4-09-25655/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2009.a Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-09-25655

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Väärteoasi

Jarmo

Frei

kaebus

Lääne

Politseiprefektuuri

Paide

politseijaoskonna

27.10.2009

otsusele

väärteoasjas

nr

2510,09,004402

Menetlusalune isik (kaebuse

esitaja)

Jarmo Frei, isikukood 38103274913, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx

Kaitsja: vandeadvokaat Maano Saareväli, AB Sirk ja Saareväli,

Vabaduse pst 59 Tallinn 11211

e-post: maano.saareväli@sirk.ee

Kohtuväline menetleja

Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 3

1. Kaebus rahuldada.

2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.10.2009.a otsus väärteoasjas nr

2510,09,004402 Jarmo Frei karistamise kohta Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50

trahviühikut ning lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Rahuldada Jarmo Frei taotlus õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt ja välja mõista riigieelarve

vahenditest Jarmo Frei kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2880 krooni.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri Jarmo Freile, vandeadvokaat Maano Saarevälile ja Lääne Politseiprefektuuri

Paide politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema

advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu

Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärteo kohtueelne menetlus

27.10.2009.a Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse otsusega väärteoasjas nr

2510,09,004402 karistati Jarmo Freid Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku

ulatuses, s.o 3000 krooni.

Otsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis Jarmo Frei 04.08.2009.a. kella 22.00 ajal xxxxxxxxxxx

vallas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx tee 93-ndal kilomeetril mootorsõidukit

kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra.

Kaebuse nõuded ja motiivid

13.11.2009.a saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja Jarmo Frei kaebus otsusele. Kaebuses on

väärteootsus vaidlustatud täies ulatuses, sest LS § 7422 lg 2 koosseisu tuvastamiseks on tarvis tõendada, et

menetlusalune isik sõitis liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusest kiiremini enam kui 20 km/h

võrra. Käesolevas väärteoasjas ei ole eelnimetatud asjaolu tõendatud. Muuhulgas peab kohtuväline

menetleja tõendama, et menetlusalune isiku teos esineb väärteo subjektiivne koosseis, e tahtlus või

ettevaatamatus. Subjektiivse koosseisu puudumisel tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada.

Menetlusalune isik on andnud ütlusi, samuti selgitanud vastulauses, et sõitis xxxxxxxxx-xxxxxxxxx

maantee 93-ndale kilomeetrile asulaväliselt kõrvalteelt xxxxxxxxxx asula poolt ning maanteele pöörates ei

olnud teel ühtegi liiklusmärki, mis oleks kehtestanud muutusi kiiruspiirangutes. Seega ei saanud

menetlusalune isik teada liikluskorraldusvahendiga kehtestatud väiksemast sõidukiirusest ning tema teos

puudub väärteo subjektiivne koosseis.

Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et menetlusaluse isiku vastulauses ja ütlustes

esitatud väited on ümber lükatud tunnistaja ütlustega. Kaebuse esitaja väidab, et kohtuvälise menetleja

poolt ülekuulatud tunnistajate ütlused ei kajasta tegelikkust ja on vastuolulised. Väärteotoimikust ei selgu

üheselt, milline ametnik teostas menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmist.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada kohtuväise menetleja otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise

tõttu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja taotleb kohtult esitatud kaebuse rahuldamist ja Lääne Politseiprefektuuri Paide

politseijaoskonna rahatrahviotsuse tühistamist ning LS § 7422 lg 2 järgi alustatud väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna väärteo toimepanek pole nõuetekohaselt tõendatud.

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Menetluse käik

Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha kaitsjale ning palus teatada, kas kaebuse esitaja on nõus, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtule saabunud taotluses ollakse nõus kirjaliku menetlusega

ning ühtlasi taotleb VTMS § 23 alusel õigusabi kulude hüvitamist riigieelarve vahenditest summas 5760

krooni.

Kohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse

pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et

asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Pooled on nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohtuväline menetleja on oma vastuses asunud seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada, väärteomenetlus

lõpetada, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole tõendatud nõuetekohaselt. Asjas tuleb väärteomenetlus

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused.

Kohus juhindub otsuse tegemisel Riigikohtu 29. jaanuari 2008.a lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-94-07,

milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukohta: „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab

kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis

algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast

talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2,

mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik

ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse

(resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub

kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesolevas

väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud täielikult Jarmo Freile ette heitmast talle süükspandud

väärtegu, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

Kaebuse esitaja taotleb menetluskulu s.o valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 5760 krooni.

Kaebuse esitaja on õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ

4.11.2009.a arve nr 91105 ja 2.12.2009.a arve nr 91206 tunnitasuga 1440 krooni (1200 krooni +

käibemaks 20% s.o 240 krooni) ja õigusabi osutamiseks on kulunud 4 tundi alljärgnevalt: 4.11.2009

esialgne kliendikonsultatsioon 0,5 h, väärteotoimiku analüüs 1 h, kaebuse koostamine 2 h ja Lääne PP

Paide PJ seisukohaga tutvumine ja kohtule selle kohta vastuseisukoha ja kuluaruande koostamine 0,5 h.

Kokku on menetlusalusel isikul tekkinud kulu kaitsjatasu näol 4800 krooni, millele lisandub käibemaks

20% s.o 960 krooni, kogusummas seega 5760 krooni.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud alustel

hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu

määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Riigikohus on 7. aprilli 2003.a otsuses nr 3-1-1-37-03 märkinud, et otsustamaks väärteomenetluses VTMS

§-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada

küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle

asja keerukust. Lisaks on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud

karistuse suurust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003.a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03).

Kohus arvestab tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel asjaoluga, et käesoleva väärteoasja

menetlemine on toimunud kirjalikus menetluses ning kohtuväline menetleja on kohtule esitatud

seisukohas loobunud menetlusalusele isikule ette heitmast talle süüks pandud väärtegu, mistõttu vaidlus

käesolevas väärteoasjas puudub. Kohtuväline menetleja on väärteootsusega määranud LS § 7422 lg 2

alusel rahatrahvi summas 3000 krooni. Seega on kaebuse esitaja õigusabikulud käesolevas väärteoasjas

oluliselt suuremad mõistetud trahvi suurusest.

Riigikohus on määruses nr 3-1-1-125-04 leidnud, et „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja §

181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest

kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu

hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt Jarmo Freile esitatud üks arvetest on tasutud ning teise arve

tasumise tähtaeg ei olnud veel seisukoha esitamise ajaks saabunud.

Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on

põhjendatud osaliselt arvestades käesoleva väärteoasja väikest mahtu ja vähest keerukust, seega on

mõistliku suurusega tasuks 2880 krooni (2 x 1200 x 20%).

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik