2-17-113685/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT U OT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

28. märts 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-113685

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi P T’i vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9 667,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079, asukoht F.

Tuglase 19, 51014 Tartu), lepingulised esindajad Jelena

Bogdanova ja Elise Kerikmäe (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: P T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post. xxxx),

lepinguline

esindaja

Artur

Politanov

(e-post:

511316@gmail.com)

21.02.2019

Hageja lepinguline esindaja Jelena Bogdanova

Hageja lepinguline esindaja Elise Kerikmäe

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Credit.ee OÜ hagi P T’i vastu võla ja viivise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress

summas 569,41 eurot, viivised summas 1397,66 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25%

päevas määras alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas

kui 4 142,93 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja P T kanda.

5. Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks hageja menetluskulud summas 636 eurot

(riigilõiv 550 eurot + õigusabikulud 50 eurot, kohtutäiturikulu 36 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal P T tasuda hageja Credit.ee OÜ kasuks

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda

eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. Credit.ee OÜ esitas 28.06.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt

Xxxx OÜ, N V ja P T 4807,07 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele

võlgnikud esitasid tähtajaliselt vastuväited. 17.10.2017.a määrusega andis Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.

2. 18.10.2017 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole

kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

3. 01.11.2017 esitas hageja hagiavalduse kostjate Xxxx OÜ, N V ja P T vastu võla ja viivise nõudes.

4. 17.11.2017 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.

5. 11.10.2018 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega.

6. 12.11.2018 esitas kostja III P T kohtule kaja menetluse taastamiseks. 15.01.2019.a

kohtumäärusega rahuldas kohus P T’i kaja ja taastas menetluse Credit.ee OÜ hagis Xxxx OÜ, N V

ja P T’i vastu võla nõudes kostja III P T osas.

Hageja nõue ja põhjendused

7. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 569,41

eurot, viivised summas 1397,66 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning edasiulatuvad

viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25% päevas määras alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

8. Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09, mille alusel hageja andis

Xxxx OÜ-le laenu summas 4000 eurot. Koos laenulepinguga sõlmis kostja P T käenduslepingu nr

20170112/09KL, millega kohustus vastutama laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise

eest maksimumsummas 10 150 eurot. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust

tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu

alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab laenuandja ees ka

laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kehtetusest (sealhulgas kohustuste eest,

mis tulenevad alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest või muudest õiguslikest alustest).

Käendaja vastutab laenuandja nõuete täies ulatuses täitmise eest ka laenuvõtja surma korral, samuti

laenuvõtja likvideerimismenetluses, pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses

kohustuse lõppemise või vähendamise korral.

9. Laenusaaja esindaja ja käendajate isikusamasused tuvastati AS Xxxx poolt. Laenusaajale ja

käendajatele saadeti e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks

oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada 24 osamaksena

vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.01.2019. Laenulepingu kohaselt oli laenu aastane

intressimäär 40%, krediidikulukuse määr 49,86% ja viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega

viivitatud päeva eest. Kuna laenusaaja ega käendajad hagejale laenu ei tagastanud, ütles hageja

laenulepingu nr 20170112/09 20.06.2017 üles.

10. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt ta ei vastuta kohustuse mittetäitmise eest, kuna

ta ei ole selles süüdi. Vastavalt 12.01.2017 sõlmitud laenulepingule oli esimese osamakse tähtaeg

08.03.2017. Kostja haigestus 31.08.2017 ehk ajal, mil suurem osa võlgnevusest oleks pidanud juba

tasutud olema, kuid kostja ei olnud selleks ajaks midagi tasunud.

11. Hageja ei ole kostja pankrotimenetluses oma nõuet esitanud, mistõttu ei saanud ta olla kostja

poolt viidatud pankrotiasjas võlausaldajaks. Samuti ei välista kostja suhtes lõppenud

pankrotimenetlus käesoleva hagi menetlemist.

Kostja vastuväited

12. Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Kostja leiab, et kuna ta haigestus 31.08.2017 vääramatu jõu tõttu, ei ole ta süüdi selles, et ei

suuda käenduslepingust tulenevat kohustust täita. Seega on kostja kohustuse mittetäitmine

vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 ja § 104 alusel.

14. Hageja nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et 03.04.2018 kohtumääruse kohaselt

tsiviilasjas nr 2-17-14535 on kostja pankrotimenetluses iga võlausaldajate tunnustatud nõuded täies

ulatuses rahuldatud. Kuna hageja oli antud asjas kostja võlausaldajaks, on ka hageja nõue

rahuldatud.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,

asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

17. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

18. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

 Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09, mille alusel hageja

andis Xxxx OÜ-le laenu summas 4000 eurot (tl 54-60).

 Koos laenulepinguga sõlmis kostja P T käenduslepingu nr 20170112/09KL, millega

kohustus

vastutama

laenuandja

ees

kõigi

laenuvõtja

kohustuste

täitmise

eest

maksimumsummas 10 150 eurot (tl 61).

 Hageja ütles 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09 lepingu rikkumise tõttu 20.06.2017

üles (tl 75).

19. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt käenduslepingu mittetäitmine on vabandatav ja kas

hageja nõue on hilisemalt kostja pankrotimenetluses rahuldatud.

20. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1

kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise

korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses.

21. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal õigus esitada hagi nii

solidaarvõlgnike vastu ühiselt kui ka igaühe või mõne vastu neist eraldi. Käesoleval juhul on hagi

põhivõlgniku vastu tagaseljaotsusega rahuldatud. See aga ei välista VÕS § 65 lg 1-st tulenevalt

hageja nõude esitamist täies ulatuses käenduslepingu alusel käendaja vastu. Samas on põhivõlgniku

ja käendaja vastutus tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 hageja ees solidaarne, mistõttu tuleb seda

arvestada kohtuotsuse täitmisel. Tulenevalt VÕS § 67 lg-st 1 võib solidaarvõlgnik tugineda sellele,

et kohustus on teise solidaarvõlgniku poolt või tema vara arvel täielikult või osaliselt täidetud. VÕS

§ 69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste

solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

22. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam

kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida

kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal

eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist

nõuda laenu kohest tagastamist.

23. Laenulepingu nr 20170112/09 kohaselt on hageja andnud Xxxx OÜ-le laenu summas 3000

eurot aastase intressimääraga 40% ja krediidikulukuse määraga 49,86%. Lepingust nähtuvalt on

viivisemääraks 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

Käenduslepingu nr 20170112/09KL p 1 kohaselt vastutab kostja kõigi laenusaaja kohustuste

täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20170112/09. Eelnimetatud kohustused hõlmavad

laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenusaaja poolt

laenulepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvaid makse.

24. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus

ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise

eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kostja ei vaidle vastu, et ei

ole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud, kuid leiab, et tema kohustuse

mittetäitmine on vabandatav vääramatu jõu tõttu, kuna ta haigestus. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on

kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud

on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt

oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks

või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus nõustub hageja seisukohaga,

mille kohaselt ei vabasta kostja haigestumine teda vastutustest, kuna laenulepingu esimese

osamakse tähtaeg oli 08.03.2017, kuid kostja haigestus alles 31.08.2017, mil suurem osa

võlgnevusest oleks pidanud juba tasutud olema. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse

puhul reeglina ka kõne alla (RK 12.06.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 15).

25. Kostja väitel ei ole hageja nõue põhjendatud ka seetõttu, et kostja on oma pankrotimenetluses

(tsiviilasi nr 2-17-14535) hageja nõude juba rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohane

väide tõendatud. Hageja väitel ei esitanud ta kostja pankrotimenetluses oma nõuet ega olnud kostja

võlausaldajaks. Ka tsiviilasja nr 2-17-14535 menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hageja

nõude rahuldanud, enamgi veel, et hageja oleks üldse viidatud menetluses sissenõudjaks olnud.

26. Hageja intressinõude, summas 569,41 eurot, aluseks on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab

intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase

intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 40% aastas. Hageja on intressi arvestust

hagiavalduses piisavalt selgitanud (tl 70). Seega tuleb hageja intressinõue summas 569,41 eurot

rahuldada.

27. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt

laenulepingu üldtingimuste p-le 4.5, mille kohaselt on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama

laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja alusel.

Hageja hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate võlateavituste maksumus 15

eurot iga viivitatud osamakse eest. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja tasulistest meeldetuletustest

laenusaajale 03.04.2017 ja 18.04.2017 võlateatised ning 19.05.2017 lepingu ülesütlemise teate

tavapostiga. Hageja vähendab võla sissenõudmiskulude suurust 40 eurole. Hagejal on seega

üldtingimuste p 4.5. alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulud hüvitamist summas 40

eurot.

28. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud

omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue põhjendatud

lepingus kokku lepitud määras, milleks on 0,25% päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud

viivist perioodi eest 09.03.2017-31.10.2017 summas 1397,66 eurot. Hageja on viivise arvestust

hagiavalduses piisavalt selgitanud (tl 70). Hageja viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ning tuleb

rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub

kostjalt välja mõista edasiulatuvad viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25% päevas määras alates

01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue on

põhjendatud, kuid leiab, et kostja kui käendaja vastutuse maksimumpiiri tõttu ei tohi kostjalt

edasiulatuvaid viiviseid nõuda suuremas summas kui 4 142,93 eurot (10150 – (põhinõue + viivised

+ intress + võla sissenõudmiskulud summas kokku summas 6007,07)).

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nii

põhivõlgnevuse, intressi, võla sissenõudmiskulude kui ka viivise osas.

Menetluskulud

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

31. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 50

eurot, kohtutäituri kulu summas 36 eurot ja riigilõiv summas 550 eurot. Kostja ei ole hageja

menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas

636 eurot on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

32. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik