2-18-5591/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1/10

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

J. M. (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-18-5591

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemise

tõttu,

pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik J. M. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

pankrotihaldur Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase

& Partnerid Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, 65609 Võru,

telefon 5657 7877, 782 4348, e-post karin@kuklase.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J. M. i (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti välja kuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Karin Antsov pankrotihalduri kohustustest J. M. i (pankrotis)

pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2):

III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153

Võlausaldaja

Rahuldamata nõude

suurus eurodes

Jaotise %

1. Riigi Tugiteenuste Keskus

15 933,12

87,03

2. Kohtutäitur Kaire Põlts

263,84

1,44

3. ITM Inkasso OÜ (Placet Group OÜ

nõue)

103,94

0,57

4. Kohtutäitur Hille Kudu

178,72

0,98

5. Eesti Inkasso OÜ

162,89

0,89

6. OÜ Aktiva Finants (omandatud nõue

Telia Eesti AS-lt, endine AS EMT)

800,31

4,37

7. OÜ Aktiva Finants

843,86

4,61

8. Tallinna linn

20,00

0,11

Kokku

18 306,68

100 %

2/10

lg 1 p 3)

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue eurodes

Jaotise %

1. Telia Eesti AS

200,93

100 %

Kokku

200,93

100 %

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Määrata pankrotihalduri tasuks J. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses 61,87 eurot,

millele lisandub käibemaks 20% summas 12,37 eurot, kokku seega 74,24 eurot, ja mõista

summa OÜ Kuklase & Partnerid kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.

5. Kinnitada pankrotihaldur Karin Antsovi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud J.

M. i (pankrotis) pankrotimenetluses 60,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20%

summas 12,00 eurot, kokku seega 72,00 eurot, ja mõista summa OÜ Kuklase & Partnerid

kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.

6. Jätta pankrotihaldur Karin Antsovi pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud

summas 72,00 eurot (sh käibemaks) ning pankrotihalduri tasu summas 74,24 eurot (sh

käibemaks) J. M. i (pankrotis) kanda.

7. Algatada J. M. i (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1,

lg 11).

8. Jätta J. M. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada J.

M. it (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

9. Vangistuses viibides kehtib J. M. ile kohustustest vabastamise menetluses

vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub J. M. il kohustus

kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks

eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda XXXl teha üks kord aastas, iga aasta 15.

märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

10. J. M. il tuleb vangistuses viibides esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete

tegemist hiljemalt iga aasta 1. aprillil aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud

väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku

vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte.

11. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul J. M. il kanda võlgniku

igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust,

mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75

protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. märtsil) vastavalt kohtu kinnitatud

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.

12. J. M. il esitada kaks korda aastas, iga aasta 1. aprillil ja 1. oktoobril kohtule aruanne, mis

peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute

3/10

ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku

arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. oktoobril 2019,

järgnev 1. aprillil 2020 jne.

13. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui tal sellist

tegevust ei ole, siis on kohustatud seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot)

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb

iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg

12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande

seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus

võlausaldajatele.

15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

4/10

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 26.06.2018 määrusega kuulutas kohus välja J. M. i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.07.2018.

Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.10.2018. 30.10.2018 esitas pankrotihaldur kohtule

jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 21.11.2018 määrusega.

28.12.2018 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 158 lg 1 ja 3 teatise ja aruande ning

järgmised taotlused: 1) lõpetada J. M. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega juhul, kui

võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat; 2) määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks

74,24 eurot (sh käibemaks) ning mõista pankrotihalduri tasu välja võlgnikult OÜ-le

Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; 3) kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov poolt oma

ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 72,00 eurot (sh käbiemaks) ning

mõista pankrotihalduri vajalikud kulud välja võlgnikult OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase &

Partnerid; 4) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov J. M. (pankrotis)

pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5) algatada J. M. i kohustustest vabastamise menetlus;

6) jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et

usaldusisiku kohustusi täidab J. M. .

Kohus avaldas 17.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal

või kolmandal isikul on võimalus J. M. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt

06.02.2019 maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat

tähtaegselt tasutud.

22.02.2019 esitas J. M. kohtule nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi enese

pankrotimenetluses.

25.03.2019 esitas XXX üksuse juht J. M. i iseloomustuse.

PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3)

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

J. M. pankrotimenetluses ei ole olnud müüdavat pankrotivara. Pankroti väljakuulutamise

seisuga 26.06.2018 oli J. M. arveldusarvel olevate rahaliste vahendite jääk 0,00 EUR. J. M.

(pankrotis) isikukontole on laekunud pankrotimenetluses võlgnevuste ja pankrotimenetluse

kulude tasumiseks kokku 309,36 EUR.

II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad.

2.2. Massikohustusi ei ole kantud.

2.3. Pankrotihaldur on võimaldanud pankrotimenetluse käigus kasutada võlgnikul talle

laekuvaid rahalisi vahendeid seadusega ettenähtud ulatuses. J. M. viibib hetkel XXXs, kus on

avatud tema isikukonto, millele laekuvatest summadest 50 % kantakse pankrotivara katteks

vahekontole.

2.4. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud on summas 72,00 EUR (büroo haldamise

kulud). Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega on toodud

arvestusega 10,00 EUR kuus (lisandub käibemaks), perioodil juuli 2018 – detsember 2018

kokku 72,00 EUR (sealhulgas käibemaks). Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille

kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo

5/10

ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber,

tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud).

2.5. Tartu Maakohtu 26.06.2018 kohtumäärusega on määratud ajutise halduri tasuks 486,00

EUR ja kulude hüvitiseks 21,60 EUR ning välja mõistetud võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri

tasu ja kulud summas 397,00 EUR on hüvitatud riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu

summas 110,06 EUR on välja makstud J. M. isikukontole laekunud summade arvelt.

J. M. (pankrotis) kanda on riigi poolt hüvitatud ajutise halduri tasu ja kulud summas 397,00

EUR.

2.6. J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda.

2.7. PankrS § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete

täitmise eest ning halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti

halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud

rahast lähtudes. PankrS § 65¹ lg-st 1 tulenevalt halduri tasu alammäär pankrotivaralt

suurusega kuni 6400 EUR on 20 % pankrotivarast.

J. M. (pankrotis) pankrotivarasse on laekunud võlgnevuste katteks kokku 309,36 EUR.

Pankrotihalduri tasu suuruseks pankrotivaralt suurusega 309,36 EUR on PankrS § 65¹ lg-st 1

tulenevalt 61,87 EUR. Pankrotihaldur palub tasu määramist advokaadibüroole, mille kaudu

pankrotihaldur tegutseb, mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks ning taotletavaks

pankrotihalduri tasuks on koos käibemaksuga 74,24 EUR.

III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid jaotise alusel.

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt

isikutelt saada olev vara.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud

järgmine:

- võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine

- võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest

- üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide koostamine

- võlanõuete kontroll

- jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine

- kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seotud küsimustes (taotluste, ettekande

jms esitamine kohtule)

VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Teises järgus (muud tähtaegselt esitatud) rahuldamisele kuuluvaid nõudeid on tunnustatud

summas 18 306,68 EUR.

Võlausaldaja

Tunnustatud

Jaotis Arvelduskonto number, saaja, selgitus,

6/10

nõude osa,

mille ulatuses

võlausaldaja ei

ole raha

saanud

(eurodes)

%

viitenumber

1. Riigi Tugiteenuste

Keskus

15 933,12

87,03 Saaja: Rahandusministeerium; Konto:

XXX Swedbank; Viitenumber: XXX;

Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise

alusel

2. Kohtutäitur

Kaire

Põlts

263,84

1,44

Saaja: Kaire Põlts; Konto: XXX SEB

pank; Selgitus: täitetoimik XXX

3. ITM

Inkasso

OÜ

(Placet Group OÜ

nõue)

103,94

0,57

Saaja: ITM Inkasso OÜ; Konto: XXX

Swedbank; Selgitus: J. M. XXX,

tsiviilasi 2-13-48271

4. Kohtutäitur

Hille

Kudu

178,72

0,98

Saaja: Hille Kudu; Konto: XXX SEB

pank; Selgitus: täiteasi nr XXX, J. M.

(pankrotis)

5. Eesti Inkasso OÜ

162,89

0,89

Saaja: Eesti Inkasso OÜ Konto: XXX

Swedbank; Selgitus: J. M. , XXX

6. OÜ Aktiva Finants

(omandatud

nõue

Telia

Eesti

AS-lt,

endine AS EMT)

800,31

4,37

Saaja: Julianus Inkasso OÜ; Konto:

XXX Swedbank; Viitenumber: XXX;

Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise

alusel

7. OÜ Aktiva Finants

843,86

4,61

Saaja: Julianus Inkasso OÜ; Konto:

XXX Swedbank; Viitenumber: XXX;

Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise

alusel

8. Tallinna linn

20,00

0,11

Saaja: Tallinna Linnakantselei; Konto:

XXX Swedbank; Viitenumber: XXX;

Selgitus: J. M. , väljamaks jaotise

alusel

Kokku

18 306,68

Kolmandas järgus (muud tähtaegselt esitatud) rahuldamisele kuuluvaid nõudeid on

tunnustatud summas 200,93 EUR.

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõude

osa,

mille ulatuses

võlausaldaja ei

ole

raha

saanud

(eurodes)

Jaotis

%

Arvelduskonto number, saaja, selgitus,

viitenumber

1. Telia Eesti AS

200,93

Saaja: Telia Eesti AS; Konto: XXX

Swedbank;

viitenumber:

XXX

selgitus: J. M. , väljamaks jaotise

7/10

alusel

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse

hagisid esitada.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS §

162 lg 2 p 9)

Tartu Maakohtu 26.06.2018 kohtumäärusega on määratud ajutise halduri tasuks 486,00 EUR

ja kulude hüvitiseks 21,60 EUR ning välja mõistetud võlgnikult. Ajutise pankrotihalduri tasu

ja kulud summas 397,00 EUR on hüvitatud riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu

summas 110,06 EUR on välja makstud J. M. isikukontole laekunud summade arvelt.

J. M. (pankrotis) kanda on riigi poolt hüvitatud ajutise halduri tasu ja kulud summas 397,00

EUR.

Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 72,00 EUR.

X Maksejõuetuse tekkimise põhjus (PankrS § 162 lg 3)

Enamuse J. M. i (pankrotis) võlgnevustest moodustab võlgnevus Riigi Tugiteenuste

Keskusele s.t. võlgnevused seonduvalt kuritegude toimepanemisega. Seega on J. M. i

maksejõuetuse põhjuseks kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemine ja selle

tulemusena tekkinud võlgnevused (kõige suurem nõue kriminaalasjas nr 1-16-10160 süüteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamine summas 7445,00 eurot ja menetluskulud summas

1420,00 eurot, karistus KarS § 184 alusel s.o. narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine). J. M.

i (pankrotis) selgituste kohaselt on tema võlgnevuste tekkimise peamine põhjus

narkootikumide tarvitamine ja oskamatus kasutada arukalt oma sissetulekuid.

X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2 p 10)

PankrS § 170 lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada

kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

J. M. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ühes pankrotiavaldusega.

28.12.2018 toimus võlausaldajate üldkoosolek J. M. (pankrotis) pankrotimenetluses.

Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat ning võlausaldajad ei

ole välja pakkuud ühtegi usaldusisiku kandidaati. Pankrotihalduri hinnangul saab võlgnik ise

täita usaldusisiku kohustusi. Hetkel viibib võlgnik XXXs ning eeldatav vanglast vabanemise

aeg on juunis 2022. Vanglas viibimise ajal on isikule avatud tema isikukonto, millele

laekuvatest summadest 50 % kantakse vahekontole võlgnevuste tasumiseks. Antud

vahekontolt saab teha kord aastas võlausaldajatele väljamakseid ja vastavad väljavõtted saab

esitada iga poole aasta tagant kohtule ühes aruandega oma tegevuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult

8/10

teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui

menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises

osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Kohus nõustub pankrotihaldur Karin Antsoviga, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J. M. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu.

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.

PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri kohustusest J. M. i

pankrotimenetluses.

PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab

kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri

tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alamäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot

20% pankrotivarast. Pankrotivarasse on laekunud 309,36 eurot, seega on halduri tasu

alammäär 61,87 eurot. Haldur on taotlenud tasu miinimummääras ehk 61,87 eurot, millele

lisandub käibemaks 12,37 eurot, kokku 74,24 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Karin

Antsovi taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 61,87 eurot, millele

lisandub käibemaks 12,37 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel mõista

pankrotivara arvel OÜ-le Kuklase & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja

põhjendatud kulud summas 72,00 eurot (sh käibemaks). Kohus kinnitab pankrotihaldur Karin

Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud J. M. i (pankrotis) pankrotimenetluses taotletud

summas. Halduri vajalikud ja põhjendatud kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara

arvel OÜ-le Kuklase & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

11.04.2018 esitas võlgnik J. M. kohtule pankrotiavalduse. 30.04.2018 esitas võlgnik avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus 10.07.2018.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes

3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus

ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlgnik

9/10

on kinnipeetav XXXs. Kohtule teadaolevalt on võlgniku karistusaja lõpp 06.06.2022.

Pankrotipessa on pankrotimenetluse jooksul laekunud 309,36 eurot, mille arvel on olnud

võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, kuid omandab keskkooliharidust

ning keevitaja kutset. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et soovib tööd teha nii vanglas kui

pärast vabanemist. Kohtu hinnangul on võlausaldajate nõuete täitmine seaduses sätestatud

ulatuses kohustustest vabastamise menetluses tõenäoline ning puuduvad seaduses sätestatud

alusel võlgniku kohustustest vabastamata menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 175 lg 51

annab kohtule võimaluse menetlust pikendada kuni seitsme aastani, kui kohus leiab, et

võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Eeltoodust lähtudes peab kohus

põhjendatuks algatada J. M. i kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik

teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisiku kandidaate ei ole

nimetatud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui

usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud,

et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et mõistab

oma kohustusi ning avaldanud nõusoleku olla ise usaldusisik. XXX on kohtule kinnitanud, et

kinnipeetaval on vajalikud ligipääsud ja võimalused, et täita usaldusisiku kohustusi enda

kohustustest vabastamise menetluses. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et J. M. i kohustustest

vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustab J. M. it täitma ise

usaldusisiku ülesandeid. Vangistuses viibides lasub J. M. il kohustus kontrollida enda

vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid

summasid, mille arvel taotleda XXXl teha üks kord aastas, iga aasta 15. märtsil, väljamakseid

võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kontrollib kohus

kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6). Kohus kohustab vangistuses viibides J.

M. it kord aastas (iga aasta 1. aprillil) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas

(iga aasta 1. aprillil ja 1. oktoobril) esitama kohtule aruandeid. Vangistuses viibides tuleb J.

M. il kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte.

Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis

peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.

Vangistuses viibides kehtib J. M. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus

(VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja

muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise

lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete

täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui

kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses,

hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele (nt J. M. i tööandjale) teatama. Pärast vangistusest

vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (J.

M. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud

tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

10/10

erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses

sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab J. M. ile kandma igapäevaseks

ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt

tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. märtsil).

PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze