3-17-2672/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2019, Tartu

Haldusasja number

3-17-2672

Haldusasi

I.Š.-i

kaebus Viru Vangla tegevuse kaebaja

vanglasisesel paigutamisel ajavahemikul 22.-24.08.2017

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.02.2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.Š.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant I.Š.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.02.2018.

a otsus. Teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks kaebaja 22.-24.08.2017

lukustatud kambris hoidmine ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr 6-10/27880-1

rahuldamata jätmine.

2. Jätta kaebaja menetluskulud Viru Vangla kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.04.2019 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on alates 11.08.2016 paigutatud kambrisse nr V721 V7 osakonnas ehk tugevdatud

järelevalvega osakonnas.

2. Viru Vangla karistas 13.07.2017. a käskkirjaga nr 6-3/692-1 kaebajat vangistusseaduse

(VangS) § 67 p-s 1 ja VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse

paigutamisega 45 ööpäevaks. Käskkiri pöörati täitmisele 02.08.2017 ning kartserikaristust

kandis kaebaja samuti kambris V721.

3. Kaebaja pöördus 14.08.2017 Tartu Halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega,

mille Tartu Halduskohus 21.08.2017. a määrusega asjas nr 3-17-1684 rahuldas ja kohustas

Viru Vanglat hoiduma kaebaja suhtes kohaldatud kartserikaristuse (Viru Vangla 13.07.2017. a

käskkirja nr 6-3/692-1) täitmisele pööramisest kahe ööpäeva jooksul alates kohtumääruse

kätte toimetamisest.

4. Viru Vangla 15.08.2017. a korraldusega nr 1-4/971 (tl 15–16) lukustati Viru Vangla II

üksuse V7 eluosakonna kambrite uksed alates 15.08.2017 tagasiulatuvalt alates kella 11:30st

kuni asjaolude väljaselgitamiseni.

5. Kaebaja pöördus 22.08.2017 Viru Vangla poole taotlusega nr 6-10/27880-1 (tl 8)

võimaldada tal viibida tavarežiimil 22.-24.08.2017.

6. Viru Vangla jättis 19.09.2017. a vastusega nr 6-10/27880-2 (tl 9–10) kaebaja taotluse

rahuldamata, sest kaebaja viibiski tavarežiimil, kuid V7 eluosakonna kambrite uksed olid

lukustatud.

7. Kaebaja esitas 17.10.2017 vaide nr 612/420-1 (tl 11–12) Viru Vangla 19.09.2017. a vastuse

peale, mille Viru Vangla 15.11.2017. a vaideotsusega nr 6-12/420-2 (tl 13–14) rahuldamata

jättis.

8. Kaebaja esitas 30.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3p), milles taotles, et

halduskohus tuvastaks, et Viru Vangla jättis kaebaja taotluse nr 6-10/27880-1 ja vaide nr

6-12/420-1 sisuliselt menetlemata ning eiras sedasi käitudes seadusega pandud kohustust

(põhiseaduse § 14) ja hea halduse tava ning et Viru Vangla hoidis kaebajat ajavahemikul

22.-24.08.2017 ilma õigusliku aluseta eraldi lukustatud kambris, eiras seadusi ja Tartu

Halduskohtu 21.08.2017. a määrust haldusasjas nr 3-17-1684.

Kaebaja viibis 22.-24.08.2017 elukambris isoleerituna ning talle ei võimaldatud tavarežiimil

viibivatele kinnipeetavatele lubatud hüvesid nagu osakonnas liikumine, helistamine ja

võimalus sotsiaalseks suhtlemiseks. Viru Vangla piiras kaebaja õigusi õigusvastaselt, kuna ei

tutvustanud talle haldusakte nr 1-4/971 ja 1-4/972. Kuna kaebaja viibis 29.06.-22.08.2017

kartserirežiimil, ei olnud tal puutumust haldusaktide nr 1-4/971 ja 1-4/972 aluseks oleva

sündmusega ning seega puudus ka vajadus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamiseks. Kaebaja hinnangul ei täitnud Viru Vangla Tartu Halduskohtu määrusest nr

3-17-1684 tulenevat kohtu tahet, sest 22.-24.08.2017 viibis kaebaja üksikvangistuses, mitte

tavarežiimil. Kartserikaristuse katkestamise eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus

taastuda pikaajalisest üksikvangistuses viibimisest ning leevendada sellest tingitud

negatiivseid mõjusid kinnipeetava tervisele. Kaebaja selgitas, et kaebus kannab preventiivset

eesmärki ja kaebaja sooviks on kahju hüvitamise nõude esitamine erinevates menetlustes

tuvastatavate vangla rikkumiste kumuleeruvale mõjule tuginedes.

9. Vastustaja vaidles vastuses kaebusele (tl 31–34) sellele vastu.

10. Tartu Halduskohus jättis 22.02.2018. a otsusega (tl 37-38) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et HKMS § 133 lg-st 1 tulenevad lihtmenetluse kohaldamise eeldused on

täidetud ning puuduvad takistused asja läbivaatamiseks lihtmenetluses, sest kaebaja õiguste

riive ei ole vabaduse võtmise kvaliteediga. Arvestades kaebuse põhjendusi ja nõuet, sai

halduskohtu hinnangul haldusasja vaadata läbi HKMS 14. peatüki 4. jaos sätestatud korras

lihtmenetluses. Halduskohus oli seisukohal, et vaidlus oli lahendatav lihtmenetluses

mõistlikkuse printsiipi rakendades.

Vastustaja on tavarežiimil viibimise võimaldamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise

otsuses ja vaideotsuses ja vastuses kaebusele ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse

väidetele seonduvalt kartserikaristuse täitmisele pööramisega lukustatud osakonnas ajal, mil

kaebaja suhtes kehtis kohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse. Halduskohus nõustus toodud

põhjendustega. Kaebaja aresti ei ole täitmisele pööratud õigusvastaselt. Tugevdatud

järelevalvega eluosakonna lukustamise saab käesolevas vaidluses tähtsust omavas mahus

lugeda õiguspäraselt toimunuks, vastuolu kaebajale kohtu poolt antud esialgse õiguskaitsega

ei ole täheldatav. Kaebaja õiguste riive ei evi vabaduse võtmise kvaliteeti, on õiguspärane ja

proportsionaalne. Kaebajal puudub preventiivne huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes.

Hüvitamiskaebuse rahuldamine õiguspärase õiguste piiramise korral on välistatud nii

üksikmõju kui väidetava kumulatiivse mõju korral.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas 23.03.2018 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 42-44p),

milles palub tühistada halduskohtu otsus ja tuvastada, et vastustaja jättis kaebaja taotluse ja

vaide sisuliselt menetlemata ning et vastustaja hoidis kaebajat 22.-24.08.2017 ilma õigusliku

aluseta lukustatud kambris ning eiras sedasi käitudes Tartu Halduskohtu 21.08.2017. a

määrust nr 3-17-1684, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg-t 1 ja VangS § 41.

Kaebaja hinnangul ei olnud lihtmenetluse kohaldamise eeldused täidetud, sest VangS § 8 lg 2

riivab intensiivselt kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saanud ka HKMS § 136

kohast asja lihtmenetluses läbivaatamise määrust.

Kaebaja märgib, et vastustaja ei tutvustanud talle haldusakte nr 1-4/971 ja nr 1-4/972. Kuna

kaebaja viibis osakonna lukustamise ajal 15.08.2017, kui lukustamise korraldust suuliselt

tutvustati, kartserirežiimil, on vastustaja väide korralduste tutvustamise kohta 15.08.2017

ebausutav. Kaebaja sai osakonna lukustamisest teada 22.08.2017 loomulikul viisil, kui ta

kartserirežiimilt vabastati, kuid ta ei saanud kasutada VSkE § 8 lg-st 1 tulenevat õigust.

Seejuures märgib kaebaja, et ta ei saanud kartserirežiimil viibimise tõttu kuidagi lukustamise

aluseks olnud arveteklaarimisest osa võtta, sellest teada ega seda mõjutada, mistõttu puudus

mõjuv põhjus kaebaja 22.08.2018. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmiseks. Kuigi

Tartu Halduskohus kohustas 21.08.2017. a määrusega vabastada kaebaja tavarežiimile kaheks

ööpäevaks, siis reaalselt oli kaebaja ikkagi üksikvangistuses. Vastustaja suhtus kaebajasse

tema taotluse rahuldamata jätmisega pahatahtlikult. Kaebuse rahuldamise korral puudub

vanglal võimalus edaspidi vabastada kinnipeetavat kartserirežiimilt lukustatud osakonda, kui

vanglal on võimalus teda paigutada mittelukustatud osakonda.

12. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 51) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et käesoleval juhul olid HKMS § 133 mõttes

lihtmenetluse eeldused täidetud. VangS § 8 lg 2 on sisuliselt VangS §-s 69 sisalduv täiendav

julgeolekuabinõu. Seega on käesolevas asjas vaidluse all kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasus VangS § 8 lg 2 alusel ajal, mil Tartu

Halduskohus oli 21.08.2017. a määrusega nr 3-17-1684 keelanud kaebaja suhtes

kartserikaristuse täitmisele pööramise. Riigikohus on leidnud, et kartserisse paigutamisega

kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse

võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses (RKHKo 20.09.2010, 3-3-1-3-10,

p 10). Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kontekstis on üksikvangistusena käsitatav

nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (vt nt EIKo 06.03.2014, 31535/09: Gorbulya vs.

Venemaa, p 75). Kuigi kartserisse paigutamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine

toimuvad erinevatel alustel ning erinevate eesmärkidega, kaasneb mõlemaga võrreldava

intensiivsusega õiguste riive. Kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et kartserisse

paigutamist puudutavaid haldusasju ei ole võimalik lihtmenetluses läbi vaadata (RKHKo

28.01.2014, 3-3-1-80-13), siis ei ole see ringkonnakohtu hinnangul ka täiendava

julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamise korral võimalik. Seega rikkus

halduskohus asja lihtmenetluses läbi vaadates menetlusnormi.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui lihtmenetluse kohaldamine

oleks põhjendatud, tulnuks halduskohtul sellest menetlusosalistele HKMS § 136 kohaselt

määrusega teada anda. Selles määruses oleks halduskohus pidanud menetlusosalistele

teatavaks tegema ka asja läbivaatava kohtu koosseisu. Kuivõrd halduskohus siiski kohustas

menetlusse võtmise määrusega vastustajat kaebusele vastama, mistõttu oli vastustajal

võimalik omapoolsed seisukohad halduskohtule esitada, ei pea ringkonnakohus

menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel halduskohtu

22.02.2018. a otsust tühistada ning asja uueks arutamiseks halduskohtule tagasi saata.

Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtul on võimalik haldusasi apellatsiooniastmes

sisuliselt lahendada.

16. Kaebaja väidab, et talle ei tutvustatud Viru Vangla 15.08.2017. a korraldusi nr 1-4/971 ja

nr 1-4/972, mille alusel lukustati Viru Vangla II üksuse V7 eluosakonna kambrite uksed.

Kaebaja sai väidetavalt nimetatud korraldustest teada alles siis, kui ta 22.08.2017

kartserirežiimilt vabastati, kuid pidi viibima ikkagi lukustatud kambris. Viru Vangla on

vastuses kaebusele selgitanud, et vaidlusalust korraldust tutvustati kinnipeetavatele

15.08.2017. Viru Vangla hinnangul on ebatõenäoline, et kaebajat 15.08.2018 osakonna

lukustamisest ei teavitatud. Samas märgib vangla, et isegi kui kaebaja ei olnud 15.08.2017

teadlik, et osakond on lukustatud, siis teavitati teda sellest 22.08.2017 ning seda kinnitab ka

see, et 22.08.2017. a taotluses kaebaja mainis seda. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

mis Viru Vangla poolseid selgitusi osakonna lukustamise korralduse tutvustamise kohta

ümber lükkaks, peab ringkonnakohus Viru Vangla selgitusi usutavateks. Seega on

ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla tutvustas hiljemalt 22.08.2017 kaebajale

15.08.2017. a korraldusi nr 1-4/971 ja nr 1-4/972, mistõttu ei olnud kaebaja 22.-24.08.2017

lukustatud osakonnas hoidmine õigusvastane korralduste nr 1-4/971 ja nr 1-4/972 kaebajale

tutvustamata jätmise tõttu.

17. Tartu Halduskohus kohustas 21.08.2017. a määrusega asjas nr 3-17-1684 Viru Vanglat

hoiduma kaebaja suhtes kohaldatud kartserikaristuse täitmisele pööramisest kahe ööpäeva

jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Ehkki sellega seadis halduskohus esialgse

õiguskaitse vaid kaebaja kartserirežiimi peatamiseks ega käsitlenud sõnaselgelt muid

üksikvangistuses hoidmise aluseid, käitus Viru Vangla kaebajat 22.-24.08.2017 lukustatud

osakonnas hoides siiski õigusvastaselt. Kaebaja kartserikaristuse täitmisele pööramisest

hoidumise eesmärgiks oli vähendada üksikvangistuse negatiivset kumulatiivset mõju

kaebajale. Kuivõrd lukustatud osakonnas üksikvangistuses viibimine on kartserikaristusega

võrreldava intensiivsusega vabadusõiguse riive, leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus

kaebaja viibis endiselt samas lukustatud kambris nagu kartserirežiimil, kuid enamate

asjadega, ei saa asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse eesmärk kaebaja õiguste kaitsel

oleks saavutatud.

18. VangS § 8 lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või

osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8

lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või

kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks; erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

Võttes arvesse ka seda, et VangS § 8 lg 2 annab vanglale suure kaalutlusruumi lukustamise

ulatuse kohta ning et kaebajal ei saanud kartserirežiimil viibimise tõttu olla seotust osakonna

lukustamise põhjustega, ei saa pidada kaebaja lukustatud osakonnas üksikvangistuses

hoidmist vaatamata tema kartserikaristuse täideviimise peatamisele paratamatuks pelgalt

seetõttu, et kaebaja oli paigutatud osakonda, mille Viru Vangla 15.08.2018 lukustas. Kuigi

vanglal on VangS § 8 lg 2 kohaselt õigus tavarežiimi raames osakonnad lukustada, oleks

vangla pidanud arvesse võtma ka Tartu Halduskohtu 21.08.2017. a määrusega seatud esialgse

õiguskaitse eesmärki ning võimaldama kaebajal perioodil 22.-24.08.2017 kas osakonnas ringi

liikuda vastavalt VSkE § 8 lg-le 1 või kaebaja selleks perioodiks ümber paigutama teise

osakonda, mis ei olnud lukustatud.

19. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja 22.-24.08.2017 lukustatud kambris

hoidmine ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr 6-10/27880-1 rahuldamata jätmine olid

õigusvastased.

20. Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu

Halduskohtu 22.02.2018. a otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tunnistab

kaebaja 22.-24.08.2014 lukustatud kambris hoidmise ning kaebaja 22.08.2017. a taotluse nr

6-10/27880-1 rahuldamata jätmise õigusvastaseks.

21. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebaja menetluskulud Viru Vangla kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/