada korterit enda valdusesse ja seda kohtu abiga.

4.2. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepinguga eluaegse kasutusõiguse seadmine korterile

kinkija (hageja) kasuks välistas selle korteri samaaegse kasutamise kingisaaja (kostja) poolt

kinkija eluajal, kui see on kinkijale vastuvõetamatu. Hagejale on kostjaga samas korteris

viibimine vastuvõetamatu. Kinkelepinguga võetud koormise või tingimuse õigustamatu

täitmata jätmine saab olla lepingulise kohustuse oluliseks rikkumiseks ja aluseks lepingust

taganemiseks ka siis, kui see rikkumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav.

4.3. Asjakohatu on maakohtu arusaam, et hageja pidi poolte suhete halvenemist ette nägema,

vaid hoopis kostja oleks pidanud hoidma hagejaga selliseid suhteid, et ta saanuks korterit

väisata.

4 (4)

4.4. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja lepingust taganeda kui võlgnik on oma

kohustust rikkunud. Politsei kaasabil korterisse sisenemine, kostja ründav kirjastiil ning hagi

esitamine kohtusse omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja korterivõtmete valdusesse

saamiseks tõendavad, et kostja ei järginud täpselt lepingu tingimusi. Seega oli hagejal nii

eelviidatud normide kui ka VÕS § 267 p 3 alusel õigus lepingust taganeda.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud peale

riigilõivu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus

tuvastas vaidlustamata asjaoludena korteri kinkimise, kuuluvuse ja valduse, aga ka poolte

varasema vaidlusega seonduvad asjaolud. Neid ei ole apellatsioonimenetluses kahtluse alla

seatud ja neist saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda.

8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Maakohus tuvastas õigesti kinkelepingu tingimused ja arvestas nendega vaidluse

lahendamisel. Käesolevas asjas esile toodud asjaoludel ei ole kostja lepingut sel määral

rikkunud, et hageja oleks jäänud ilma sellest, mille saamiseks tal oli poolte kokkuleppe järgi

õigustatud ootus ehk korteri kasutusõigusest. Varasemas tsiviilasjas hagiga taotletu (võimalus

külastada korterit kaks korda kuus tunni aja jooksul) ega tulemus (külastusõigus üks kord kuus)

ei riiva hageja õigust korterit ise ja koos pereliikmete või teda hooldavate isikutega kasutada.

8.2. Ebaõige on hageja arusaam, et eluaegse kasutusõiguse seadmine korterile kinkija (hageja)

kasuks välistab täielikult korterile kingisaaja (kostja) juurdepääsu kinkija eluajal. Kostja on

korteri omanik ja tal on sellest tulenevalt nii õigused kui ka kohustused, mh õigus tutvuda

korteri seisukorraga. Omanikuna on kostjal vastutus elamu teiste korteriomanike ja korteri-

ühistu ees, samuti huvi korteri korrashoiu vastu. Seega igal kuul korra tunni jooksul korteris

viibimine ei ole välistatud ja hagejal tuleb seda taluda. Kirjeldatud viisil korteri külastamine ei

ole käsitatav lepingu rikkumisena ega ole objektiivselt hukkamõistetav. Samuti ei ole seda

politsei kaasabil korterisse sisenemine, kostja valitud kirjastiil ega hagi esitamine.

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja peaks saama oma omandiõigust korteri

ülevaatamise osas realiseerida ainult juhul, kui poolte suhted on endiselt head. Õige on

maakohtu märgitu, et kinkelepingu poolte suhted võivad tulevikus muutuda ja see üksi veel ei

anna alust lepingust taganemiseks, selles ei avaldu jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses.

8.4. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole lepingut rikkunud ja VÕS § 101 lg 1 p 4 eeldus

lepingust taganemiseks ei ole täidetud. Samuti ei jätnud kostja täitmata kinkega seotud koormist

või tingimust, st taganemise alust ei tulene VÕS § 268 lg-st 1 ja § 267 p-st 3.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, aga TsMS

§ 190 lg 7 alusel ja eespool p-s 3.4 toodud motiividel vabastab kohus hageja riigilõivu tasumise

kohustusest. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm