3-18-2109/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2109

Haldusasi

Pärnamäed OÜ kaebus tühistada Maanteeameti

01.08.2018 korraldus „Projekteerimistingimuste and-

mine põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-

Uulu km 133,4–143 ehitusprojekti koostamiseks“

Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse osas ja

kohustada Maanteeametit muutma projekteerimistin-

gimuste aluseks olevat ehitusprojekti

Menetlusosalised

Kaebaja – Pärnamäed OÜ, volitatud esindaja

Ljudmila Tamar

Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kaidi

Sulg

Asja läbivaatamine

27.02.2019 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnamäed OÜ omandas 15.09.2009 asjaõiguslepingu alusel Reiva kinnistu (katastritunnus

84801:001:1655) Häädemeeste (endise Tahkuranna) vallas Reiu külas, Pärnumaal. Kinnistu

kõrval kulgeb III klassi riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla ja klassita riigimaantee nr

19342 Reiu tee. Kinnistu on hoonestatud.

2. Tahkuranna Vallavalitsuse 02.08.2010 korraldusega nr 191 anti välja projekteerimistingimu-

sed

Reiva

kinnistul

asuva

hoone

(motell-elamu)

ümberehitamiseks.

Nimetatud

projekteerimistingimuste p 5.4 kohaselt pidi olema juurdepääs kinnistule Tallinna-Pärnu-Ikla

3-18-2109

2(11)

maanteelt ja p 5.5 kohaselt tuli asendiplaanil lahendada väljasõit krundilt ja anda parkimise

lahendus. Ümberehitusprojekt tuli kooskõlastada mh Maanteeametiga.

3. Maanteeamet andis 29.07.2011 välja lähtetingimused juurdepääsuteede ja parklate

projekteerimiseks (edaspidi: Maanteeameti 2011. a lähtetingimused) Reiva kinnistule.

Nimetatud dokumendi kohaselt nõuti juurdepääsu kavandamist riigimaanteelt nr 19342 Reiu

teele ja parkla pidi tulema riigi transpordimaale (katastritunnus 84801:001:0333) Tallinna-

Pärnu-Ikla maantee kõrval. Maanteeamet palus arvestada koostamisel oleva Pärnu

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „ Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (edaspidi: Via Baltica

teemaplaneering;

arvutivõrgus

kättesaadav:

https://maakonnaplaneering.ee/151),

mille

kohaselt viiakse riigi põhimaantee nr 4 (E67) selles lõigus vastavusse I klassi maanteele

esitatavate nõuetega ning kavandatakse Pärnu ümbersõidu trassi valik. Via Baltica

teemaplaneeringu vastuvõetud variandis oli nähtav planeeringu realiseerimisel riigi

põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Liiklusskeemi suurema

muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus; samuti on Reiva kinnistule

kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Maanteeamet kohustas hoone projekteerijat

esitama projekti koosseisus joonise, kuhu on kantud teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu

ümbersõidu trassi koridor) ning projekti seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu

võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse realiseerimisel.

4. Maanteeameti 11.02.2014 kirjaga kooskõlastati „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja

riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistu parkla“ tehniline projekt

(Teedeprojekt OÜ töö 06211). Maanteeametil ei olnud vastuväiteid ristmiku lahenduse osas,

kuid Maanteeametil puudusid vahendid projekti realiseerimiseks. 02.04.2014 anti OÜ-le

Pärnamäed välja ehitusluba. 21.12.2017 anti OÜ-le Pärnamäed välja ka kasutusluba.

6. Pärnamäed OÜ sai 16.04.2018 Maanteeametilt korralduse eelnõu, mille kohaselt

kavandatakse väljastada projekteerimistingimused põhimaantee 4 Pärnu-Uulu lõigu

ehitamiseks. Lõigus 133,4–141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos Tõllapulga

~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7–141,2 on kavandatud maantee viia uuele

trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule. Seoses sellega muutub oluliselt

juurdepääs Reiva kinnistule.

7. Pärnamäed OÜ esitas 25.04.2018 oma vastuväited ja ettepanekud projektilahenduse osaliseks

muutmiseks selliselt, et rajataks nende hoone vastu jalakäijate tunnel ning ühendataks ärihoone

parkla uue sõiduteega mahasõidu- ja väljasõidu teelõikudega.

8. 01.08.2018 edastati Pärnamäed OÜ-le Maanteeameti korraldus, millega anti

projekteerimistingimused (edaspidi ka: projekteerimistingimused) põhimaantee nr 4

Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,4–143,0 põhiprojekti koostamiseks vastavalt

korralduse lisale 1. Lisa 1 sisaldas projekteerimistingimusi ettevõtja taotletud muudatusi

arvestamata. Korralduse lisast 2 (arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) sai OÜ Pärnamäed

teada, et tema ettepanekuga ei arvestatud.

9. Pärnamäed OÜ esitas 30.08.2018 Maanteeametile vaide, milles palus arvestada tema

ettepanekutega osaliselt, sest oli oma soove korrigeerinud väiksema mahu poole. 09.10.2018

edastas Maanteeamet OÜ-le Pärnamäed vaideotsuse, milles jättis 01.08.2018 korraldusele

esitatud vaide rahuldamata osades, milles oli taotletud haldusakti osaliselt kehtetuks

tunnistamist ja uut otsustamist seoses juurdepääsuga Reiva kinnistule.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 08.11.2018 Pärnamäed OÜ kaebus nõuetega tühistada

Maanteeameti 01.08.2018 projekteerimistingimuste andmise korraldus ja korralduse lisa 1

osaliselt, s.o Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse osas, ja kohustada Maanteeametit tegema

3-18-2109

3(11)

ühe kuu jooksul projekteerimistingimustes muudatus p-s 5.4 ja asendiplaanil vastavalt kaebaja

30.08.2018 vaide lisas olevale asendiplaanile kantud lahendusele.

POOLTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimused rikuvad äriühingu õigust oma omandit vabalt

vallata ja kasutada ning piiravad ettevõtlusvabadust.

1) Projekteerimistingimused ei ole kaebajat puudutavas asukohas vastavuses Via Baltica

teemaplaneeringuga.

Reiva kinnistu osas muutub riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem, sh Reiva kinnistule

juurdepääsu võimalus, kinnistule pääseb Uulu liiklussõlmest mööda riigimaanteid nr 6 Valga-

Uulu, edasi nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu teed sõites. Pärnu-Ikla suunal on

võimalik kasutada ka kogujateed, mis kulgeb Pärnu-Ikla maantee praegusel trassil ja on

ühendatud Tõllapulga liiklussõlmega km 138,1. Pikemas perspektiivis, kui valmib Pärnu

ümbersõit, on võimalik ka sealt juurdepääs kinnistule, ületades Reiu jõge. Via Baltica

teemaplaneeringu kaardil on Reiva kinnistu vastas märgitud tunnel, bussipeatused kogujatee

ääres ja Valga-Uulu ristmikul viadukt piki maanteed. Ikla-Pärnu suunas Valga-Uulu ristmikust

algav kogujatee on ette nähtud vaid seal asuvate elamumaa kinnistutele juurdepääsuks ja ei vii

ärihooneni.

2) Projekteerimistingimuste kohaselt (p 2) kavandatakse km 138,7–141,2 viia uuele trassile

vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule, st selles lõigus rajatakse uus trass olemasoleva

trassi kõrval. Muudetud on ka Valga-Uulu ristmiku lahendust, mille kohaselt ei tule viadukt

piki maanteed, kuid tuleb Pärnu-Valga suunas läbida ring, teealune tunnel ja veel üks ring;

samuti ka Valga poolt liikudes. Reiva kinnistule pääsemiseks Pärnu-Ikla suunas tuleb samuti

pääseda Valga-Uulu maanteele ja sealt keerulisel viisil ringilt tagasi pöörata ja jõuda

kogujateele, mille ühendus vana maanteega ehitatakse juurde. Projekteerimistingimustes

nimetatakse seda optimaalseks ja finantsiliselt mõistlikuks lahendiks. Uulu sõlm koos mõttetu

ringiga on finantsiliselt raskesti seletatav ja ebamõistlik lahendus isikutele, kes sõidavad Riia

ja Valga suuna poolt. Need on muudatused, mida ei ole Via Baltica teemaplaneeringus ega

Tahkuranna Vallavolikogu määrusega 31.05.2012 nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla

üldplaneeringus (edaspidi: Tahkuranna valla üldplaneering; arvutivõrgus kättesaadav:

http://tahkuranna.kovtp.ee/uldplaneering) ette nähtud ja mis sisuliselt katkestavad Reiva

kinnistule seni toiminud juurdepääsud. Via Baltica teemaplaneeringust nähtub, et muudatused

Reiva kinnistule juurdepääsu osas on võimalikud vaid juhul, kui planeering realiseerub selles

piirkonnas tervikuna. Kuna Pärnu ümbersõidu ehitamise aeg ei ole üheski dokumendis

määratud ja selle ehitamine sõltub subjektiivsetest põhjustest, mis ei pruugi saabuda, siis

puudub mõistlik selgitus, miks ei saa seni kehtida kas või osaliselt ning ajutiselt alles hiljuti

kaebaja kulul ja Maanteeameti nõudmisel väljaehitatud liikluslahendus. Maanteeamet pidi uute

projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste

kohase projektlahendusega, millest on sisuliselt saanud osa Via Baltica teemaplaneeringust ja

Tahkuranna valla üldplaneeringust.

3) Kuna kavandatava ligipääsu korral tuleb sõidukiga läbida kaebaja ettevõttesse jõudmiseks

ebamõistlikult palju teed ja tagasipööramisi, siis leivapätsi ostmiseks möödasõitja seda tegema

ei hakka. Pagariäri spetsiifika on aga selline, et tähtis on klientide/ostjate arv, sest iga inimene

ostab toodangust väikese koguse ja elatakse käibest. Olukorra oluline halvenemine võib kaasa

tuua äri sulgemise. Pagariäri ei saa võrrelda ka turismiäriga (nt Lottemaa park), sest

turismiobjektile läheb inimene teadlikult, varudes selleks aega. Aasta tagasi välja ehitatud

juurdepääsu on võimalik uue trassiga sobitada (kaebuse esitaja 25.04.2018 ja 30.08.2018

ettepanekud). Jääb arusaamatuks, mis põhjusel seda teha ei taheta.

3-18-2109

4(11)

4) Kavandatud projektilahendus ei ole proportsionaalne. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et

Reiva kinnistu omaniku huve üldse kaaluti. Maanteeamet väidab, et ei soovi rajada täiendavat

liiklussõlme, pidades piisavaks juba kavandatud Tõllapulga ja Uulu sõlmesid. See väide on

arusaamatu, sest kaebaja taotletav lahendus ei ole liiklussõlme rajamine. Korralduse lisas 2

väidetakse, et perspektiivis on ette nähtud rajada täiendav sõlm „Pärnu ümbersõit“, mis

lahendab ettevõtte probleemi. Kuna nimetatud sõlm on planeeringus ette nähtud seoses Pärnu

ümbersõiduga, mille ehitamise aega ei ole teada, ja Tõllapulga tee ning Valga-Uulu sõlmede

kõrval on ta kolmandaks lubatud sõlmeks, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik praegu

kavandatava teelõigu projekti täiendada oluliselt odavama lahendusega, nagu on pakkunud

kaebaja.

5) Projekteerimistingimuste kohaselt ehitatakse välja üksnes Uulu liiklussõlm. Tee

projekteerimise normide kohaselt ei ole Pärnu ümbersõidu liiklussõlme võimalik tulevikus

eraldi samas asukohas välja ehitada, kuna liiklussõlmede vahekaugus ei vasta kehtivatele tee

projekteerimise normidele (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“; edaspidi ka: tee projekteerimise

normid või määrus nr 106). Määruse nr 106 lisa p 5.1 lg 2 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus

üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteel. Uulu ja Pärnu ümbersõidu

liiklussõlmede vahe on vaid 600 m. Aktuaalne ei ole vastustaja argument, et Pärnu ümbersõidu

liiklussõlme niipea (alles 2050+) ei tule. Praegu puudub takistus selles kohas uuelt trassilt Reiva

kinnistule juurdepääsu projekteerimisele. Vastustaja ei saa tugineda Via Baltica

teemaplaneeringu sellele osale, mis on seadusega vastuolus. Kuna uus juurdepääs mahuks

trassikoridori, oleks muudatus kooskõlas teemaplaneeringuga. Kaebaja on lubanud ka

juurdepääsu osalist kaasfinantseerimist.

6) Vastustaja on keeldumisel viidanud Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-le 3.3.1 (lk

58), mille kohaselt edaspidise maakasutuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Vastuolus selle

põhimõttega

kavandas

vastustaja

projekteerimistingimustega

põhimaanteelt

mahasõidu/pealesõidu Närepi kinnistule (katastriüksus 84801:001:0560). Tekib õigustatud

küsimus, miks eelistati Närepi kinnistul tegutsevat ettevõtjat kaebajale. Väites kaebaja

juurdepääsu rajamise võimatust asukohas, kuhu ei luba seda teha projekteerimisnormid, pidas

vastustaja võimalikuks lubada juurdepääs Närepi kinnistule asukohas, mis on 850 m Tõllapulga

liiklussõlmest. Kui see lahendus oligi antud Via Baltica teemaplaneeringuga, ei ole see praegu

vastavuses kehtivate projekteerimistingimustega ja seega ei ole seda võimalik välja ehitada.

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica uuel trassil ning

liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole

kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna

teenindamiseks. Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse

(PlanS)

kohaselt

määrati

maakonnaplaneeringuga

(sh

teemaplaneeringuga

kehtiva

maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks) teede koridoride asukohad ning pärast

Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamist muutusid need üldplaneeringu osaks. Vastustaja

lähtus projekteerimistingimuste andmisel Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsu

lahendusest, mille järgi juurdepääs kaebaja kinnistule hakkab toimuma põhimaanteele nr 6

Valga-Uulu kavandatava mahasõite ühendava juurdepääsutee kaudu. Projekteerimis-

tingimustes on välja toodud, et varem on koostatud Via Baltica teemaplaneering, millest tuleb

juhinduda. Via Baltica teemaplaneeringu kohaste projekteerimistingimuste realiseerimisel

muutub juurdepääs kaebaja kinnistule tulenevalt asjaolust, et seni toimus juurdepääs otse

riigiteelt nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla, Via Baltica teemaplaneering näeb aga ette trassi

nihutamise mere poole (Reiu õgvendus) selleks, et viia tee geomeetria vastavusse I klassi

3-18-2109

5(11)

maanteele esitatavate nõuetega. Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 loetletud

uuringute põhjal valiti optimaalseim, ohutuim ning keskkonna eripäraga arvestav teetrass. Via

Baltica

teemaplaneeringust

tuleneb,

et

konkreetne

projekteerimislahendus

on

teemaplaneeringuga kooskõlas olukorras, kus tee ja sellega seotud rajatised mahuvad

trassikoridori sisse. Käesoleval juhul see nii on.

2) Kaebaja hinnangul on ringristmikul liiklemine keeruline ning Uulu sõlm mõttetu ja

ebamõistlik lahendus. Kaebaja väide on jäänud põhjendamata, mistõttu on võimatu seda

seisukohta kuidagi ümber lükata. Tegemist on kaebaja subjektiivse arvamusega. Uulu

liiklussõlmes on kavandatud ringristmik, tagamaks ohutumat lahendust tekkivale neljakülgsele

ristmikule ning vahetult samas piirkonnas olevate rampide liitumistele ja hargnemistele.

Planeeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujundatud nii ristmike kavandatud asukohad kui

ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgset lahendust

vajadusel täpsustuda. Seega võis vastustaja tulenevalt erinevatest kaalutlustest muuta ristmiku

lahendust eeldusel, et see mahub trassikoridori sisse. Siinjuures tuleb arvestada asjaolu, et see,

kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule:

Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 kohaselt tuleb edaspidise maakasutuse

planeerimisel lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt

põhimaanteega. Seega ei olegi Reiva kinnistule juurdepääsu võimalik lahendada muul viisil,

kui projekteerimistingimustega on ette nähtud. Kaebaja soovitud lahendus ei oleks ohutu.

3) Arusaamatuks jääb kaebuse p-s 1.2.1.3 toodud seisukoht, mille kohaselt Maanteeameti 2011.

a lähtetingimuste alusel sündinud projektlahendus sai osaks planeeringutest ning vastustaja pidi

nimetatud projektlahendusest projekteerimistingimuste andmisel lähtuma. Vastustaja ei

kehtesta planeeringuid ja ükski vastustaja poolt pärast planeeringu kehtestamist väljastatud

seisukoht ei saa muutuda planeeringu osaks. Kaebaja esitatud projekti kooskõlastamise näol ei

olnud aga tegemist teeseaduse kohaste projekteerimistingimuste väljastamisega. Arusaamatuks

jääb ka väide, et projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ega

hoonestusega. Kaebuses ei ole põhjendatud, milles seisneb väljakujunenud keskkonna ja

hoonestusega mittearvestamine.

4) Projekteerimisnormide kohaselt parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi kiirteedel ja I

klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja

soovitud lahenduse korral jääks aga juurdepääs kaebaja kinnistule Uulu liiklussõlmest umbes

400-500 m kaugusele ning oleks seega tee projekteerimise normidega vastuolus. Lisaks tuleneb

projekteerimisnormidest, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks parempöördega

mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Antud juhul on

vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu liiklussõlme ja

Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit km 139 asuvale Närepi

kinnisasjale ning ka sellest tulenevalt ei oleks lubatud kaebaja soovitud lahendus. Kaebaja

soovitud juurdepääsud asuksid teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu liiklussõlme

piirkonnas. Juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme,

kuna juurdepääsud jääks ette rampide rajamisel, tõenäoliselt ka viadukti rajamisel. Suunal Ikla-

Pärnu ei ole võimalik rajada juurdepääsu kinnistule ilma, et see takistaks tulevikus rambi (ja

tõenäoliselt ka viadukti) rajamist. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik juurdepääsu tema

kinnistule lahendada hoolimata asjaolust, kas lahenduse näol oleks tegemist liiklussõlmega või

mitte. Samas on kaebaja soovitud lahenduse näol siiski tegemist samatasandilise ristmikuga.

Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste

ristmike projekteerimine aga lubatud.

5) Kaebaja õiguslik positsioon ei halvene projekteerimistingimuste tulemusena, kuna ka enne

projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs Reiva kinnistule põhimaanteelt siduvalt

lahendatud Via Baltica teemaplaneeringus. Seega puudub kaebajal selline omandiõiguse riive,

3-18-2109

6(11)

mis oleks seotud just projekteerimistingimuste andmisega ning halvendaks kaebaja olukorda

võrreldes varasemaga. Via Baltica teemaplaneeringus on ette nähtud, et praegune põhimaantee

lõik Reiva kinnistu juurest km 140,7-141-1 likvideeritakse. Projekteerimistingimustega on aga

ette nähtud nimetatud lõigu säilitamine ning seega on projekteerimistingimuste realiseerimise

tulemusena kinnistule lisaks Via Baltica teemaplaneeringu kohasele juurdepääsule ka teine

juurdepääs, mis on ligi 900 m võrra lühem.

6) Kaebuses on kirjeldatud, mitmele inimesele on kaebaja tööandjaks ning millistes kohalikes

omavalitsustes on töötajate elukohad, samuti on kirjeldatud kaebaja tulevikuplaane seoses

töötajate arvu suurendamisega, lisaks on kaebaja välja toonud, et maksab makse. Jääb

arusaamatuks nimetatud väidete asjakohasus käesolevas vaidluses. Lisaks on toodud väited

paljasõnalised ning kaebaja ei ole esitanud mingisuguseid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja

vastavasisulisi väiteid.

7) Kaebaja on vastustajalt varem taotlenud tingimusi juurdepääsuteede ja parklate

projekteerimiseks.

Vastustaja

väljastas

esialgsed

lähteseisukohad

Reiva

kinnistule

juurdepääsuteede ja parkimise korralduse osas 29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093.

Nimetatud kirja p-s 6 juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et liiklusskeemi suurema muutusena

muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Samuti on Reiva kinnistule kavandatud Pärnu

ümbersõidu trassi koridor. Lisaks kohustati kaebajat projekti koosseisus esitama joonis, kuhu

on kantud Via Baltica teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning

seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu

lahenduse realiseerumisel. Maanteeameti 23.05.12 kirja nr 15-4/12-00254/154 p-s 5 on

vastustaja samuti juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Pärnu maavanema

17.02.2011 korraldusega vastu võetud planeeringulahendusele muutub planeeringu

realiseerimisel riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Seega

juhtis vastustaja kaebaja tähelepanu Via Baltica teemaplaneeringust tulenevale muudatusele

kaebaja kinnistule juurdepääsu osas korduvalt juba enne, kui kaebajale väljastati ehitusluba.

Seega alustas kaebaja ehitustegevust ja investeeringute tegemist, teades, et juurdepääsu

lahendus kinnistule muutub. Riigitee ümberehituse teostas kaebaja tulenevalt oma ärihuvist, see

oli vajalik kaebaja ettevõtte teenindamiseks. Asjaolu, et kaebaja tegi investeeringuid,

arvestamata planeeringutest tulenevat, ei tähenda, et kaebaja õigusi on kehtivate planeeringute

kohaselt väljastatud projekteerimistingimustega rikutud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebuses oli esitatud projekteerimistingimuste tühistamise nõue ja nõue kohustada

Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul 01.08.2018 projekteerimistingimustes põhimaantee 4

Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,4–143 ehitusprojekti p-s 5.4 ja asendiplaanil

muudatus vastavalt kaebaja 30.08.2018 vaide lisas olevale asendiplaanile kantud lahendusele.

Kaebaja täpsustas 08.02.2019 menetlusdokumendis kohustamisnõuet ning palus kohustada

Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul 01.08.2018 projekteerimistingimustes põhimaantee 4

Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,3–143 ehitusprojekti koostamiseks muudatus

ehitusprojekti p-s 5 ja asendiplaanil, kaaludes lahendusi juurdepääsuks Reiu tee nr 19342 Viira

tee piirkonnas vastavalt tehnilisele lahendusele (ja projekteerimisnormidele kauguse kohta).

Kohtuistungil 27.02.2019 täpsustas kaebaja kohustamisnõuet veelgi, soovides kohustada

Maanteeametit ühe kuu jooksul üle vaatama projekteerimistingimused Reiva kinnistule

juurdepääsu osas (istungi helisalvestis alates 11:30:06). Kohus märgib, et üldpõhimõttena valib

nõude sõnastuse kaebaja (vt HKMS § 2 lg 3). Kohustamisnõude puhul ei ole kohus aga seotud

kaebaja formuleeritud nõudega, vaid võib valida sõnastuse, mis kohtu hinnangul vastab

paremini vaidluse esemele ning kaebuse eesmärkidele. Nõude sõnastuse täpsus on oluline siis,

kui kaebus kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul tuleb kohustamisnõue sõltumata selle

3-18-2109

7(11)

sõnastusest jätta rahuldamata, mistõttu ei pea kohus vajalikuks selle sõnastusel põhjalikumalt

peatuda.

14. Kohus leiab, et projekteerimistingimused on kooskõlas Via Baltica teemaplaneeringu ja

Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Via Baltica teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja

kaardimaterjalist. Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse järgi on põhimaantee nr 4

Tahkuranna ja Häädemeeste valla osas olemasoleval maanteel, v.a õgvendus km 139-142 (Reiu

õgvendus). See lahendus on nähtav Via Baltica teemaplaneeringu jooniselt „Planeeringu kaart

Tahkuranna vald km 135,0-150,0“. Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud:

„Reiu kooli teest kuni Via Baltica ristumiseni Uulu-Valga maanteega siirdub kogu trassikoridor

olemasolevast teest mere poole jäävale alale, mis Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on

ette nähtud äri- ja tootmismaaks. Olemasolev maantee jääb kasutusele kogujateena,

võimaldades Reiu jõe äärset piikonna kasutusele võtta äri- ja tootmismaana, teest kaugemal ka

elamumaana“ (pt 2.4.2, lk 28). Seega nähtub Via Baltica teemaplaneeringu kaardimaterjalilt ja

seletuskirjast Reiu õgvendus ning maantee trassi nihutamine olemasolevast maanteest mere

poole. Reiu õgvendus on vajalik eelkõige tee geomeetria vastavusse viimiseks I klassi

maanteele esitatavate nõuetega. Praegu on sellel lõigul kaks alla 500 m raadiusega kurvi,

projekteerimisnormide kohaselt on nõutav vähemalt 1430 m kurviraadius (Via Baltica

teemaplaneeringu seletuskiri pt 2.4.2.8, lk 42). Projekteerimistingimustega kehtestatud trass

paikneb Via Baltica teemaplaneeringu kohases trassikoridoris. Pärnu maakonna piirist kuni

Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja sõiduraja ja sõidusuundade

vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. I klassi maantee puhul on trassikoridori laiuseks 650

meetrit. Seda, et Reiu õgvendus mahub trassikoridori piiresse, võib näha Tahkuranna valla

üldplaneeringu põhijooniselt, millel on tähistatud võimalik Via Baltica trassikoridori laiendus

lähtuvalt maakonnaplaneeringust. Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määruses nr 11

„Üldplaneeringu

kehtestamine“

on

rõhutatud,

et

üldplaneeringusse

on

kantud

maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga määratud trassikoridori asukoht ning et

üldplaneeringuga senist põhilahendust Via Baltica planeering ei muutnud. Kohtule nähtuvalt

on projekteerimistingimused trassi paiknemise aspektist kooskõlas nii Via Baltica

teemaplaneeringu kui ka Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Liiklussõlme konkreetse

lahenduse täpsustamine projekteerimistingimustega (nt Uulu liiklussõlmes viadukti

asendamine ringiga) ei tähenda, et liiklussõlme lahendus oleks planeeringutega vastuolus. Via

Baltica teemaplaneeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujutatud nii ristmike kavandatud

asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgne

lahendus vajadusel täpsustuda, seda on Via Baltica teemaplaneeringus ka rõhutatud (pt 3.3.3,

lk 60). Asjakohaselt on vastustaja välja toonud, et see, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse,

ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule. Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonisel

on toodud Via Baltica kulgemine uuel trassil ning liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu

ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole kavandatud üldplaneeringu joonise järgi

täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna teenindamiseks.

15. Vastustaja ei saa kehtestada projekteerimistingimusi, mis oleksid vastuolus kõrgemate

planeeringutega. Seetõttu ei ole kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttest kantud viide Närepi

kinnistu mahasõidu kavandamisele asjakohane, kuna mahasõidu Närepi kinnistule näeb ette

Via Baltica teemaplaneering. Kuna projekteerimistingimuste raames ei saa enam vaidlustada

teemaplaneeringut, ei kuulu hindamisele küsimus, kas Via Baltica teemaplaneeringus

ettenähtud Närepi mahasõit oli teatud ettevõtjatele lubamatut eelist andev. Kaebaja

subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas mahasõitu Närepi kinnistule saaks rajada tee

projekteerimise norme järgides. Kui see poleks ka võimalik, ei tuleneks sellest kaebajale

subjektiivset õigust nõuda tee projekteerimise norme ja planeeringuid eirava mahasõidu või

ristmiku rajamist tema soovitud asukohas ja moel.

3-18-2109

8(11)

Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et kaebaja taotletud

lahenduse näol oleks õiguslikus mõttes tegemist samatasandilise ristmikuga, mitte

mahasõiduga. Määruse nr 106 lisa p 5.2.1 lg 1 kohaselt on samatasandiline ristmik

samatasandiliste teede lõikumisel moodustunud ala; sõiduteega külgnevale kinnistule,

sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale

alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit. Vastustaja on kohtu

hinnangul õigesti välja toonud, et juurdepääsutee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit ning kõiki

ülejäänud juhtumeid, s.o olukordi, kus tee läbib kinnistut, tuleb käsitada ristmikena. Vastustaja

on selgitanud, et juurdepääs Närepi kinnistule on mahasõit, kuna juurdepääsuteed kasutatakse

ainult Närepi kinnistule pääsemiseks ning nimetatud juurdepääsutee ei läbi Närepi kinnistut.

Kaebaja

soovitud

lahenduse

näol

oleks

aga

tegemist

ristmikuga,

kuna

projekteerimistingimustega kavandatavalt uuel trassil asuvalt riigiteelt ei ole võimalik

juurdepääsu kaebaja kinnistule rajada nii, et see ühtegi kinnistut ei läbiks. Esiteks läbiks kaebaja

soovitud juurdepääs vähemalt ühte kinnistut enne kaebaja kinnistuni jõudmist, lisaks tuleks

kaebaja soovitud juurdepääsutee ühendada olemasoleva teedevõrguga (mahasõite ühendava

juurdepääsuteena kavandatud Reiu kooli teega) ning juurdepääs hakkaks teenindama kogu

kaebaja kinnistu läheduses asuvat piirkonda. Sellele, et mahasõit juba täna teenindab piirkonna

elanikke, teisi liiklejaid, samuti kasutavad seda ametiasutused (Päästeamet) ja vallavalitsus, on

viidanud ka kaebaja (08.02.2019 menetlusdokumendi p 7, tl 101). Kaebaja on kõigiti püüdnud

väita, et tegemist on mahasõiduga, vähemasti on kaebaja hinnangul võimalik see tehniliselt

sellisena lahendada. Vastavaid väiteid esitas kaebaja ka kohtuistungil. Maanteeametit ei saa aga

kohustada ehitama juurdepääsu, mis sunniks pelgalt kaebaja huvides muutma tervet piirkonda

puudutavat ning kehtestatud planeeringulahendust, isegi kui ristmiku asemel mahasõidu

rajamine tehniliselt võimalik oleks. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I

klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Kaebaja poolt seni nõutud

lahendus oleks viidatud põhimõttega vastuolus.

16. Maantee I klassi maanteeks muutmine tähendab, et maantee projektkiirus ehk üksiku

sõiduauto suurim ohutu kiirus tõuseb 120 km/h. Liiklusohutuse kaalutlustest lähtuvalt tähendab

see mh, et mahasõitude arv põhimaanteele väheneb. Olemasolevate juurdepääsude sulgemisel

Via Balticalt ja uute lahendamisel on aluseks Via Baltica teemaplaneering. Põhimaantee lõigu

äärde rajatavatelt elamualadelt ei saa reeglina ette näha uusi peale- või mahasõite. Samuti tuleb

planeeritaval teelõigul pikemas perspektiivis ette näha olemasolevate väiksemate peale- ja

mahasõitude sulgemine ning ümbersuunamine kogujateedele (Via Baltica teemaplaneeringu

seletuskirja pt 2.3.1, lk 25). Edaspidise maakasutuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest,

et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteedega (Via Baltica

teemaplaneeringu pt 3.3.1, lk 58). Kogujatee tähendab sageli kohaliku liikluse jaoks teepikkuse

suurenemist põhimaanteega ohutuma liitumise ja põhimaanteel liiklusohutuse ning suurema

liikumiskiiruse tagamise eesmärgil (Via Baltica teemaplaneeringu lk 59, pt 3.3.2). Seega toob

I klassi maantee rajamine endaga kaasa selle, et põhimaanteele jõudmine võib senisest kauem

aega võtta. Juurdepääsutee mõningane pikenemine või ebamugavamaks muutumine ei muuda

aga I klassi maantee rajamist õigusvastaseks, kuna teeäärsete elanike ja ettevõtjate huvi lühikese

ja mugava ühenduse vastu kaalub üles avaliku huvi kiirele ja ohutule liiklemisele I klassi

standardile vastaval teel. Seega, põhimaanteele juurdepääsu mõningane pikenemine või

juurdepääsu keerulisemaks muutmine ei ole iseenesest projekteerimistingimuste õigusvastasust

tingiv asjaolu.

