3-19-362/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-19-362

Haldusasi A.S. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 10.01.2019 otsuse peale seoses vandeadvokaat Tauno Targa ja vandeadvokaat Hannes Küüni tegevusega

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;

2. Saata käesolev määrus kaebajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. A.S. esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse seoses vandeadvokaadi Tauno Targa ja vandeadvokaadi Hannes Küüni tegevusega heites advokaatidele ette eetikakoodeksi § 21 lg 2 rikkumist, kuna advokaadid esitasid kohtule valeväiteid ning võltsitud hindamisakti. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 10.01.2019 otsusega vandeadvokaat Tauno Targa ja vandeadvokaat Hannes Küüni tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata. Aukohus ei tuvastanud advokaatide tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaatide selgitustest nähtuvalt olid nad kliendi esindamisel lähtunud kliendi poolt avaldatud teabest ja dokumentidest. Aukohtule esitatud materjalidest ei nähtunud, et advokaadid oleksid esitanud kohtule teadvalt ebaõiget teavet või võltsitud dokumente, kusjuures eksitava teabe või võltsitud dokumentide esitamist ei ole tuvastatud ka kohtus.

2. A.S. esitas 26.02.2019 Eesti Advokatuuri aukohtu 10.01.2019 otsuse peale halduskohtusse kaebuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1466, p 10; haldusasi nr 3-10-1037; haldusasi nr 3-14-51771). Advokatuuri pädevuses on järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle, mis tähendab seda, et nendest piiridest väljapoole jäävaid vaidlusi aukohus huvitatud isiku taotlusel ei lahenda. Aukohtumenetluses tehtava otsustuse puhul on aukohtul ulatuslik kaalutlusruum. Käesolevas asjas on aukohus A.S. kaebuse läbi vaadanud ning leidnud, et distsipliaarsüüteo tunnuseid advokaatide tegevuses ei esinenud. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lõikes 1 ja § 18 lõikes 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud ning kahjustatud, ei ole tema õiguste edaspidise kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus seonduvalt kutse-eetika nõuete järgimisega või väidetava mittejärgimisega. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kuna kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, siis riigilõivu tagastamise küsimust antud juhul ka ei tõusetu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik