3-18-503/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-18-503/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS
Haldusasja number 3-18-503 Määruse kuupäev ja koht 28. märts 2019 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 15. jaanuari 2018 käskkirja nr 6-4/25-1 p 4 õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Dmitri Tsajuni kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Dmitri Tsajun esitas 7. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla kohaldas 15. jaanuari 2018 käskkirjaga nr 6-4/25-1 tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ning tema peal kasutati käeraudu. Viru Vangla paigutas kaebaja 16. veebruaril 2018 kartserisse. Kartseris viibimise ajal kohaldati kaebaja suhtes ikka veel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja leiab, et kartseris viibimise ajal oleks vangla pidanud peatama täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebaja palus, et kohus võtaks selle asja arutamisele ja tunnistaks õigusvastaseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 26. oktoobri 2018 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas kohus on tema tahet, s.o et kohus tunnistaks õigusvastaseks selle, et vangla kohaldas tema suhtes samaaegselt täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kartserikaristust, õigesti mõistnud. Täiendavalt tuli kaebajal selgitada, kuidas on vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine talle kasulik ehk kuidas see aitab kaasa tema õiguste kaitsmisele.
3. D. Tsajuni lepinguline esindaja riigi õigusabi korras esitas 9. novembril 2018 kaebuse täpsustuse. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 15. jaanuari 2018 käskkirja nr 6-4/25-1 resolutsiooni p 4 õigusvastasus. Kaebaja leiab, et käeraudade kasutamine ei olnud otstarbekas. Käeraudade kohaldamine oli piinav ja täiendav karistus kartseris viibimisel. Käeraudade
2
kohaldamisel kartseris piirati kaebaja võimalusi liikuda, mistõttu tekitati ebamõistlikke piinasid. Kaebaja kavatseb juhul, kui tuvastatakse vangla toimingu lubamatus, esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude Viru Vangla vastu.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kaebaja on esitanud vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude.
5. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis-, kohustamisvõi kahju hüvitamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus.
6. Vaidlusaluse käskkirja punkti 4 õigusvastasuse tuvastamist taotleb kaebaja põhjusel, et esitada vanglale hiljem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude esitamise õigus. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt ei saa tuvastamiskaebuse esitamise kaebeõigust tuletada seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise sooviga.
7. Halduskohus selgitab, et kui kaebaja arvates kohaldas vangla tema suhtes täiendava ohjeldusmeetmena käeraudu põhjendamatult ja põhjustas talle seeläbi kahju, on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab vangla ning vajadusel kohus, kas vangla tegutses õigusvastaselt. Kahju hüvitamise nõude kohtule esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine.
8. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebus peaks olema lubatav nt preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et Viru Vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel. Vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et vangla jätaks tulevikus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel käeraudade kasutamise kohaldamata. Vangla langetab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse otsuse igakordselt uue otsusena.
9. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)