17. Kaebaja väidab, et kavandatava ligipääsu puhul Reiva kinnistule tuleb sõidukiga

ettevõttesse jõudmiseks läbida ebamõistlikult palju teed (sh tagasipööramisi). Kohtule ei nähtu,

et uus liikluskorraldus muudaks juurdepääsu Reiva kinnistule ebamõistlikult pikaks või

keeruliseks. Pärnu suunalt tulijaile ei muutu olukord võrreldes praegusega selles mõttes, et ka

3-18-2109

9(11)

praegu tuleb Reiva kinnistule jõudmiseks teha tagasipööre Uulu ristmikult. Uue lahenduse

kohaselt tuleks tagasipööre teha samast kohast, kasutades Uulu liiklussõlme mahasõitu, Valga-

Uulu maanteel asuvat ringristmikku ja osaliselt praegusel trassil kulgema hakkavat

juurdepääsuteed (vt projekteerimistingimuste kohane lahendus kaardil, tl 82). Projekteerimis-

tingimuste realiseerumisel pääseb Reiva kinnistule ka Tõllapulga liiklussõlme kaudu mööda

rajatavat kogujateed. Teepikkus Pärnu poolt tulijale võrreldes praegusega muutub väga vähesel

määral. Juurdepääs Reiva kinnistule ei muutu kohtu hinnangul Pärnu poolt tulijale ka

ebamõistlikult keeruliseks. Kaebaja taotletud lahenduse elluviimine ei parandaks Pärnu poolt

liikujate olukorda kuidagi, sest igal juhul tuleks läbida Uulu liiklussõlm ja ringristmik. Kaebaja

viitas kohtuistungil senisele parkimise võimalusele põhimaantee kõrval olevas parklas. See

väide, mida kaebaja ei ole tõendanud, ei saa olla asjakohane, kuna terve trassi nihutamise tõttu

ei saaks Pärnu poolt tulijad enam niikuinii kasutada senist parkimise võimalust.

Ligipääs Reiva kinnistule ei muutu halvemaks ka Valga suunast tulijale. Valga-Uulu tee alguses

asuvast ringristmikust ei tuleks sel juhul sõita välja põhimaanteele, vaid tuleb pöörata

juurdepääsuteele, mis kulgeb osaliselt praegusel maanteetrassil (vt joonis, tl 82). Kaebaja lähtub

oma kriitikas Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsulahendusest, kus olemasolevat

maanteetrassi mööda kinnistule ei pääsenud ning tuli teha 2 km ring mööda Valga-Uulu

riigimaanteed nr 6, maanteed nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (vt joonis, tl 86).

Võrreldes Via Baltica teemaplaneeringu lahendusega on projekteerimistingimustega aga

tagatud täiendav juurdepääs osaliselt olemasoleval trassil kulgeva juurdepääsutee näol, mis

muudab juurdepääsu Reiva kinnistule lühemaks ja mugavamaks.

Ikla poolt tulijale võib olukord muutuda ebamugavamaks (küll mitte juurdepääsutee pikkuse

tõttu) seetõttu, et kaebaja kinnistuni jõudmiseks tuleb teha mahasõit juba Uulu liiklussõlmes, st

enne kui möödasõitja kaebaja kondiitriäri märkab. Sellist olukorda võib aga leevendada

teavitusviitade paigaldamisega. Lisaks on võimalik möödasõitnul jõuda kaebaja kinnistuni

Tõllapulga liiklussõlme kaudu, mis ei jää Reiva kinnistust kaugele (ca 3 km). Sellisena ei saa

kohtu hinnangul väita, et kaebaja olukord läheks ühemõtteliselt halvemaks või oleks juurdepääs

kaebaja kinnistule ebamõistlik. Ühestki planeeringust ega muust õigusaktist ei tulene kaebajale

õigust senise olukorra säilimiseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja ettepanekut

aktsepteerimata jättes rikkunud õigusakte, sh kaalutlusreegleid. Kohtule ei nähtu, et

väljapakutud lahendus oleks ebaproportsionaalne.

18. Küsimus, kas Pärnu suur ümbersõit on võimalik tulevikus välja ehitada Via Baltica

teemaplaneeringus toodud asukohas ja seal esitatud kujul, ei puuduta kaebaja subjektiivseid

õigusi, vaid on avaliku huvi küsimus. Kaebaja vastavad väited ja esitatud tõendid (sh

teedeinsener Jaanus Habermanni seisukohad, tl 103-104) tuleb vastavas osas jätta tähelepanuta.

J. Habermanni seisukohtadest ei tulene, et ühe liiklussõlme lahenduse puhul oleks igal juhul

tegemist tee projekteerimise normide vastase olukorraga. Kaebajal puudub õigus nõuda Pärnu

ümbersõidu valmimist konkreetseks ajaks, sh samaaegselt koos Uulu ja Tõllapulga

liiklussõlmedega, samuti õigus nõuda tee ehitamisest hoidumist Pärnu ümbersõidu rajamiseni.

Vastustaja ei pea projekteerimistingimuste menetluses põhjendama, kas Via Baltica

teemaplaneeringus ette nähtud ja projekteerimistingimustega mittehõlmatud liiklussõlme

lahendust oleks võimalik teostada kas siis Uulu liiklussõlmest eraldiseisvana või koos sellega.

Vastustaja on ära näidanud, et kaebaja soovitud lahendus jääks ette Via Baltica

teemaplaneeringus ette nähtud Pärnu ümbersõidu liitumiskohale põhimaanteega nr 4 (vt kaart,

tl 83). See vastustaja esitatud kaalutlus on asjakohane, olenemata sellest, et Pärnu ümbersõidu

realiseerimise konkreetne aeg ei ole teada. Planeeringute eesmärgiks on panna paika

maakasutuse põhimõtted ka tuleviku jaoks. On ka selge, et ajutise lahenduse loomine ja selle

hilisem ümberehitamine toob riigile kaasa täiendavaid kulusid.

3-18-2109

10(11)

19. Vastustaja on selgitanud, et projekteerimisnormide p 5.1 lg 4 kohaselt ei tohi

parempöördega maha- ja pealesõit kiirteel ja I klassi maanteel paikneda ristmikule lähemal kui

2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud lahenduse korral jääks aga juurdepääs Reiva

kinnistule Uulu liiklussõlmest ca 400-600 m kaugusele ning see oleks vastuolus

projekteerimisnormidega. Lisaks tuleneb projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-st 3, et suurim

mahasõitude arv I klassi maanteel on üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel

asuva eritasandilise ristmiku vahel. Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu

lahendusele kavandatud Uulu liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks

parempööretega mahasõit km 139 asuvale Närepi kinnisasjale ning ka sellest tulenevalt ei oleks

projekteerimisnormidest tulenevalt lubatud kaebaja soovitud lahendus. Projekteerimisnormide

p 5.1 lg 3 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus linnalähivööndis olla väiksem kui 3 km. Seega

juhul, kui käsitada kaebaja soovitud juurdepääsu ristmikuna, ei oleks ka ristmiku rajamine

viidatud sätetele tuginedes lubatud. Ka juhul, kui nihutada juurdepääs Reiva kinnistule Pärnu

suunas, jääb ikkagi vastuolu projekteerimisnormidega. Kohus nõustub vastustaja

põhjendustega.

20. Kaebaja esitatud teedeinsener Jaanus Habermanni seisukohad (tl 103-104) selle kohta, kas

tehniliselt oleks mahasõitu Reiva kinnistuni võimalik luua, tuleb jätta tähelepanuta, kuna selle

rajamine oleks vastuolus Via Baltica teemaplaneeringuga ja Tahkuranna üldplaneeringuga,

samuti ka tee projekteerimise normidega, mida tõdeb ka J. Habermann ise (nt vastus küsimusele

nr 5). Vastustaja ei saa otsuse tegemisel jätta majanduslikke ja juriidilisi põhjendusi kõrvale,

nagu on teinud J. Habermann (vt nt vastus 4. küsimusele). Vastustaja on välja toonud, et isegi

juhul, kui juurdepääs Reiva kinnistule näha ette piirkonnas, mida kaebaja on nimetanud Reiu

tee 19342 Viira tee piirkonnaks, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, kuna

kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid kavandatud teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu

liiklussõlme piirkonnas ning kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada

Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääksid ette rampidele ja kiirendusrajale.

Kohus nõustub vastavasisuliste vastustaja kaalutlustega. Vastustaja on hinnanud J. Habermanni

vastuseid kaebaja küsimustele oma 18.02.2019 vastuses (tl 110-115). Kuna kõik eksperdile

esitatud küsimused (nt küsimused nr 7 ja 8) ei ole kaebuses ega teistes kaebaja esitatud

dokumentides olnud kaebaja poolt välja toodud projekteerimistingimuste õigusvastasust

mõjutavate asjaoludena, ei pea kohus vastavas osas vajalikuks eksperdi vastuste lähemat

analüüsi. Kohtu hinnangul on vastustaja andnud J. Habermanni seisukohtadele põhjendatud

vastused. Kohus nõustub vastustajaga ega pea vajalikuks vastustaja põhjendusi üle korrata.

21. Nõustuda ei saa sellega, et Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel tekkis kaebajal

õiguspärane ootus mahasõidu ettenägemiseks ka uuelt Via Baltica trassilt. Vastustaja on välja

toonud, et 2011. a lähtetingimustes (p 6, tl 9 pöördel) ja Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 15-

4/12-00254/154 kaebajale (p 5, tl 90) juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Via Baltica

teemaplaneeringule muutub ka Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Teistpidiseks

hinnanguks ei anna alust see, et kaebaja on olemasoleva juurdepääsu loomiseks kulutanud oma

vahendeid. Kuna Maanteeameti poolt kaebajale antud lähtetingimustest ja kooskõlastustest

nähtuvalt pidi kaebaja olema teadlik, et liiklussõlme lahendus muutub, ei saanud tal tekkida

legitiimset ootust endale eelistatud juurdepääsulahenduse säilimise või analoogse uue

lahenduse loomise suhtes. Käesolevas asjas ei ole vajalik anda hinnangut selle kohta, kas või

mil määral olid kaebaja kaasfinantseerimisel teostatud tööd tema äri või avalikes huvides.

Maanteeameti poolt antud heakskiidust Riigi põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigi

kõrvalmaantee 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistuga seotud liikluslahendusele ei saa

kuidagi tuletada, et see lahendus on muutunud kehtestatud planeeringute osaks.

22. Ka muud kaebaja esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. See, kui mitmele

isikule on kaebaja tööandjaks või kui palju on ta tasunud makse, ei mõjuta

3-18-2109

11(11)

projekteerimistingimuste

õiguspärasust.

Miks

projekteerimistingimused

ei

arvesta

väljakujunenud keskkonna ja hoonestusega, on jäänud kaebajal täpsemalt sisustamata. Kohus

ei saa neid väiteid seega lähemalt hinnata.

Kõike ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Maanteeameti võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee