4-18-6601/17 · 4-18-6601/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25. 2019

märts , Võru Väärteoasja number 4-18-6601 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi N.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. detsembri

2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2603,18,000831, millega karistati N.F välismaalaste seaduse § järgi 298 20 trahviühikuse ehk 80 eurose rahatrahviga Menetlusalune isik

N.F . Sünniaeg: 29. august 1982; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x-xxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja politseikapten Jaanika Karp Menetluse vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 27. detsembri 2018 otsus väärteoasjas nr 2603,18,000831 muutmata.

2. N.F

kaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse saab vaidlustada kassatsiooni korras. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai otsuse kätte või pidi kätte saama. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

PÕHIOSA

Asjaolud

ja menetluse käik

1. 2. detsembril 2018 koostas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väärteoprotokolli, milles märgiti järgmist. Itaalia oli väljastanud Vene kodanikule N.F-ile Schengeni territooriumi C- viisa (mitmekordne), mis kehtis 20. novembrist 2017 kuni 19. novembrini 2018. Selle viisa

alusel sisenes N.F Schengeni territooriumile 4. novembril 2018 ja oleks pidanud lahkuma hiljemalt 19. novembril 2018. Ometigi lahkus N.F Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaale alles 2. detsembril 2018. Seega viibis N.F 13 päeva ilma seadusliku aluseta Schengeni territooriumil, sh ühe päeva Seeläbi rikkus N.F (2. detsember 2018) Eestis. välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 ja pani toime VMS § 298 pärase väärteo.

2

2. PPA 27. detsembri 2018 otsusega karistati N.F ülal viidatud teo toime panemise eest VMS § 298 järgi 20 trahviühikuse ehk 80 eurose rahatrahviga.

3. Väärteootsuse peale esitas N.F 28. detsembril 2018 e-kirja teel kaebuse. 18. jaanuari

2019 määrusega jättis kohus selle kaebuse mitmete puuduste esinemise tõttu käiguta ja

võimaldas N.F oma kaebust täiendada. 27. jaanuaril 2019 esitas N.F

täiendatud kaebuse, milles märgib järgmist. 17. novembril 2018 soovis ta lennata Easyjeti lennufirmaga Santa Cruz de La Palmast (edaspidi Santa Cruz) Tallinnasse, ümberistumisega

Londoni Gatwicki lennujaamas. Gatwicki lennujaamas on olemas transiitala. Santa Cruzi lennujaama Schengeni alast transiitalasse teda aga ei lubatud. Mingeid selgitusi talle ei antud. Seejärel helistas ta Easyjet tugitelefonile, kust öeldi, et ta peab ostma teise pileti. Ta pöördus ka

Santa Cruzi politsei poole, aga seal selgitati talle, et tal on vaja kõneleda hoopiski Riigipolitseiga, kelle esindajad tulevad tööle 19. novembril 2018. 19. novembril 2018 läkski ta Riigipolitseisse, kus veetis terve päeva. Riigipolitsei esindaja ütles talle, et tema viisat on raske pikendada, aga tagasisõiduga tal probleeme olla ei tohiks. Samal päeval, st 19. novembril 2018

ostis ta tagasilennupileti 30. novembriks 2018. Ümberistumine pidi toimuma

Ühendkuningriigis, aga seekord igaks juhuks väljaspool transiitala. Enne seda äralendu -

külastas ta ka Gran Canarial asuvat Venemaa konsulaati. Sealt konsulaadist anti talle venekeelne visiitkaart, mille pöördel oli hispaaniakeelne palve mitte teha talle takistusi piiri

ületamisel. 2. detsembri 2018 varahommikul peeti ta Luhamaa piiripunktis piiri ületamisel kinni.

4. 30. jaanuaril 2019 palus kohus PPA- oht kaebuse osas. 11. veebruaril 2019 d võtta seisuk esitatud seisukohas märgib PPA järgmist. N.F lendas 30. novembril 2018 kell 17.40 Las Palmas de Gran Canaria lennujaamast Frankfurti. 1. detsembril 2018 kell 7.20 lendas N.F Frankfurtist edasi Riiga. Riiast siirdus N.F Luhamaa piiripunkti poole: üle

Läti Eesti piiri tuli N.F 2. detsembril 2018 kell 2.03 Muratis, olles kaassõitja ühes -

Hyundais. See Hyundai jõudis Luhamaa piiripunkti kell 2.38. Piiripunktis tuvastati, et N.F

viisa enam ei kehtinud ja alustati väärteomenetlust. Karistatav on ka väärteo

ettevaatamatu toime panemine. Pole teada, miks ei lubanud Hispaania ametivõimud N.F

17. novembril 2019 Gatwicki suunduvale lennule. Ilma mõjuva põhjuseta hispaanlased aga N.F ära lendamist takistanud poleks. On tõenäoline, et N.F

polnud luba siseneda Vene passi ja Schengeni viisa alusel Schengeni territooriumile mitte

kuuluvasse Suurbritanniasse. Isikul on enne reisima asumist kohustus teha endale selgeks välisriiki sisenemise ja lennujaama transiitalal viibimise seaduslikud alused. N.F aga

ei uurinud enne 17. novembriks 2018 lennupiletite ostmist välja, kas ta võib Gatwickis transiittsooni siseneda või mitte. N.F väitel sai ta Vene konsulaadist paberilehe, millele oli hispaania keeles kirjutatud palve mitte seada talle takistusi piiri ületamisel. Tegelikult oli

hispaaniakeelne tekst teistsuguse sisuga. N.F ei lahkunud pärast probleemide teket Hispaaniast kohe, vaid alles 11 päeva pärast. Selle põhjuseks tõi N.F selle, et tal ei

olnud raha ja ta soovis jätkata puhkust juhuslikult leitud tüdruksõbraga. Karistus vastab N.F süüle, sh on võetud arvesse seda, mis leidis aset Hispaanias.

5. Pooled olid nõus, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht: sissejuhatus

6. Kohus toob kõigepealt välja faktilised asjaolud, annab neile seejärel õigusliku hinnangu ja võtab viimaks kaebemenetluse tulemuse kokku.

3

Faktilised asjaolud

7. Vene kodanikul N.F oli Schengeni konventsiooni liikmesriigi Itaalia pädeva asutuse

antud viisa, mis võimaldas N.F olla Schengeni konventsiooni liikmesriikide

territooriumil kuni 19. novembrini 2018. N.F ostis tuvastamata ajal lennukipiletid lendamaks 17. novembril 2018 Santa Cruzi lennujaamast Londoni Gatwicki lennujaama kaudu Tallinnasse. Tallinnast plaanis N.F lahkuda Venemaale. See plaan ei õnnestunud, sest

Hispaania ametnikud ei lubanud N.F tuvastamata põhjusel minna Santa Cruzi

lennujaamas lennukile. Seetõttu ostis N.F tagasilennuks uue pileti: 30. novembriks 2018 Frankfurti kaudu Riiga, et sealt läbi Eesti Venemaale tagasi minna. Enne äralendu üritas N.F hoolitseda selle eest, et tema tagasisõidul talle mingeid probleeme ei tekiks: ta käis sellega seoses Hispaania politseis ja Venemaa konsulaadis. Mingit viisat või muud Schengeni konventsiooni liikmesriikides viibimist õigustavat dokumenti N.F siiski ei saanud. 30. novembril 2018 lendaski ta Kanaari saartelt Frankfurti ja sealt edasi Riiga. Riiast hakkas ta liikuma Luhamaa piiripunkti poole, et minna seal Eestist Venemaale. Eestisse jõudis ta üle Läti piiri ühe Hyundai kaassõitjana 18 kell 2.03 ja Luhamaa piiripunkti jõudis ta ca

2. detsembri 20 pool tundi hiljem, kell 2.38.

8. Faktilistes asjaoludes kuigivõrd vaidlust ei ole. Need saab tuvastada N.F ütluste, politseiametnik Tiina Pindise juhtumikirjelduse ja toimikus olevate kirjalike tõendite alusel. Mõningane arvamuste lahknevus paistab siiski esinevat puutuvalt kahte N.F-ilt saadud paberisse. Sellest lähtuvalt võib olla tarvis küsida, kas N.F rääkis Hispaanias juhtunu kohta tõtt.

9. Ühel ülal viidatud ühel küljel pabereist on hispaania- ja venekeelne info Vene konsulaadi kohta Kanaari saartel ja teisel küljel hispaaniakeelne käsikirjaline tekst. T. Pindis on avaldanud arusaamatust, miks peaks vene konsul kirjutama venelasele üle antava paberi hispaania, mitte vene keeles, ja PPA vastuses viidatakse sellele, et hispaaniakeelse teksti sisu ei ole selline, nagu N.F väitnud on. Kohus ei näe alust kahelda N.F ütlustes sellel põhjusel, millele on viidanud T. Pindis: N.F sõnutsi ei olnud kirjutis te talle, vaid vajadusel mõeldud mit Hispaania ametnikele esitamiseks. Seega on loogiline, et konsul (konsulaadi töötaja) pani selle kirja mitte vene, vaid hispaania keeles. Tõsisemat tähelepanu väärib väide, et see tekst ei olnud sellise sisuga, nagu väitis N.F. See on tõsi. Tekstis paluti sellel, kes soovis selgitusi N.F rikkumise kohta, võtta ühendust Santa Cruzi komissariaadiga. N.F on aga

kaebuses väitnud, et teksti sisuks oli palve mitte seada talle takistusi piiri ületamisel. Oma ülekuulamisel ütles N.F, et ta sai Vene konsulilt kaardi juhuks, kui tal peaks tekkima raskusi piiri ületamisel. Seega ei ole N.F kõnelnud tõepoolest täpselt seda, mis paberil tegelikult kirjas on. Sellele võib ilmselt olla erinevaid selgitusi. Nt on võimalik, et N.F, kes ei osanud hispaania keelt, ei teadnudki teksti täpset sisu. Ka võis tal täpne sisu meelest ära minna viitas palvele etamisel . Mõeldav on seegi, et N.F mitte takistada teda piiri ül

seetõttu, et tema oli teksti sisuliselt nii mõistnud: ta lähtus sellest, et Hispaania ametnikud

lubavad ta selle kirjutise esitamisel riigist välja. Seetõttu leiab kohus tuginevalt väärteomenetluse seadustiku ( § 31 lg se seadustiku (KrMS) § VTMS) -s 1 ja kriminaalmenetlu

7 lg- - s 3 sätestatud põhimõttele, mille järgi tuleb kahtlused tõlgendada

süüdistatava kasuks, et kõnealuse paberi sai N.F tõepoolest Kanaari saarte Vene konsulaadist, kuhu ta läks seetõttu, et ta ei pääsenud 17. novembril 2018 lennuki peale.

10. Ka on PPA esindajad olnud mõneti skeptilised teise hispaaniakeelse paberi osas, millel

kinnitatakse, et N.F käis 19. novembril 2018 Riikliku Politseiameti Santa Cruzi esinduses. Nii T. Pindise juhtumikirjelduses kui ka PPA kohtule antud seisukohas märgitakse,

4

et paber tõendab vaid seda, et N.F käis Hispaania politseis, mitte aga seda, mida ta seal

tegi. Kohtu hinnangul on usutav N.F selgitus, et ta käis politseis seoses sellega, et Hispaania ametnikud ei lubanud teda 17. novembril 2018 lennukile, ja ta üritas korraldada seda, et ta saaks Hispaaniast ära minna.

11. Mõningaid küsitavusi tekitab kaebuses märgitu, et ka uue pileti alusel pidi ümber istumine toimuma Suurbritannias. Tegelikult leidis see aga aset Frankfurtis (vt pileti väljatrükki). Kohus eeldab, et kaebuses väidetu on lihtsalt eksitus, mitte aga tahtlik valeväide.

Õiguslik hinnang

12. N.F-ile on pandud süüks VMS § 298 rikkumine ehk välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine.

Kohus kontrollib, kas õigesti.

13. Teosubjekt on välismaalane. VMS § st 3 ja § 1 lg s 2 tuleneb, et välismaalane VMS § 298 - -

mõttes on inimene, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või sellise kodaniku perekonnaliige. N.F

on Vene kodanik. Kuna Venemaa Föderatsioon ei kuulu Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, oli N.F välismaalane ehk kohane teosubjekt.

14. Koosseisutegu on viibimine. Viibimise sisustamiseks võiks kõigepealt tulla kõne alla VMS

§ 7 välismaalase Eestis viibimise , mis defineerib Eestis ajutise viibimise kui ilma Eesti

elamisloata või elamisõiguseta. See norm on viibimise kui koosseisuteo avamiseks oma

tautoloogilisuse tõttu kõlbmatu. Viibimist tuleb mõista kui mingis geograafilises punktis

olemist või paiknemist. Seetõttu saab viibimist sisustada loogiliselt üksnes koostoimes

teomodaliteediks oleva kohaga. Et N.F oli ehk paiknes Luhamaa piiripunktis ja et Luhamaa piiripunkt asub Eestis, viibis N.F Eestis.

15. Eestis viibimine peab olema toimunud seadusliku aluseta. Seaduslikud alused Eestis

viibimiseks -s 43. Praegu tuleb on sätestatud VMS § kõne alla üksnes VMS § 43 lg 1 p 2: Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa. N.F oligi sellise viisa

Itaalialt ehk Schengeni konventsiooni liikmesriigilt saanud. See viisa kehtis aga üksnes 19. novembrini 2018. Niisiis viibis N.F 2. detsembril 2018 Eestis ilma seadusliku aluseta ehk täitis VMS § 298 objektiivse koosseisu.

16. N.F pani teo toime tahtlikult, kuivõrd tal oli tahtlus objektiivse koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Esiteks teadis ta, et ta on Vene kodanik. Teiseks sai ta aru, et ta on Eestis. Kolmandaks oli ta teadlik sellest, et tema viisa oli kehtetu.

17. Järgnevalt tuleb küsida, kas N.F tegu oli õigusvastane. Teo õigusvastasuse võiks

välistada karistusseadustiku (KarS) § s 29 sätestatud hädaseisund. Selle paragrahvi esimese -

lause järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või

vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

18. N.F ähvardas vahetu oht mitte saada tagasi koju.

19. Selle ohu kõrvaldamiseks sõitis N.F – Muratist Luhamaale et sealt edasi oma

kodumaale Venemaale minna. Järgnevalt on vaja küsida, kas niisugune toiming (ehk päästmis hädaseisundiõiguse mõttes) oli viidatud ohu kõrvaldamiseks vajalik. Vajalik toiming

5

on toiming siis, kui see on ohu tõrjumiseks sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim (Sootak.

Karistusõigus. Üldosa. 2018. VII/190).

20. Sobiv N.F valitud meetod oli: see võimaldas tal jõuda Venemaale.

21. Küll aga polnud kohtu hinnangul tegu säästva ohu kõrvaldamise toiminguga. N.F oleks saanud pöörduda koju ka ilma Eestisse tulemata: nt Kanaari saartelt otse või Frankfurtist Venemaale lennates või Riiast ilma Eestit läbimata Venemaale sõites. Sellega seoses väärib mõningast tähelepanu ka T. Pindise juhtumikirjelduses kajastuv N.F väide, et tal (st N.F ) ei olnud kuigivõrd raha. Seetõttu on võimalik, et N.F ei saanud osta kõrge

hinna tõttu mõnda muud lennupiletit: nt otselennupiletit Hispaaniast Venemaale või

Frankfurtist Venemaale

need kalliste piletitega . Teoreetiliselt võiks see anda aluse väita, et

lennureisid ei saa päästmistoiminguna arvesse tulla. Nii see siiski ei ole. Esiteks oleks N.F-ile jäänud ikkagi võimalus sõita Riiast Venemaale ilma Eestisse tulemata. Teiseks: on tõenäoline, et N.F siiski oli piisavalt raha, sest a) ta jäi veel 11 päevaks Kanaari saartele ja see nõuab mõningast raha ka siis, kui elada kokkuhoidlikult, b) ta olevat leidnud Kanaari saartelt ühe naissoost seltsilise ja c) tal polevat kuhugi kiiret, sest ta oli kaotanud Venemaal töö ning tema kalad olid akvaariumis juba niikuinii nälga surnud. Kolmandaks oleks N.F võinud raha kusagilt laenata: nt sugulastelt sõpradelt või interneti teel mõnelt laenuandmisele - spetsialiseerunud äriühingult.

