4-19-1632/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1632

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. 2019, Tallinn märts Väärteoasja number 4-19-1632 (2317,19,000555) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi L

201 lg 2

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.O; ik: XXX; elukoht: X

XX Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1.

tunnistada LS o toimepanemises ning O.O süüdi § 201 lg ettenähtud väärte mõista päeva. temale karistuseks arest 12 aksteist) (k

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema

vähemalt 2 (kaks) päeva.

3. arest 12

Prefektuuri Mõistetud ja ositi kandmisele määratud päeva tuleb ära kanda Põhja Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt

27.05.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 28.03.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

10.02.2019 157565 koostatud väärteoprotokollist nr AB nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.02.2019 kell 09:51 peeti E. Vilde tee 75a/1 juures, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis , kes j O.O uhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht elab alaliselt Eestis, kuid esitas Ukraina B kategooria juhiloa nr

XXX

kehtivusega 10.01.2009 kuni 10.01.2069, mille pidi LS § 99 lg 6 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu. Juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS

90 lg 1 p 1, 3 sid ning pani toime LS § sätestatud keeldu § 201 lg ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Selgitas, et ema sattus haiglasse ja kiirustas sinna. Ühistranspordiga minek oleks palju aega võtnud, takso jaoks raha ei olnud. Kasutatud sõiduk on liisitud M OÜst, sõiduki liisis abikaasa. Abikaasa teab, et t al juhtimisõigus puudub, kuid abikaasat kodus ei olnud ja abikaasa ei teadnud, et ta auto võttis. Töötab alates 15.03.2019 optilise kaabliga tegelevas firmas L G OÜ, töötab ka puhkepäeviti.

Esitatud juhiloa ostis, Ukrainas elanud ei ole, on käinud Ukrainas sugulastel külas. Oluline on jääda vabadusse ja säilitada töökoht, on alaealine laps. On valmis maksma trahvi. Kui määratakse suurem trahv, siis palub ajatada. Seni ei ole veel töölt palka saanud, kuid eeldatavalt on palk 800 euro ringis. On valmis ka sugulastelt laenama või abikaasa aitab maksta. Varasem trahv jäi tasumata, sest kandis karistust kinnipidamiskohas ning ise palus asendada arestiga, sest raha poleks kuskilt võtta olnud. Muidugi kahetseb, et nii käitus, pärast seda ei ole enam rooli läinud. Ei saanud ka autokooli lõpetada, sest karistuste tõttu oli keeld peal ning pidi ootama aasta möödumist.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et on temale LS § 201 lg menetlusalune isik

2 ettenähtud väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik teadid, et tal juhtimisõigust ei ole ja rooli istuda ei või. Teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu. Sellele vaatamata asus sõidukit juhtima. Seni kuni isiku pädevust ja oskusi ei ole kontrollitud ja juhtimiskogemust ei ole heaks kiidetud, on isik juhina liikluses ohtlik vaatamata tema enese hinnangule. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS §

56 sätestatud karistuse alustega, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik varasemaid trahve tasunud ei ole ja trahv on asendatud arestiga. Varasemad karistused eesmärki ei ole täitnud. Rahatrahv karistusliigina oleks sümboolne ja ei sunniks kohusetundlikkusele. Arvestades teo ohtlikkust, süü suurust ja asjaolu, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi, siis tuleks menetlusalune isik süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 20 päeva.

Kohus, materjale, kontrollinud väärteoasja kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et m o enetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest . nähtuvalt O.O kehtivaid juhilubasid ei ole. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on O.O Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis.

Menetlusalune isik esi

tas tema juhitud sõiduki peatamisel Ukrainas välja antud juhiloa XXX kehtivusega 10.01.2009 kuni 10.01.2069. Ukraina on Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ratifitseerinud 12.07.1974, mistõttu vastavalt LS § 99 lg 1 p 2 sätetele kehtib Ukrai

nas välja antud juhiluba Eestis LS § 99 sätestatud tingimustel.

Liiklusseaduse § 99 lõike 1 kohaselt kehtib Eestis: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba;

2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioo

ni osalisriigis väljastatud juhiluba;

3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba;

4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba.

LS § 99 lg 41 uba ei kehti, kui see on kohaselt LS § 99 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhil välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist.

LS § 99 lõike 6 kohaselt Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile.

Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Maanteeametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud

tõlget.

Menetlusaluse isiku juhiluba

kehtiks XXX on juhiloa andmetel välja antud 10.01.2009. Seega see juhiluba Eestis juhul, kui menetlusalune isik ei elaks alaliselt Eestis. Juhul, kui menetlusalune isik asunuks elama alaliselt Eestisse, pidanuks ta juhiloa LS § 99 lõike 6 alusel vahetama 12 kuu jooksul Eesti juhiloa vastu alates Eestisse alaliselt elama asumisest.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on menetlusaluse isiku elukohana registreeritud Eesti Vabariik alates 1990st aastast ning registriandmetes puuduvad kanded Ukrainas elamise kohta. Väärteotoimikus asuvate karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust isikut alates 2014st aastast regulaarselt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest, millest saab järeldada, et menetlusaluse isiku elukoht on alaliselt olnud Eestis. Sama asjaolu kinnitas menetlusalune isik ka kohtuistungil, väites, et ta ei ole kunagi Ukrainas elanud ja on käinud seal vaid sugulastel külas. kuuline juhiloa vahetamise tähtaeg möödunud ja menetlusaluse isiku Seega on 12- esitatud juhiluba Eesti Vabariigis ei kehtiks. Kohtuistungil aga selgitas menetlusalune isik, et vaidlusaluse juhiloa ta ostis ning kohtuväline menetleja esitas kohtule andmebaasi väljavõtte, mille kohaselt on seoses vaidlusaluse juhiloa võltsimistunnustega alustatud kriminaalmenetlust.

Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul juhtimisõigus puudus ja menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki vastava kategooria juhtimisõigust omamata. tal juhtimisõigus puudub Menetlusalune isik oli ka sellest teadlik, et ja ka seda, et tema esitatud Ukraina juhiluba ei kehti ning teda on juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Lisaks oli menetlusalune isik ka eelmärgitud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumisele isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 26.12.2014 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.o sõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime isikuks. Sellegi poolest asus ta pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega

. toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergen

davaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahviga kui arestiga. Seejuures on menetlusalune isik jätnud rahatrahvi on kohtumääruste alusel d tasumata ning rahatrahv id

asendatud arestidega. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt viibis ta kinnipidamiskohas karistuse kandmisel ja ta ise palus trahvid asendada arestiga, kuivõrd trahvide tasumiseks tal võimalusi ei olnud. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistustega. Seega on varasemad rahatrahvid jäetud tasumata ning ka arestide kohaldamine ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvi tasumata jätmist de ja

varavastaste kuritegude toimepanemist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks. Seejuures nähtub väärteo tlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka protokollist, et mene

rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Kuigi menetlusalune isik kohtuistungil selgitas, et ta töötab, siis ilmnes, et ta töötab alles alates 15.03.2019, kusjuures menetlusalune isik ei esitanud kohtule ei töölepingut ega mingeid muid andmeid tööandaja kohta, mis võiks kinnitada tema töösuhet. Samas töösuhte olemasolu ei pruugi alati tagada püsivat sissetulekut, seda eriti olukorras, kus menetlusalune isik töötab alles teist nädalat ja ta ei ole veel palka saanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited sissetuleku olemasolu ning tema maksevõimelisuse kohta on tõendamata. netlusaluse isiku väited selle Me kohta, et ta laenab raha sugulastelt või abikaasa aitab trahvi maksta, jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd karistus saab puudutada vaid süüdlast ennast. Et varasemad karistused, s.h ka rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab väärteo toimepanemine. ka uue samalaadse Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistus ja jätkab liikluses juhina i

osalemist on vaatamata juhtimisõiguse puudumisele. Kuivõrd menetlusaluse isiku peal ära

proovitud kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid ja ei rahatrahv ega ka lühiajalised arestid menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sunni, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine.

Menetlusalune isik on kohtuvaidluses avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuivõrd selgitusi andes leidis menetlusalune isik, et tal ei olnud muud võimalust ema juurde haiglasse saada kui sõita autoga, kuna ühistransport võtnuks liialt palju aega ja takso jaoks raha ei jätkunud. Seega õigustas menetlusalune isik oma õigusvastast käitumist kujunenud olukorraga, kuid ta ei saa aru sellest, et sellisel juhul käitus ta teadlikult õigusvastaselt, pannes taas toime teo, milliste eest teda on juba korduvalt karistatud. Selline õigustuse esile toomine viitab sellele, et avaldatud kahetsus ei ole siiras ja tuleb jätta tähelepanuta.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu § kohus, juhindudes VTMS -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas peab aga kohus karistuse määra valikul arvestada asjaoluga, et menetlusalust isikut on arestiga karistatud mitu aastat tagasi ja rahatrahvi asendamine toimus ajal, mil menetlusalune isik kandis karistust. Seejuures oli rahatrahv määratud aastaid tagasi ja selle asendamine arestiga toimus 2017. aastal. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ja peab võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuivõrd menetlusalusel isikul on väidetavalt töökoht, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib anda võimaluse mõistetav arest ära kandma ositi, et menetlusalune isik ei kaotaks töökohta.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/