4-19-623/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. märtsil 2019. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-623 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Hanna Liisa Moks Väärteoasi

Sissenõudja taotlus B.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,16,011222 Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu; e-posti aadress: louna@politsei.ee Süüdlane B.N

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada sissenõudja taotlus.

2. Asendada B.N-ile Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26.01.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011222 määratud rahatrahvi jääk 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti ehk 142 (ükssada nelikümmend kaks) trahviühikut 14 (neljateistkümne) päeva pikkuse arestiga ning see omakorda 14 (neljateistkümne) tunni üldkasuliku tööga.

3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärust ei vaidlustata, siis jõustub see 13.04.2019. a.

4. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, B.N-ile ja kohtutäitur Janek Poolile.

5. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26.01.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011222 määrati B.N-ile liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 207 järgi karistusseadustiku

(KarS) § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut ehk 720 eurot. Otsus jõustus 15.02.2017. a.

Kuna B.N rahatrahvi otsuses näidatud ajaks vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati see sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Janek Pool, täiteasi nr 171/2017/414).

04.02.2019. a esitas sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Tartu Maakohtule taotluse B.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Isik on rahatrahvist tasunud üksnes 151,48 eurot. Rahatrahvi sundtäitmine ülejäänud osas on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu.

Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil B.N selgitas, et ei saanud rahatrahvi tervikuna ära maksta, kuna tal puudus selleks raha. Ta taotles tasumata rahatrahv asendada üldkasuliku tööga; vastunäidustusi töö tegemiseks ei ole.

Kohtu seisukoht B.N-ile Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26.01.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011222 määratud rahatrahv on seniajani tervikuna tasumata. Sellest on täidetud üksnes 151,48 eurot. Ülejäänu osas sundtäitmine nurjus, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks sissenõuet saanud pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu.

KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kohus leiab, et B.N-ile Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26.01.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,011222 määratud rahatrahv tuleb selle tasumata osas asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka on Marko

B.N ise soovinud aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Seda, et B.N ei saaks üldkasulikku tööd teha oma tervisest tulenevalt, kohus ei täheldanud.

B.N tasumata rahatrahvi suuruseks on 142 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb B.N asendusaresti pikkuseks 14 (142/10) päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui 5 tundi. Järelikult peab B.N asenduskaristusena tegema 14 tundi üldkasulikku tööd.

Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb B.N temale määratud üldkasulik töö ära teha 1 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Peet Teidearu Kohtunik