22. Aga isegi kui p -ga äästmistoimingu vajalikkust jaatada, ei saaks seda ikkagi pidada KarS § 29 õigustatuks, sest päästmistoiming ei olnud kooskõlas proportsionaalsusnõudega. Nagu

märgitud, eeldab hädaseisundi jaatamine ka seda, et päästmistoiminguga kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. ka otsustamist, kas tegu toime KarS § 29 eeldab niisiis pannes järgis toimija sellist huvi, mis oli kaalukam õigushüvest, mida ta rikkus. N.F rikkus VMS § 298, mis kaitseb avalikku julgeolekut. Menetlusaluse isiku huvi oli, nagu öeldud, koju jõudmine. kaaluda, kas N.F koju jõudmise huvi on ilmselt olulisem Seega tuleks

avalikust julgeolekust. Neid erinevaid hüvesid ei saa võrrelda abstraktselt: KarS § 29 ls 2 kohaselt tuleb võtta arvesse kõiki asjasse puutuvaid aspekte. Seepärast tuleb arvestada nt seda,

et mingit tõsiselt võetavat ohtu N.F ca poole tunnine Eestis viibimine avalikule

julgeolekule endast ei kujutanud. Õigushüve rikkumise määra niisugust vähest intensiivsust arves seadusliku aluseta Eestist se võttes võiks läbisõit Venemaale koju jõudmiseks mõnikord

käesolevaga mõneti analoogsetes olukordades KarS § 29 kohaselt õigustatud olla. isegi

Põhjuseid, miks inimene ei saa minna planeeritud (õigeaegsele) lennule, võib olla mitmeid: nt

võidakse talt lennukipiletid ära varastada või röövida, ta võidakse läbi peksta või võib ta

liiklusavariise sattuda, ta võib lennule mitte jõuda sisse magamise tõttu või seetõttu, et ta tarvitas lennule eelneval päeval palju alkoholi jne. KarS §-le 29 tuginemine tuleks esialgselt lennult maha jäänud ja lähtekohast hilisema lennuga ära sõitnud ning seejärel Eestisse jõudnud ja siit Venemaale suunduva inimese puhul kõne alla vaid siis, kui lennust maha jäämine ei ole

isikule ette heidetav. Kui see

aga etteheidetav on, oleks tegemist süüliselt ja täpsemini

ettevaatamatusest ning põhjustatud hädaseisundiga sellise hädaseisundi korral saaks proportsionaalsuspõhimõtte järgimisest kõneleda vaid siis, kui isiku huvi on rikutavast hüvest väga palju suurema kaaluga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-95-06, p 13). Ei saa öelda, et hoolimata õigushüve kahjustamise vähesest intensiivsusest (vt ülal), oleks koju minna

sooviva isiku huvi kaalukam riigi soovist tagada avalikku julgeolekut. Praegu väga palju põhjustaski N.F hädaolukorra süüliselt, sest 17. novembri 2018 lennu peale ei saanud N.F mingil sellisel põhjusel, mis oli tema kontrolli all. Tõsi, täpselt ei ole teada, miks Hispaania ametnikud N.F lennukile ei lubanud. Samas paistab loogiline PPA arvamus, et N.F ei tohtinud siseneda oma Schengeni piirkonna viisa alusel Schengeni piirkonda mitte kuuluvasse Suurbritanniasse. Kui see nii oli, saab lennukilt maha jäämist heita ette just I.

6

N.F-ile: ta oleks pidanud endale enne 17. novembri 2018 lennukipiletite ostmist selgeks

tegema, kas tema reisidokumentidega ikkagi Suurbritanniasse siseneda saab. Aga isegi kui Hispaania ametnikud lähtusid millestki muust, saab ikkagi öelda, et lennult maha jäämises oli

süüdi N.F. PPA märgib õigesti, et lähtuma peab sellest, et Hispaania ametnikud keelasid N.F lennuki peale minemise õiguspäraselt ehk seetõttu, et N.F oli teinud midagi valesti. Niisuguse eelduse saab püstitada seepärast, et Hispaania on Euroopa Liitu kuuluv õigusriik. Kui N.F oleks keelatud minna lennukile mõnes niisuguses riigis, mille puhul on alust eeldada, et tegu pole õigusriigiga (nt vohab seal korruptsioon või rikutakse inimõigusi), oleks olukord ehk teistsugune. Praegu aga situatsioon selline ei ole.

23. Niisiis oli N.F tegu õigusvastane.

24. Puu N.F oli tuvalt süüsse peab küsima, kas keelueksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes.

Nimelt

väitis N.F oma ülekuulamisel, et Kanaari saarte Vene konsuli sõnul võis aegunud viisaga Schengeni tsoonist väljuda. Oma kaebuses väidab N.F, et ka Hispaania

politseinikud talle 19. novembril 2018 ütlesid , et tal „ei peaks“ tagasisõiduga probleeme tekkima. K

Schengeni ui N.F tõepoolest lähtus selles, et ta võib oma aegunud viisaga

ruumi riikide kaudu Venemaale tagasi pöörduda, saaks öelda, et ta pani teo toime keelueksimuses olles: ta eeldas vääralt, et Eestis viibimist õigustab aegunud viisa. KarS § 39 lg 1 siiski süüd ei välista. Esiteks ei tõenda N.F väiteid ükski muu tõend. On võimalik, et

konsul või Hispaania politseinikud midagi sellist üldse ei öelnud või ei öelnud täpselt nad seda nii, nagu N.F väitis (pealegi viitab N.F seoses Hispaania politseinikega sellele,

et nad ei kasutanud kindlat kõneviisi, vaid ütlesid, et N.F „ei peaks“ probleeme

tekkima) id nad , või kõneles üksnes Hispaaniast lahkumisest. Aga isegi kui konsul või politseinikud nii väitsid seetõttu ja N.F teo toimepanemise ajal keelueksimuses oli, ei välista see ikkagi tema süüd. Nimelt langeb KarS § 39 lg 1 kohaselt keelueksimuse puhul süü

ära üksnes siis, kui eksimus on eksijale vältimatu. N.F-ile see vältimatu polnud. Menetlusalune isik ei oleks tohtinud leppida Kanaari saartel asuva Vene konsuli või Hispaania

politseinike selgitusega. N.F oleks pidanud hoopiski võtma ühendust Eesti ametivõimudega (nt telefoni või interneti teel) ja uurima, kas aegunud viisaga Eestisse tulemine probleeme tekitab või mitte. See oleks olnud N.F jaoks võimalik nii ajaliselt kui ka

keeleliselt. Nii 17. novembril 2018 lennust maha jäämise, 19. novembril 2018 uute piletite ostmise ja isegi Vene konsuliga rääkimise ning 2. detsembril 2018 Eestisse tulemise vahele jäi terve hulk päevi. Erinevalt paljudest muudest Schengeni piirkonna riikidest oleks N.F saanud Eesti ametnikega suhelda oma emakeeles. See tähendab, et väärtegu oli süüline.

25. N.F süü oli tulenevalt tema rikkumise vähesest intensiivsusest (vt käesoleva otsuse p 22 menetlusaluse isiku ) väike, aga seda peegeldab ka karistus: kuni 300 trahviühikust (1200 eurot) või suisa aresti ette nägeva sätte järgi karistati N.F kõigest 20 trahviühikuse (80 eurot) arest

iga. Niisiis on karistus N.F süüle vastav.

Kokkuvõte

26. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja - otsuse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata.

/all kirjutatud digitaalselt/ a