1-18-5742/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27. märts 2019

Kohtuasja number

1-18-5742

Kohtukoosseis

Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne

Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Maksim Jevstifejevi ja Dmitri Ptitsõni

süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 5 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. novembri 2018. a

otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Ptitsõn, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja

Maksim Jevstifejev, apellatsioonid

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Maksim Jevstifejev, isikukood 38905282230, elukoht

XXX, viibimiskoht Viru Vangla

-

Dmitri Ptitsõn, isikukood 37503133718, elukoht

XXX, viibimiskoht Viru Vangla

Kaitsjad

-

Maksim Jevstifejevi kaitsja Tatjana Golovanova,

valitud korras

-

Dmitri

Ptitsõni

kaitsja

vandeadvokaat

Galina

Tšelnokova, määratud korras

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna-

prokurör Jaanika Kõrgmaa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2018. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Galina Tšelnokova Dmitri Ptitsõnile apellatsiooni-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suutuseks 240 (kakssada

nelikümmend) eurot, sh käibemaks 40 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Dmitri Ptitsõnilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 240 (kakssada nelikümmend) eurot. See menetluskulu tuleb

tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult

täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

2(17)

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks

pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik

kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist

esindaja vahenduseta.

Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib

esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas

osas.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab

kassatsioonitähtaeg

uuesti

kulgema

riigi

õigusabi

taotluse

lahendamise

määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.

Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle

möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast,

millal takistus ära langes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Maksim Jevstifejev ja Dmitri Ptitsõn anti kohtu alla süüdistatuina karistusseadustiku

(KarS) § 114 lg 1 p 5 järgi S.T. mõrvas. Süüdistuse kohaselt panid

M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn selle kuriteo toime 1. veebruaril 2018 kella 23.40 paiku Narvas

Joala tänaval, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis kannatanu vara omastamise

eesmärgil. Kuriteo täpsemad asjaolud olid süüdistuse kohaselt järgmised. D. Ptitsõn läks

S.T. juurde, kes jalutas süüdistatavate poole teisel pool teed ning peatas ta

Joala 6 hoone juures. Seejärel tuli nende juurde M. Jevstifejev ning lõi S.T. rusikaga näkku,

mille

tagajärjel

kannatanu

kukkus.

Kui

S.T.

lebas

maas,

lõi

M. Jevstifejev teda korduvalt jalaga pea piirkonda. Samal ajal kummardus D. Ptitsõn

kannatanu juurde ning lõi teda korduvalt käega pea piirkonda. Seejärel otsisid M. Jevstifejev

ja D. Ptitsõn läbi S.T. taskud, M. Jevstifjev lõi veelkord kannatanut jalaga näkku ning D.

Ptitsõn pööras kannatanu kõhuli. Pärast seda jätkasid M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn

S.T. läbiotsimist ning viimaks lõi M. Jevstifejev veelkord kannatanut jalaga vastu nägu. M.

Jevstifejev ning D. Ptitsõn lahkusid sündmuskohalt, jättes S.T. tänavale lebama ning võttes

kaasa kannatanule kuulunud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarette

maksumusega 1 euro, välgumihkli, pudeli õlut ning 40 eurosenti. Oma tegevusega tekitasid

D. Ptitsõn ja M. Jevstifejev S.T. le verevalumid peaaju kelmete ja vatsakese aluselt,

verevalumid pea pehmetes kudedes, ninaluude kinnise murru verevalumiga näo pehmetes

kudedes, rohked verevalumid ning marrastuse näol ja peas, verevalumid ning haavad üla-

ja

alahuule

limaskestal.

Need

vigastused

koosvõetuna

põhjustasid

eluohtliku

tervisekahjustuse

ja

tõid

kaasa

kannatanu

surma.

D. Ptitsõn

ja

M. Jevstifejev pidid maas lebavat kannatanut korduvalt pea piirkonda lüües teadma, et tema

surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma.

3(17)

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 8. novembri 2018. a otsusega mõisteti M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn

KarS § 114 lg 1 p 5 järgi õigeks osas, milles neid süüdistati S.T. tapmises seoses

mobiiltelefoni, paki sigarettide ja välgumihkli röövimisega. Samas tunnistas maakohus

M. Jevstifejevi ja D. Ptitsõni KarS § 114 lg 1 p 5 järgi süüdi S.T. tapmises seoses pudeli

õlu ja 40 sendi röövimisega, mõistes karistuseks M. Jevstifejevile 14 aastat vangistust ja D.

Ptitsõnile 10 aastat vangistust. Karistusaja algust loeti M. Jevstifejevi puhul

2. veebruarist 2018 ja D. Ptitsõni puhul 3. veebruarist 2018. Sama kohtuotsusega rahuldati

kannatanu J.T. tsiviilhagi ja süüdistatavatelt mõisteti solidaarselt J.T. kasuks välja 689 eurot

senti.

M. Jevstifejevilt

mõisteti

riigi

kasuks

välja

sundraha

1250 eurot ja muu menetluskulu 968 eurot. D. Ptitsõnilt mõisteti riigi kasuks välja sundraha

1250 eurot ja muu menetluskulu 3593 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 180 lg 3 alusel määras kohus, et süüdistatavatel on õigus tasuda riigi kasuks välja

mõistetud summa osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta

jooksul. J.T. kasuks mõisteti kummaltki süüdistatavalt menetluskuluna välja

1152 eurot.

Põhiosa

3. Maakohus asus esmalt erinevalt kaitsjatest seisukohale, et Raudtee 14 ja Joala 3 hoonete

turvakaamerate videosalvestised ning nende asitõendite 3. veebruari, 29. juuni, 4. juuli ja

5. juuli 2018. a vaatlusprotokollid koos fototabelitega on lubatavad tõendid. Kohus leidis

küll, et kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei toimunud salvestiste väljaandmine nende

endi initsiatiivil, vaid politseiametnik kopeeris salvestised ise mälupulgale, siis olnuks

korrektne teha KrMS §-s 83 nimetatud vaatlus ja vormistada asitõendite kriminaalasja

juurde saamise kohta vaatlusprotokollid. Vaatluse tegemata jätmine ei tingi aga tõendite

lugemist lubamatuteks. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-31-11 tehtud lahendi punktis

15 välja toonud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise

tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Praegu on kontrollitav,

kuidas menetleja asitõendid kogus ning süüdistatavad ega kaitsjad ei vaidlusta salvestistel

nähtu vastavust tegelikkusele. Ka pole alust arvata, et neid tõendeid poleks saadud, kui

menetlusõigust ei oleks rikutud.

4. Tõendeid hinnates asus maakohus seisukohale, et M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn panid

tahtlikult toime S.T. tapmise seoses pudeli õlu ning 40 eurosendi röövimisega, ning leidis,

et süüdistatavate teole on süüdistuses antud õige karistusõiguslik hinnang.

5. Kohus tuvastas, et süüdistatavad, olles alkoholijoobes, kohtusid 1. veebruaril 2018 kella

23.40 paiku Narvas Joala 6 hoone juures S.T. ga. 3. veebruari 2018. a asitõendi (Narvas

Raudtee 14 hoonele paigaldatud turvakaamera videosalvestis) vaatlusprotokolliga on

tõendatud, et M. Jevstifejev lõi kanntanule rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu

kukkus. Kui kannatanu lebas maas, lõi M. Jevstifejev teda korduvalt jalaga pea piirkonda.

Seejärel otsisid M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn läbi kannatanu taskud. M. Jevstifejev lõi

veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning D. Ptitsõn pööras kannatanu kõhuli. Pärast seda

jätkasid M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn kannatanu läbiotsimist ning viimaks lõi M. Jevstifejev

veelkord kannatanut jalaga vastu nägu. M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn lahkusid sündmuskohalt,

jättes kannatanu tänavale lebama. M. Jevstifejev ei eitanud seda, et ta lõi kannatanut

rusikaga näkku ja kui kannatanu maas pikali oli, siis lõi mitmel korral talle jalaga pea

piirkonda. Ta kinnitab aga, et mitte kõik löögid ei tabanud kannatanut. Süüdistatava selline

väide ei ole usutav, kuna asitõendi vaatlusprotokollist nähtub selgelt, et kannatanu lebas

pärast süüdistatava rusikalööki liikumatult maas ja see muutis tema edasise tabamise

4(17)

äärmiselt lihtsaks. Samuti tõendab surnu ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamus seda, et

arvestades vigastuste hulka, tabasid süüdistatavate kõik löögid kannatanut.

6. Seda, et D. Ptitsõn kummardus kannatanu juurde ja lõi viimast korduvalt käega pea

piirkonda, tõendab kohtu hinnangul täiendav asitõendi vaatlusprotokoll 29. juunist 2018.

Selles protokollis on märgitud, et salvestise kohaselt „kella 00:50:06 paiku 3. mees

(kannatanu) on maas ja 2. mees (kahtlustatav) kummardub 3. mehele ja lööb kaks korda

parema käega 3. meest vastu nägu.“ Kohus tegi kindlaks, et vaatlusprotokollis märgitud

„2. mees“ oli D. Ptitsõn ja „3. mees“ oli kannatanu S.T. . D. Ptitsõn ei tunnistanud löömist.

Ka M. Jevstifejevi ütluste kohaselt ei näinud ta, et D. Ptitsõn oleks kannatanut löönud.

Maakohus leidis, et M. Jevstifejev oli kannatanu suhtes kuriteo toimepanemisega nii

hõivatud, et tal jäi märkamata kaassüüdistatava tegevus kannatanule korduvalt käega pea

piirkonda löömisel. Seega ei ole usaldusväärsed D. Ptitsõni ütlused selle kohta, et ta

S.T. ei löönud.

7. Surnu ekspertiisi aktiga on tõendatud, et süüdistatavate poolt kannatanu suhtes kasutatud

vägivalla tulemusena saabus S.T. surm. Ekspert Marat Jeržanov on leidnud, et kõik

kannatanu vigastused olid elupuhused ja koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise

momendil, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning tõid kaasa surmlõppe. S.T. surma

põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasusid verevalumid peaaju kelmete

ja vatsakeste aluselt.

8. Kohus tuvastas süüdistatavate endi ütluste alusel, et nad võtsid ära kannatanu esemed.

M. Jevstifejev võttis 40 eurosenti ja D. Ptitsõn võttis kannatanu juurest maast pudeli õlut.

M. Jevstifejev on väitnud, et tal puudus asja ebaseadusliku omastamise eesmärk. D. Ptitsõn

hakkas esimesena kannatanu taskuid läbi otsima. Tema tegi inertsi mõjul sama. Ta ei võtnud

raha kannatanu taskust, kuid tasku oli kitsas ja kui ta võttis käe taskust välja, siis kukkusid

sendid maha. Ta võttis automaatselt maast 40 senti, s.o kaks kahekümnesendist, mis olid

kõige suuremad ja väärtuslikumad. Maakohus ei pidanud M. Jevstifejevi selliseid ütlusi

usaldusväärseteks, vaid leidis, et mõlemal süüdistataval oli võõraste vallasasjade

ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seda näitab kohtu hinnangul eelkõige videosalvestiselt

ja selle vaatlusprotokollist nähtuv, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad aktiivselt otsisid

kannatanu taskud läbi ning sellega seoses sellega keerati kannatanu ka kõhuli.

Süüdistatavate ütlused, et S.T. läbiotsimise eesmärgiks oli kannatanu telefoni leidmine, on

eluliselt ebausutavad. Telefoni leidmiseks pole vaja taskuid pahupidi pöörata. See ese on

leitav ka välise kompimise teel.

9. Asitõendi vaatlusprotokolliga 3. veebruarist 2018 ja täiendava vaatlusprotokolliga

29. juunist 2018 on tõendatud, et M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn tegutsesid mõrva

toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult, valitsesid sündmuste käiku ning on seega

käsitatavad kaastäideviijatena. Süüdistatavad lõid kordamööda kannatanut pea piirkonda.

Ei ole alust kahelda süüdistatavate ütlustes, et mõlemad võtsid ära kannatanule kuulunud

vallasasjad (40 eurosenti ja pudeli õlut) kohe pärast vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes,

s.o vägivalla abil. Seega said nad eeldada, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist

mõlemast, mõlema teopanus oli kaalukas. Kuna algselt läks S.T. ga vestlema

D. Ptitsõn ja siis lisandus M. Jevstifejev, oli tegemist kaassüüdistatavate vahel vahetu

kokkuleppega sündmuskohal, mis saavutati algselt vaikimisi ning konkludentsete tegudega.

Mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut samaaegselt väikeste vahedega, ajendatuna

samast põhjusest ning tegutsesid seega kooskõlastatult ühise tahtlusega. Süüdistatavate

tegevus on seega õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 5 järgi.

10. Maakohtu hinnangul panid M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn neile inkrimineeritava röövimise

toime kavatsetult. Kuna süüdistatavatel oli vähe raha, oli nende eesmärk majandusliku

5(17)

olukorra parandamine, võttes kannatanult vägivallaga ära talle kuuluvad vallasasjad

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvestades süüdistatavate tegevust kannatanu suhtes,

teadsid nad, et nende eesmärk realiseerub. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist tegutsesid

süüdistatavad süsteemselt ja sünkroonselt.

11. S.T. tapmise seoses röövimisega panid M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn toime kaudse tahtlusega.

Arvestades kannatanu intensiivset peksmist, ei ole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad

kujutasid endale tavalise elukogemuse pinnalt üldjoontes ette põhjuslikku seost kannatanu

suhtes kasutatud ohtliku vägivalla (korduvad tugevad löögid kannatanu pea piirkonda nii

käe kui ka jalaga) ning võimaliku saabuva tagajärje (ohvri surm) vahel ja möönsid seda.

Üldtuntud on asjaolu, et pea piirkond on elutähtsa organi (aju) piirkond ning ka üksikud

löögid pähe võivad põhjustada surma. Pole tõendeid, väitmaks, et mõlemad süüdistatavad

lootsid S.T. surma kui oma käitumise tagajärge vältida. Kohtuistungil uuritud asitõendi

vaatlusel nähtus, et pärast kuriteo toimepanemist jätsid süüdistatavad kannatanu kõhuli

lumisele tänavale lebama, lahkudes sündmuskohalt. Seega nägid süüdistatavad kannatanu

surma saabumise võimalikkust ette ja möönsid seda. Lihtsalt kannatanu röövimiseks oleks

piisanud ka oluliselt vähematest löökidest pähe, kuna asitõendi vaatlusprotokollist ja ka

asitõendi enda uurimisel ei nähtunud kannatanu vastutegevust.

12. Kohus leidis, et süüdistatavate teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatavad ei tegutsenud hädakaitses KarS § 28 lg 1 mõttes. Videosalvestiselt ja

3. veebruari 2018. a vaatlusprotokollilt nähtub selgelt, et kannatanuga kontakteerus

esimesena D. Ptitsõn, ületades tänava ning sirutades käe kannatanu poole. S.T. tõukas M.

Jevstifejevit vastu vasakut õlga ja haaras jopest kinni. D. Ptitsõni kaelal tuvastati

läbivaatusel 3 ümara kujuga kriimustust, kuid need võisid olla tekitatud kannatanu poolt

pärast seda, kui süüdistatav sirutas käe kannatanu poole. Arvestades kannatanu rasket joovet

ja seda, et süüdistatavad olid kahekesi, oli kannatanu poolt süüdistatavate õigushüvede

edasine kahjustamine ebatõenäoline. Ja isegi kui jaatada hädakaitse esinemist, siis oleks

ilmselgelt tegemist hädakaitse piiride ületamisega. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

pärast kella 00:50:00, kui kannatanu kukkus maha, olles võitlusvõimetu, kasutasid mõlemad

süüdistatavad tema suhtes intensiivset vägivalda, vaatamata sellele, et kannatanu ei

liigutanud ennast. Seega süüdistatavate poolt toime pandud kuritegu ei ole õigustatav

hädakaitsega.

13. Maakohus leidis veel, et isegi kui möönda kannatanust lähtunud ründe esinemist, siis oli

see õiguspärane, kuna S.T. teostas omaabi asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 mõttes. Nimelt on

D. Ptitsõni ja M. Jevstifejevi ütlustega tõendatud, et enne süüdistuses kirjeldatud

kuriteosündmust kohtusid süüdistatavad kannatanuga raudteesillal. Kannatanu tuli neile

vastu. Maakohus leidis, et D. Ptitsõn võttis juba sillal S.T. lt telefoni ja seetõttu kannatanu

muutis oma liikumissuunda ning järgnes süüdistatavatele, saamaks oma telefoni tagasi.

14. Maakohus leidis, et M. Jevstifejevi karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo

toimepanemine grupis. Tema süü suuruse osas tuleb arvestada, et kannatanu surma

saabumise osas tegutses ta kaudse tahtlusega. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole.

Süüdistatav küll märkis kohtuistungil korduvalt, et kahetseb kuritegu, kuid andis samas

ütlusi, mille kohaselt mitte kõik tema löögid ei tabanud kannatanut. Kuna M. Jevstifejevi

sellised ütlused on tegelikkusele mittevastavad ja ta on püüdnud vähendada enda rolli

kuriteos, ei saa tema kahetsemist pidada puhtsüdamlikuks. M. Jevstifejev ei ole ka süüteo

avastamisele aktiivselt kaasa aidanud. Nimelt on ta 40 sendi ebaseadusliku omastamise

eesmärgi osas andnud eluliselt mitteusutavad ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Seega,

arvestades karistust raskendavat asjaolu, süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud

vägivalla sisu ja ulatust ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, on põhjendanud

mõista M. Jevstifejevile karistus KarS § 114 lg 1 keskmises määras, s.o 14 aastat vangistust.

6(17)

M. Jevstifejevi süü on suurem kui D. Ptitsõnil, sest tema poolt kannatanu suhtes kasutatud

vägivald oli jõhkram ja ka kannatanu suhtes teostatud löökide arv oli suurem. Seega on

põhjendatud mõista talle karmim karistus kui D. Ptitsõnile.

15. D. Ptitsõnile karistuse mõistmisel arvestas kohus, et kannatanu surma saabumise osas

tegutses ta kaudse tahtlusega ja tema karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo

toimepanemine grupis. Samuti võttis kohus süüdistatava karistust kergendavana arvesse

seda, et D. Ptitsõn pöördus pärast kannatanu peksmist ja tänavale jätmist tunnistaja D.C.

poole, osutas kannatanule kui abivajavale isikule ning ka veel pärast seda kontakteerus selle

tunnistjaga. Nimetatu näitab, et süüdistataval polnud päris ükskõik kannatanu edasisest

saatusest ning ta üritas kannatanule abi saata. Eeltoodut arvestades tuleb D. Ptitsõnile

karistuseks mõista 10 aastat vangistust.

16. Kohus leidis, et kuna mõlemad süüdistatavad tuleb osaliselt õigeks mõista, siis on

põhjendatud jätta ka osa menetluskulust riigi kanda. Arvestades süüdistuse osa, milles

süüdistatavad õigeks mõisteti, tuleb jätta riigi kanda 300 eurot.

17. J.T. lepingulise esindajana osales menetluses advokaat Andrei Matvejev, kes palus mõista

süüdistatavatelt kannatanu kasuks viimase valitud esindajale makstud tasu katteks 3024

eurot. Taotluse kohaselt tekkis menetluskulu seoses järgmiste toimingutega: toimikuga

tutvumine (4 tundi), kohtumenetluseks ettevalmistamine (2 tundi), 7. septembri 2018. a

istung (5 tundi), 7. septembri 2018. a istung (5 tundi) ja 28. augusti 2018. a istung (5 tundi).

Kokku 21 tundi. Tunnihinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu

hinnangul ei saa kriminaalasja mahtu arvestades välistada, et esindaja tutvus toimikuga 4

tundi ja valmistus kohtumenetluseks 2 tundi. 28. augustil 2018 toimus eelistung, kus

advokaat ei osalenud ning selles osas ei ole menetluskulude hüvitamine põhjendatud. 7.

septembri 2018. a istungi eest on taotletud menetluskulu hüvitamist kahel korral, kuid

tegemist on ilmse ebatäpsusega. Silmas on peetud lisaks 7. septembri istungile 12.

septembril toimunud istungit. Kokku on seega põhjendatud esindaja poolt õigusabi

osutamine 16 tunni ulatuses. Taotletud tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on

mõistlikus suuruses. Seega on põhjendatud kannatanu esindaja osutatud õigusabi 1920 euro

ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2304 eurot. M. Jevstifejevilt ja D. Ptitsõnilt

tuleb kummaltki J.T. kasuks välja mõista pool õigusabikulust ehk 1152 eurot.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

D. Ptitsõni apellatsioon

18. D. Ptitsõn taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema käitumise

kvalifitseerimist KarS § 201 lg 1 järgi.

19. D. Ptitsõn leiab, et maakohus ei arvestanud kõiki fakte. 1. veebruaril 2018 kohtus ta sillal

kannatanuga, kes oli ebakaines olekus ja käitus ebaadekvaatselt. Tema küsis kannatanult

sigaretti ja sai solvava vastuse. Ta läks edasi M. Jevstifjevile järgi. Kui nad tulid sillalt alla,

olid neil käes telefonid, kuna tema andis oma telefonikaardi M. Jevstifjevile helistamiseks

ja viimane paigaldas selle oma telefoni. Kui nad M. Jevstifjeviga seisid, hakkas silla poolt

kostuma ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu. Ta pöördus ja nägi, et nende suunas liikus

kannatanu. Ta läks kannatanu poole, vastates ja žestikuleerides eesmärgiga, et mees läheks

oma teed ning neid ei puutuks. Kui nad olid kohakuti, tundis ta huvi, mis kannatanul tarvis

on. Selle peale ütles kannatanu talle solvanguid, haaras tal kaelast ja tõmbas enda poole. Ta

reageeris sellele, lükates kannatanut endast eemale. Edasi läks kannatanu tähelepanu

M. Jevstifejevile. Kannatanu hakkas M. Jevstifejevil näost haarama ja nõudma viimasel

käes olnud telefoni. M. Jevstifejev lõi käega näkku kannatanut, kes kukkus. Konflikti tema

7(17)

ja ka M. Jevstifejeviga provotseeris seega kannatanu. Kohtu järeldus, et kannatanu teostas

omaabi, püüdes tagasi saada oma telefoni, mille tema väidetavalt silla peal oli ära võtnud,

on ekslik. Ka on väär seisukoht, et tema ja M. Jevstifejev tegutsesid kooskõlastatult. Nimelt

tekkis olukord kannatanu ebaadekvaatse käitumise tõttu. M. Jevstifejevi poolt kannatanu

peksmine jalgadega oli tema jaoks ootamatu. Ta eemaldus kannatanust, kuid enne veel

kummardus, et veenduda, kas kannatanul oli telefon. Ka tõstis ta üles lähedal vedelenud

pudeli õlut. Pudeli võtmine ei olnud seotud kannatanu peksmisega M. Jevstifejevi poolt.

Järgnevalt, nähes ja mõistes, et inimene vajab arstiabi, pöördus ta eemal seisnud noormehe

poole. Ta ise ei saanud kiirabi kutsuda, kuna telefoni aku oli tühi. Ta tunnistab oma süüd

ainult selles, et võttis endale õllepudeli. Kannatanu surmas ta süüdi ei ole.

D. Ptitsõni kaitsja apellatsioon

20. D. Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova palub kohtuotsuse tühistada osaliselt

ja uue otsusega kvalifitseerida tema kaitsealuse käitumine KarS § 201 lg 1 järgi. Kaitsja

argumendid on järgmised.

21. Videosalvestiselt on näha, et M. Jevstifejev peksis kannatanut, kes selle tegevuse tõttu suri.

D. Ptitsõn ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. M. Jevstifejevi selgituse kohaselt ta ei

näinud, et D. Ptitsõn oleks kannatanut peksnud. Maakohtu oletus, et M. Jevstifejev võis

seda mitte näha, kuna tegeles kannatanuga, ei saa olla D. Ptitsõni süüd kinnitavaks tõendiks.

Seda, et ta kummardus maas lebava kannatanu juurde sooviga kontrollida, kas kannatanul

oli telefon, D. Ptitsõn ei eita. D. Ptitsõni käitumise ja saabunud tagajärje vahel puudub

põhjuslik seos. Tõendatud ei ole D. Ptitsõni tahtlus kannatanule surma tekitamiseks. Kohtu

järeldus, et süüdistatavad tegutsesid kannatanu suhtes ühiselt ja kooskõlastatult, on

paljasõnaline. M. Jevstifjevi poolt kannatanu julm peksmine oli D. Ptitsõni jaoks ootamatu.

Seega ei saa D. Ptitsõn kaastäideviijana vastutust kanda, kuna tema tegevus ei vasta

KarS § 114 lg 1 p 5 süüteokoosseisu tunnustele. D. Ptitsõni ütluste kohaselt sai ta kannatanu

surmast teada M. Jevstifejevlt, kes helistas järgmisel päeval. Telefonivestluses M. Jevstifjev

ütles: „Kas sa kujutad ette, mis ma kokku keerasin, mees on surnud.“ M. Jevstifejev kinnitas

neid sõnu kohtus, millega võttis vastutuse kannatanu tapmise eest enda peale. Veel märgib

kaitsja, et otsuses väljendas kohus oletust, nagu saanuks D. Ptitsõni ja kannatanu konflikt

alguse juba sillal. Samuti oletas kohus, et videosalvestisel on süüdistatavate käes kannatanu

mobiiltelefon. Need on vaid oletused, millel ei ole tõenduslikku alust. D. Ptitsõnil on elu-

ja töökoht, perekond ning kaks last. Ta kahetseb väga, et võttis maast kannatanule kuuluva

õllepudeli, mille ebaseaduslikult omastas, pannes nii toime kuriteo.

Prokuratuuri vastus D. Ptitsõni ja tema kaitsja apellatsioonidele

22. Prokuratuur palub jätta D. Ptitsõni ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata, leides, et

maakohtu otsus on jälgitav ja põhjendatud, sh on põhjalikult käsitletud kaastäideviimise

temaatikat.

M. Jevstifejevi apellatsioon

23. M. Jevstifejev palub tühistada kohtuotsuse tema süüditunnistamises KarS § 114 lg 1 p 5

järgi, talle karistuseks 14 aasta pikkuse vangistuse mõistmises ja kannatanu J.T. kasuks

1151 euro väljamõistmises. Ta palub teha uue otsuse, millega tunnistada ta süüdi KarS §

113 järgi, mõista talle kergem karistus ning tema poolt 40 sendi omastamise osas lõpetada

kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel. Alternatiivselt palub M. Jevstifejev vähendada

temale KarS § 114 lg 1 p 5 järgi mõistetud karistust. Samuti palub M. Jevstifejev vähendada

temalt J.T. kasuks välja mõistetud summat ja mõista riigilt välja tema kasuks osa Lada

Jevstifejeva poolt tema kaitsmise eest tasutud summast.

8(17)

24. M. Jevstifejev peab vääraks kohtu seisukohta, et D. Ptitsõn röövis S.T. lt sillal telefoni ja

kannatanu muutis liikumissuunda teostamaks omaabi AÕS § 41 mõttes. Kohus leidis, et D.

Ptitsõni poolt kannatanu röövimist sillal tõendab 3. septembri 2018. a videosalvestise

vaatlusprotokoll, millelt justkui nähtub, et tema ja D. Ptitsõn peatusid selleks, et vaadelda

kannatanult just äravõetud mobiiltelefoni. Tõendatud ei ole, et see oli kannatanu telefon.

Samuti on salvestiselt näha, et kannatanu läks mööda tee teist äärt, mitte ei ajanud teda ja

D. Ptitsõnit taga. Kui D. Ptitsõn ei oleks kannatanut peatanud, oleks too omal teepoolel neist

mööda läinud.

25. M. Jevstifejev märgib, et kohus väitis otsuse punktis 3.8 valesti, nagu oleks ta löönud

kannatanut mitu korda käega pea piirkonda, kui kannatanu lamas maas. Samuti on ebaõige

kohtu seisukoht, mille kohaselt pani ta toime kannatanu tapmise vara omastamise eesmärgil.

Tema sihiks ei olnud kannatanu vara omastamine, vaid kannatanu karistamine, peksmine.

Kui ta kannatanu juurde astus, siis oli tal käes tema enda mobiiltelefon, mida kannatanu

üritas ära rebida. Kannatanu kasutas tema suhtes vägivalda esimesena, lükkas teda ja

seejärel haaras jopest ning alles pärast seda lõi ta kannatanut vasaku käega näkku. Seega ei

ole ümber lükatud tema ütlused, et ta lõi S.T. , kuna kannatanu tarvitas tema suhtes

vägivalda ja väljendus ebatsensuurselt tema aadressil. Tema edasine tegevus kannatanu

taskute läbiotsimisel oli spontaanne ja masinlik. Ta tegi seda solidaarsuse mõttes ja alles

pärast seda, kui seda hakkas tegema D. Ptitsõn. Kannatanu surma põhjustanud löömise ajal

ei olnud tal mõttes röövida. Kui kannatanult vara saamise tahtlus tekkis pärast tapmist, siis

kvalifikatsioon KarS § 114 p 5 järgi on välistatud. Sellises olukorras on reaalkogum

vargusest ja tapmisest, mida ei sooritatud omakasu ajendil.

26. M. Jevstifejev leiab, et tema poolt S.T. lt 40 sendi äravõtmine oli vargus. Kuna kannatanu

peksmise aeg oli lühike ja täpset suremise aega ei ole võimalik kindlaks teha, on alust

kahelda eksperdi väites, et S.T. sai kõik vigastused ajal, mil ta oli elus. Välistatud ei ole, et

pärast tema esimest jalalööki pea pihta oli kannatanu juba surnud. Võimalik, et pärast tema

esimest lööki näkku, kui kannatanu kukkus, või siis esimesest jalalöögist pähe, kaotas

kannatanu teadvuse. Järelikult kannatanu ei tajunud riiete läbiotsimist ja see läbiotsimistegu

oli salajane, mitte avalik, s.t nad varastasid S.T. vara, mitte ei pannud toime röövimist.

Kriminaalasi seoses tema poolt 40 sendi omastamisega, mis kukkusid välja teadvusetu või

juba surnud kannatanu taskust, tuleks lõpetada KarS § 218 ja KrMS § 274 lg 1 alusel.

Kannatanu tapmise pani ta toime üksinda ja kaudse tahtlusega ning see tegu tuleks

kvalifitseerida KarS § 113 järgi.

27. M. Jevstifejev leiab, et temale mõistetud karistus on liiga karm. Kohus jättis vääralt

arvestamata tema süüd kergendavate asjaoludega. Ta avaldas korduvalt siirast kahetsust. Ta

rääkis nii sellest, et temaga koos oli D. Ptitsõn kui ka oma löökidest käe ja jalgadega. See,

et kõik löögid ei tabanud kannatanut, on tema subjektiivne arvamus. Pealegi ei ole Raudtee

14 turvakaamera salvestiselt näha, et kõik tema jalalöögid oleksid kannatanule pihta läinud.

Samuti aitas ta uurimisele kaasa. Ta rääkis vabatahtlikult kannatanu löömisest, 40 sendi

omastamisest ja D. Ptitsõnist. Menetlejatele ei olnud teada, et temaga oli D. Ptitsõn.

Maakohus ei pidanud tema ütlusi süüteo avastamisele aktiivseks kaasaaitamiseks, kuna

leidis, et ta andis 40 sendi äravõtmisest rääkides valeütlusi, öeldes, et tuhnis kannatanu

taskutes masinlikult. Tema aga toimiski masinlikult. Veel oleks kohus pidanud kergendava

asjaoluna hindama seda, et ta ei lahkunud sündmuskohalt kuni nägi eemalt, et

meditsiinitöötajad viisid kannatanu ära. Ehk ta veendus, et kannatanule osutatakse arstiabi

ja alles siis lahkus. Seega maakohus väljamõeldud põhjustel ei arvestanud tema karistust

kergendavaid asjaolusid. Valesti leidis kohus ka seda, et D. Ptitsõn osales kannatanu

peksmises grupis koos temaga. Ta pani kuriteo toime üksi, s.t karistust raskendavat asjaolu

tema käitumises ei olnud. Raudtee 14 turvakaamera videosalvestise esimeses 3. veebruari

2018. a vaatlusprotokollis ei fikseerinud uurija J.J. ja spetsialist T.L. fakti, et D. Ptitsõn

9(17)

oleks kannatanut löönud. Teadmata põhjustel tegi T. L veel ühe vaatluse ja fikseeris, et D.

Ptitsõn lõi kaks korda käega kannatanut näkku. Videosalvestise läbivaatamisel kohtus D.

Ptitsõni käelööke näha ei olnud. M. Jevstifejev arvab, et videosalvestised ei saa olla

lubatavateks tõenditeks. Paludes oma karistust kergendada, märgib süüdistatav veel, et

praegu õpib ta vanglas eesti keelt ning kuigi ta ei ole kohustatud töötama, töötab ta omal

soovil alates 20. septembrist 2018, kuna soovib hüvitada kannatanule kahju.

28. Süüdistatav vaidlustab ka temalt kannatanu kasuks 1151 euro suuruse menetluskulu

hüvitise väljamõistmise. Advokaat A. Matvejevi küsitud tasu õigusabi eest on

ebamõistlikult suur. See ei vasta advokaadi töö mahule ja kvaliteedile. A. Matvejevit ei

olnud eelistungil, ta ei osalenud kõigil kohtuistungitel ega ka poolte vaidlustes. Istungitel

käitus advokaat passiivselt, esitades ainult ühel korral mitteolulisi küsimusi eksperdile.

2302 eurot, millest kohus nõudis temalt välja poole, on suurem kui summa, mille tema ema

tasus T. Golovanova teenuste eest kriminaalasja menetluse kõikides staadiumides.

Prokuratuuri vastus M. Jevstifejevi apellatsioonile

29. Prokuratuur leiab, et M. Jevstifejevi apellatsioon on põhjendamatu ja palub jätta selle

rahuldamata.

30. Prokuratuur nõustub maakohtuga, et M. Jevstifejevi osas puuduvad karistust kergendavad

asjaolud. Süüdistatava üldsõnaliselt väljendatud kahetsust ei saa pidada siiraks, kuna ta on

oma ütlustes läbivalt püüdnud enda rolli kuriteos väiksemana näidata ja on jätkuvalt

seisukohal, et kõik tema löögid ei tabanud kannatanut. Ka ei ole süüdistatava tegevus

hinnatav uurimisele kaasaaitamisena.

31. Maakohus on süüdistatavate käitumise kvalifitseerinud õigesti KarS § 114 lg 1 p 5 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et kannatanu surm saabus süüdistatavate kasutatud vägivalla

tulemusel. Lisaks on kohus tuvastanud, et M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn, tegutsedes grupis,

võtsid vägivallaga kannatanult ära 40 senti ja pudeli õlut ning tegid seda ajal, mil kannatanu

lebas liikumatult maas. Tähtsust ei oma, kas kannatanu oli temalt asjade äravõtmise hetkeks

teadvuse kaotanud või mitte. Tema suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt asjade

hõivamisega seotud.

32. Prokuratuuri hinnangul on kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis

põhjendatud. Kohus arvestas summa vastavalt esindaja osalemisele istungitel ning

toimikuga tutvumiseks ja ettevalmistamiseks kulunud ajale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

I

33. Apelleeritud kohtuotsus D. Ptitsõni ja M. Jevstifejevi süüditunnistamise ja karistamise

kohta KarS § 114 lg 1 p 5 järgi on seaduslik ning põhjendatud. Maakohus on käsitlenud

kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning veenvalt argumenteerides ära näidanud, kuidas

ta jõudis järeldusele, et D. Ptitsõn ja M. Jevstifejev panid süüdistuses kirjeldatud viisil

tahtlikult toime S.T. tapmise. Samuti on kohus andnud süüdistatavate teole õige

materiaalõigusliku hinnangu. Kohtu argumendid mõistetud karistuste kohta on asjakohased

ning ammendavad.

34. Apellatsioonid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tegelikult tuleb tõdeda, et põhiliselt

kordavad apellandid maakohtu menetluses juba kõlanud argumente, mille esimese astme

kohus on piisava põhjalikkusega kummutanud. Apellatsioonimenetlus ei ole sama

kriminaalasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme

10(17)

kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonide piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt

võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja

vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes

sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea

ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele,

millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega

ringkonnakohus nõustub. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus asjas

nr 3-1-1-23-11, p 18) Eelmärgitut silmas pidades on kohtukolleegiumil apellantidele vähe

vastata, mistõttu märkimist leiab üksnes järgmine.

35. Maakohtu käsitletud tõendite alusel tuvastatu võimaldab teha tõsikindla ning igasuguseid

põhjendatud kahtlusi välistava järelduse, et süüdistatavad panid toime kannatanu tapmise

seoses röövimisega. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu

suhtes samaaegselt nii tapmise (KarS § 113) kui röövimise (§ 200) koosseisu. Sisuliselt

tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama

kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega.

36. Kohtuotsuses on selgelt ja veenvalt ära näidatud, et kannatanu suhtes kasutasid vägivalda

mõlemad süüdistatavad. M. Jevstifejevit vahetult ja ühemõtteliselt süüstavate tõendite

kogum on kaalukas. Muu hulgas tunnistab ta ka ise, et lõi S.T. rusikaga näkku ja kui

kannatanu sellest löögist kukkus ning liikumatuna lebama jäi, lõi teda korduvalt jalaga pähe.

Oma süüd on M. Jevstifejev püüdnud väiksemana näidata argumendiga, et kõik tema löögid

ei tabanud S.T. . Nagu aga esimese astme kohus õigesti märkis, on taoline kaitseväide

üheselt kummutatud asitõendilt – Raudtee 14 paiknenud turvakaamera videosalvestiselt –

nähtavaga ning surnu ekspertiisi aktis märgituga. Vaidlustatud kohtuotsuses on M.

Jevstifejevi lööke kirjeldades siiski tehtud üks viga. Nimelt on kohus otsuse punktis 3.8

märkinud järgmist: „Samuti on eeltoodud tõendiga tõendatud see, et kui kannatanu lebas

maas, lõi M. Jevstifejev kannatanut korduvalt käega pea piirkonda.“ Oma apellatsioonis

süüdistatav eitab selliseid käelööke. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selliselt väites

ilmselgelt

eksinud,

s.o

teinud

trükivea.

Süüdistuse

kohaselt

ei

heideta

M. Jevstifejevile ette S.T. löömist käega ajal, mil viimane oli maas pikali. Ka kohtuotsuse

pinnalt ei jää kahtlust, et esimese astme kohus luges tõendatuks M. Jevstifejevi poolt maas

pikali oleva kannatanu löömise jalaga.

37. D. Ptitsõn on end läbivalt kaitsnud argumendiga, mille kohaselt ta kannatanut ei löönud.

Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava selline kaitseväide on ühemõtteliselt ümber lükatud

videosalvestisega, mis asub kohtutoimiku tõendite köite lehel 59 paikneval CD-plaadil.

Kohtukolleegium vaatas kõnealust salvestist ning nõustub maakohtuga, et sellelt nähtuvalt

lõi D. Ptitsõn maas lamavale kannatanule kaks korda parema käega vastu nägu –

D. Ptitsõni keha liikumine käelöökidega kaasa võimaldab teha selle kohta igasuguseid

kahtlusi välistava järelduse. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka

M. Jevstifejevi kinnitus, et tema üksi lõi S.T. . Välistatud ei ole, et olles kuriteo

toimepanemisega hõivatud, jäid kaassüüdistatava löögid talle lihtsalt märkamata, nagu

järeldas maakohus. Taolist võimalust kinnitab ka asjaolu, maakohtu istungil ei ole

M. Jevstifejev mitte väitnud, et D. Ptitsõn kannatanut ei löönud, vaid ta on öelnud, et tema

ei näinud ühtegi lööki D. Ptitsõni poolt (KoTo 1 tl 97, 100). Samuti ei saa M. Jevstifejevi

kõnealusele kinnitusele hinnangut andes tähelepanuta jätta, et argument, mille kohaselt lõi

kannatanut vaid tema, teenib samaaegselt ka eesmärki saavutada KarS § 58 p-s 10 ette

nähtud karistust raskendava asjaolu äralangemine ja sellest tulenevalt kergema karistuse

mõistmine.

38. M. Jevstifejev on apellatsioonis üldsõnaliselt märkinud, et Raudtee 14 ja Joala 3 turva-

kaamerate videosalvestised ei ole lubatavad tõendid. Maakohus on hinnanud kõnealuste

11(17)

salvestiste ja nende vaatlusprotokollide lubatavust tõendina ning leidnud, et kuigi tõendite

saamisel rikuti menetlusõigust, on tegemist lubatavate tõenditega. Ringkonnakohus leiab,

et maakohtu otsustus tunnistada videosalvestised ja vaatlusprotokollid lubatavaks tõendiks

on põhjalikult argumenteeritud ja õige.

39. M. Jevstifejev on apellatsioonis juhtinud tähelepanu ka sellele, et Raudtee 14 turvakaamera

videosalvestise esmasel vaatlusel 3. veebruaril 2018 ei märganud vaatluse tegijad

D. Ptitsõni käelööke lamava kannatanu pea pihta, vaid neid nähti ja need fikseeriti alles

teisel vaatlusel 29. juunil 2018. Ringkonnakohus süüdistatava sellisele tähelepanekule

mingitki tähendust ei omista. Videosalvestis esitati maakohtule ning see avaldati ja seda

uuriti kohtumenetluse poolte juuresolekul KrMS § 15 lg-s 1 ettenähtud korras. Ehk siis

esimese astme kohus kujundas oma seisukoha vahetult salvestiselt nähtu põhjal, mitte aga

üksnes asitõendi vaatlusprotokolli kantud andmetele tuginedes. Nagu juba mainitud, tutvus

videosalvestisega ka ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, sedastades samuti

üksmeelselt, et D. Ptitsõn lõi maas lamavat S.T. käega kaks korda pea piirkonda.

40. Asjakohased ja veenvad on kohtuotsuses needki põhjendused, millega maakohus luges

tõendatuks, et süüdistatavate kasutatud vägivald toimis kannatanult asjade hõivamise

vahendina. Raudtee 14 turvakaamera videosalvestiselt selgub üheselt, et M. Jevstifejev ja

D. Ptitsõn kasutasid S.T. suhtes sellist vägivalda, mis välistas tema tahte teostamise

täielikult (vis absoluta) ning kannatanu sellist seisundit ära kasutades otsisid süüdistatavad

tema taskud läbi ning võtsid ära 40 senti ja pudeli õlut. M. Jevstifejevi ja D. Ptitsõni

vägivallategu ning S.T. lt vara äravõtmine oli vaieldamatult ajalis-ruumiliselt seotud.

Selgub ju Raudtee 14 turvakaamera vidosalvestise vaatlusprotokollist, et kell 00:49:29 oli

esimene kontakt kannatanu ja D. Ptitsõni vahel, kui viimane läks üle sõidutee kannatanu

suunas

käsi

ette

sirutatud,

ja

kell

00:51:23

lahkus

D. Ptitsõn

viimasena

S.T. juurest, jättes viimase lebama (KoTo, tõendite köide, tl 51–52).

41. Süüdistatavad on püüdnud kohtuid veenda selles, et asjade äravõtmise tahe neil puudus ning

see toimus pigem n-ö juhuslikult. D. Ptitsõn enda kinnitusel ei otsinud ta kannatanu taskuid

läbi mitte sooviga vara hõivata, vaid ta tahtis leida telefoni, mille äravõtmises

S.T. teda väidetavalt oli süüdistanud. M. Jevstifejev ütleb aga olevat end tegutsenud

inertsist ja solidaarsusest kaassüüdistatavaga. Süüdistatavate sellised ütlused on

ühemõtteliselt ümber lükatud Raudtee 14 turvakaamera videosalvestiselt nähtavaga.

Salvestis ei jäta mingitki ruumi kahtlusteks – D. Ptitsõn ja M. Jevstifejev otsisid S.T. taskud

läbi sihipäraselt ja samaaegselt. Koos sorisid nad selili lamava kannatanu taskutes, pöörasid

kannatanu ringi (s.o kõhuli) ning jätkasid otsimist. Kohe, kui taskud olid läbi tuulatud, lõi

M. Jevstifejev veel viimast korda kannatanut jalaga jõuliselt pähe ning lahkus kiirel sammul

sündmuskohalt. Tema järel läks ära ka D. Ptitsõn. Mõlemad süüdistatavad otsisid ilmselgelt

S.T. läbi eesmärgiga ära võtta tema asju.

42. M. Jevstifejev leiab, et kuna S.T. oli tema taskute läbiotsimise ja temalt esemete äravõtmise

ajal surnud või vähemalt teadvusetu, siis oli tegemist (vähevääruslike) asjade vargusega.

Süüdistatava selline seisukoht on väär. Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui

vägivallategu (praegusel juhul rusika- ja jalalöögid pähe) on juba sooritatud, kuid selle

toime (teadvusetusseisund) kestab veel edasi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi

2009. a otsus asjas nr 3-1-1-12-09, p 8). Ehk siis praegusel juhul ei oma tähtsust, kas S.T.

oli tema taskute läbiotsimise ning temalt asjade äravõtmise ajal teadvusetu, elutu või tajus

ta toimunut. Tema suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt asjade hõivamisega seotud ning

vaieldamatult asjade hõivamise vahend.

43. Mingitki väärtust süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise

seisukohalt ei ole ka M. Jevstifejevi väitel, mille kohaselt kasutas ta kannatanu suhtes

12(17)

vägivalda kättemaksuks viimase agressiivse käitumise eest. Isegi juhul, kui süüdistatav

tõepoolest kasutas S.T. kallal vägivalda algselt muul eesmärgil, s.o kui dominantseks

liikumapanevaks jõuks oli soov kätte maksta (või mõni muu ajend), tuleb kasutatud

vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina.

44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanut pekstes ja vägivallaga tema asju

hõivates tegutsesid süüdistatavad kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes. Kuivõrd

vaidlustatud kohtuotsuse vastavad põhjendused on veenvad ja selged (vt maakohtu otsuse

p-d 3.19. ja 3.20.) ning midagi sisulist neile lisada ei ole, kolleegium neid põhistusi lihtsalt

kordamise pärast ei dubleeri. Lühidalt olgu märgitud üksnes seda, et kuivõrd S.T. suhtes

kasutasid vägivalda mõlemad süüdistatavad, kes külg-külje kõrval koos otsisid läbi ka

kannatanu taskud ning mõlemad võtsid ära ka kannatanu asju, siis kaheldamatult tegutsesid

nad ühiselt ja kooskõlastatult ehk kaastäideviijatena. Videosalvestiselt nähtuv

süüdistatavate küllaltki pikka aega väldanud käitumise väline pilt ei luba kahelda selles, et

kumbki süüdistatav kiitis teise tegevuse heaks ja kasutas seda ära.

45. Süüdistatavate ühiselt ja kooskõlastatult kasutatud vägivald tõi kaasa S.T. surma. D. Ptitsõn

ja tema kaitsja toonitavad apellatsioonides, et D. Ptitsõnil polnud kannatanu surma

saabumise suhtes (isegi kaudset) tahtlust. Ringkonnakohus apellantide selliseid väiteid

pikalt ei käsitle. Ümberlükkamist leidis kaitseversioon, milles D. Ptitsõn eitas

S.T. löömist. Kuna nii tema kui ka M. Jevstifejev lõid maas lamavat kannatanut korduvalt

jõuliselt vastu pead, siis ei ole kahtlust, et ka D. Ptitsõn pidi fataalse tagajärje saabumist

vähemalt möönma. Ka tema tegutsemine kannatanu läbiotsimisel, mis toimus sünkroonis

M. Jevstifejevi brutaalsete jalalöökidega vastu kannatanu pead, kinnitab üheselt, et D.

Ptitsõn kiitis kannatanu surma (võimaliku) saabumise heaks.

46. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kuna M. Jevstifejev ja D. Ptitsõn kasutasid

kannatanu asjade hõivamiseks ühiselt vägivalda ning põhjustasid sellega kannatanu surma,

siis on nende käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning nad põhjendatult

KarS § 114 lg 1 p 5 järgi süüdi tunnistatud.

47. Kohtukolleegium märgib viimaseks, et maakohus on otsuses püstitanud ka versiooni, mille

kohaselt kohtusid süüdistatavad vahetult enne süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmust

kannatanuga raudteesillal ja D. Ptitsõn võttis kannatanult ära mobiiltelefoni. Edasi leidis

kohus veel, et S.T. , muutes selle kohtumise järel oma liikumissuunda ja minnes

süüdistatavatega samas suunas, oli teostamas omaabi AÕS § 41 mõttes. M. Jevstifejev ja

D. Ptitsõn on apellatsioonides kohtu sellise järelduse vaidlustanud. Nad tunnistavad

kannatanuga kohtumist sillal, kuid väidavad, et telefoni D. Ptitsõn kannatanult ära ei võtnud.

Kohtukolleegium möönab, et pole tõendeid, mis näitaksid, et S.T. lt võeti sillal ära telefon.

Videosalvestis, mille pinnalt esimese astme kohus kõneksoleva järelduse eelkõige tegi,

kohtu tuvastatut ei kinnita. Pigem räägib kannatanu liikumine enne seda, kui tekkis

ilmselgelt süüdistatavate (esmalt D. Ptitsõni) algatatud kohtumine, vastu sellele, et

kannatanu oli parajasti süüdistatavaid jälitamas. Ta kõndis teisel pool tänavat ega võtnud

suunda süüdistatavate poole. Ainukene tõend kõnealuse kohtumise toimumise kohta on

süüdistatavate endi ütlused. Samas ei ole sellel, kas väidetav kohtumine sillal toimus või

mitte, D. Ptitsõni ja M. Jevstifejevi karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähtsust.

Esimese astme kohtu püstitatud versioonil sillal toimunud kohtumise kohta võiks tähtsust

olla vaid siis, kui oleks põhjust arvata, et süüdistatavad tegutsesid johtuvalt kannatanu

käitumisest hädakaitseseisundis. Midagi sellist aga praegusel juhul väita ei saa.

Hädakaitseseisundi kui süüdistatavate teo õigusvastasust välistava asjaolu on esimese astme

kohus otsuses veenvalt kummutanud. Seega võib käesolevas kriminaalasjas jätta

tuvastamata, kas kohtumine sillal üldse toimus või mitte.

13(17)

II

48. Maakohus mõistis M. Jevstifejevile KarS § 114 lg 1 p 5 järgi karistuse sanktsiooni

keskmises määras, s.o 14 aastat vangistust. Kohtukolleegium ei näe alust maakohtu

mõistetud karistust kergendada.

49. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades on M. Jevstifejevi süü KarS § 56 lg 1 ls 1

mõttes suur. Röövimise eesmärgil kasutas süüdistatav endale täiesti võõra S.T. suhtes

rasket vägivalda – lõi talle rusikaga näkku kannatanu kukkumise põhjustanud viisil ning kui

kannatanu oli maas pikali ja mingitki vastupanu ei osutanud, lõi temale veel korduvalt

tugevalt jalaga vastu pead. S.T. suri. Videosalvestuse vaatamise järel ei jää kahtlust, et M.

Jevstifejevi rünne oli brutaalne ning kannatanu ellujäämisvõimalus oli olematu.

50. Nagu maakohus õigesti märkis, on M. Jevstifejevi karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo

toimepanemine grupis D. Ptitsõniga (KarS § 58 p 10). M. Jevstifejev kinnitab apellatsioonis,

et D. Ptitsõn kannatanut ei löönud ja kuriteo pani toime tema üksi. Sama väidavad D. Ptitsõn

ja tema kaitsja. Ringkonnakohus on süüdistatavate ja kaitsja G. Tšelnokova selliseid väiteid

juba hinnanud ning need ebaõigeks tunnistanud. Veelkordset käsitlemist M. Jevstifejevi

kõnealune argument seega ei leia.

51. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et M. Jevstifejevi käitumises ei esine

karistust kergendavaid asjaolusid. Süüdistatava väitega puhtsüdamliku kahetsuse ja kuriteo

avastamisele aktiivse kaasaaitamise kohta KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 ning 3 tähenduses päri

olla ei saa.

52. KarS § 57 lg 1 p 3 alt-s 2 märgitud puhtsüdamliku kahetsuse tuvastamiseks peab see kohtu

silmis väljenduma teo siiras kahetsemises ja ülestunnistamises, mis ei saa piirduda

paljasõnalise konstateeringuga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-18-14, p 11). Kergekäeline puhtsüdamliku kahetsuse arvestamine viiks selle

tähenduse kaotamisele ning jätaks karistuse mõistmisel põhjendamatult ebavõrdsesse

olukorda need isikud, kes tehtust tõepoolest siiralt kahju tunnevad. Süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamine tähendab aga koostööd süüteo asjaolusid välja selgitava isikuga

(nt uurija või prokuröriga), kaasosaliste paljastamist vms.

53. M. Jevstifejev on maakohtu istungil korduvalt öelnud ja apellatsiooniski märkinud, et ta

kahetseb kuritegu. Sarnaselt maakohtuga ei hinda ka ringkonnakohus M. Jevstifejevi

väljendatut puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Süüdistatava

kahetsuse ebasiirusele viitab asjaolu, et ta on püüdnud oma rolli juhtunus alusetult vähenda.

Puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete

vastuvaidlematut aktsepteerimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus

nr 1-17-105/35, p 20). Samas kui süüdistatav esitab oma süü pisendamiseks aktiivselt

valeväiteid, annab see kaaluka põhjuse tema väljendatud kahetsuse puhtsüdamlikkuses

kahelda. M. Jevstifejev üritas maakohut veenda selles, et osad tema jalalöögid ei tabanud

kannatanut ning taolise seisukoha juurde jäi ta ka apellatsioonis. Samuti kaitses süüdistatav

end veel apellatsiooniski väitega, et ta ei röövinud S.T. vara ning kannatanu taskuid läbi

otsides tegutses ta üksnes masinlikult, soovides olla solidaarne D. Ptitsõniga.

M. Jevstifejevi sellised väited on kohtumenetluses ümber lükatud. Eelmärgitu näitab, et

süüdistatava poolt omaksvõetav teoebaõigus erineb tegelikkuses tuvastatust oluliselt. Seega

selgub, et M. Jevstifejev ei ole reaalse käitumisega ütluste andmisel oma ehtsat ja

siirameelset kahetsust tõestanud, vaid vastupidi, tema väidetav kahetsemine on

mitteveenev. Pigem on usutav, et süüdistatav kahetseb tagajärgi, mille kuriteo

toimepanemine temale endale kaasa tõi, ning ta soovib kahetsuse avaldamisega saavutada

kergemat karistust.

14(17)

54. Samuti ei saa rääkida M. Jevstifejevi poolt kuriteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest.

Tema ja D. Pitsõni maakohtus antud ütlustest selguvalt helistas M. Jevstifejev

kaassüüdistatavale kuriteo toimepanemisest arvates järgmise päeva õhtul paar tundi enne

tema kahtlustatavana kinnipidamist, teatas kannatanu surmast ning ütles, et D. Ptitsõn ei

paneks selga oma silmatorkavat värvi jopet, mida ta kandis eelmisel hilisõhtul kuriteo

toimepanemise ajal (KoTo, kd 1, tl 97, 99, 100 ja 103). Ehk siis sellest kõnest järelduvalt

soovis M. Jevstifejev kuritegu varjata. Tõsi, M. Jevstifejevi sellise käitumise pannalt ei saa

veel välistada võimalust, et hilisemalt võis ta teha menetlejaga koostööd ning osutada olulist

abi kuriteo asjaolude väljaselgitamisel. Süüdistatav väidab, et just nimelt nii see oli, sest

40 sendi äravõtmisest kannatanult sai uurija teada temalt, tema rääkis enda tehtud käe- ja

jalalöökidest ning samuti ütles D. Ptitsõni nime uurijale tema. Erinevalt M. Jevstifejevist

ringkonnakohus süüdistatava eelmärgitud viisil ütluste andmist kuriteo avastamisele

aktiivse kaasaaitamisena ei näe. Tuleb ju tähele panna, et M. Jevstifejev andis kõnealused

ütlused alles pärast tema kahtlustatavana kinnipidamist ja talle kahtlustuse esitamist. Seega

oli talle juba kahtlustuse teksti pinnalt selge, et teda kahtlustatakse KarS § 114 lg 1 p 5 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises grupis, sh korduvas löömises ning kannatanu vara

(kahtlustuse kohaselt 230 euro) röövimises. See tähendab aga, et M. Jevstifejev andis

ütlused n-ö olude sunnil ning mitte soovist teha menetlejaga koostööd. Kusjuures arvestada

tuleb sedagi, et 40 sendi äravõtmise osas on M. Jevstifejev läbi kogu menetluse andnud

tõele mittevastavaid ütlusi, kinnitades täiesti ebaveenvalt kannatanu taskute läbiotsimist

inertsist, mitte aga tingituna eesmärgist ära võtta S.T. vara.

55. M. Jevstifejev leiab, et tema karistust kergendava asjaoluna tuleks hinnata sedagi, et pärast

S.T. peksmist jäi ta sündmuskohale, kuni nägi eemalt, et meditsiinitöötajad viisid

kannatanu ära. Erinevalt süüdistatavast ringkonnakohus tema sündmuskohale jäämises

kergendavat asjaolu ei näe. M. Jevstifejev eemaldus kannatanu juurest, abi ta ei kutsunud

ning ka muul moel kuidagi muret teise inimese pärast ei väljendanud. Lihtsalt sündmuskoha

lähedusse jäämine tema süüd kuidagi ei vähenda ning seega karistust kergendav asjaolu ei

ole. Pealegi ei saa märkimata jätta, et M. Jevstifejevi enda ütlused viitavad tema

kuriteopaiga lähedusse jäämise põhjusena hoopis muule. Nimelt on ta rääkinud, et ta pidi

sealkandis (s.o Aladini poe juures) kohtuma ühe tuttavaga, kellega nad ka kokku said ning

et kiirabi saabus kannatanu juurde just siis, kui nende kohtumine lõppes (KoTo, kd 1,

tl 100).

56. M. Jevstifejev on enda karistuse kergendamist taotledes välja toonud ka selle, et ta õpib

vanglas eesti keelt ning kuigi ta ei ole kohustatud töötama, töötab ta omal soovil alates

20. septembrist 2018, kuna soovib hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Ringkonnakohus

märgib süüdistatava selliste argumentide kohta üksnes niipalju, et karistuse kergendamise

aluseks ei saa olla tema poolt vanglas temale endale kasuks tulevates tegevustes osalemine.

57. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et M. Jevstifejevi taotlus talle mõistetud

karistuse kergendamiseks põhjendamatu. Maakohus ei ole süüdistatavale 14 aasta pikkust

vangistust mõistes rikkunud KarS § 56 lg 1 nõudeid. Vastupidi, esimese astme kohus lähtus

õigesti M. Jevstifejevi teosüü suurusest ning arvestas karistust raskendavat asjaolu.

Maakohus ei näinud põhjendatult võimalust mõista M. Jevstifejevile vangistust alla

sanktsiooni keskmise määra. Seisukoht, et süüdistatava karistust kergendavad asjaolud

puuduvad, on veatu. Seega on M. Jevstifejevi karistus seadusega kooskõlas ning seda ei saa

lugeda ülemäära raskeks.

58. D. Ptitsõn ja tema kaitsja ei ole taotlenud KarS § 114 lg 1 p 5 järgi mõistetud karistuse

kergendamist. Kuivõrd KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja

esitatud apellatsiooni piires, siis D. Ptitsõni karistust kolleegium lähemalt ei käsitle.

KrMS § 331 lg-st 3 ning § 340 lg-test 1 ja 3 lähtuvalt tuleb ringkonnakohtul teatud juhtudel

15(17)

küll ka omaalgatuslikult apellatsiooni piire laiendada, kuid antud juhul kohtukolleegium

sellist vajadust ei tuvastanud.

III

(A)

59. Ringkonnakohus ei nõustu M. Jevstifejevi apellatsioonis väljendatud arvamusega, et

maakohus mõistis temalt J.T. menetluskulu katteks välja liiga suure hüvitise.

60. Kannatanu on kasutanud seaduslikku õigust (KrMS § 41 lg 1) ning võtnud kriminaal-

menetluses osalemiseks esindaja. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on esindajale makstud tasu

menetluskulu ning KrMS § 180 lg 1 ls 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral

menetluskulu

hüvitada

süüdimõistetul.

Esindajale

makstud

tasu

on

käsitatav

menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega.

61. Kohtupraktika kohaselt tuleb esindajatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures silmas

pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda (nt tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse

vajalikkust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas

nr 3-1-1-99-11, p 9). Kannatanu esindaja A. Matvejevi küsitud tunnitasu 120 eurot (lisandub

käibemaks) on mõistlik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2015. a otsus asjas

nr 3-1-1-84-15, p 15.1. ja 11. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 1-17-1219, p 24). Samuti

hindab kolleegium, nagu maakohuski, esindaja toimingud õigusabi andmisel vajalikeks ja

põhjendatuiks. Ka aeg, mis advokaadil õigusteenuse osutamisel kulus, ei ole ülemäärane

(vt asjakohaseid põhjendusi maakohtu otsuse p-s 7.11.).

62. Vaidlustades kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitise suurust, toob apellant

välja, et esindaja ei osalenud kõigil kohtuistungitel (sh eelistungil) ja ka kohal olles käitus

ta passiivselt, esitades ainult ühel korral eksperdile mitteolulisi küsimusi. Ringkonnakohus

süüdistatava taolisi väited põhjendatuteks ei pea. Esmalt tuleb tähele panna, et maakohus

arvestas vajaliku täpsusega välja ajakulu, mis esindajal tekkis seoses kohtuistungitel

viibimisega. 28. augustil 2018 toimunud eelistungit, samuti teisi istungeid, kus A. Matvejev

ei osalenud, esimese astme kohus menetluskulu suuruse hindamisel arvesse ei võtnud.

Teiseks ei anna küsitud tasu põhjendatuses kahtlemiseks alust asjaolu, et süüdistatava

hinnangul ei osalenud kannatanu esindaja kohtuistungitel küllaldase aktiivsusega,

s.o eelkõige ei võtnud piisavalt sõna. Üksnes selle põhjal, kui mitmel korral advokaat

istungil sõna võtab või kui mitu lauset ta ütleb, ei saa teha järeldusi tema osutatava

õigusteenuse sisu, kvaliteedi ja tarvilikkuse kohta. Kannatanu pidas esindaja võtmist ja

osalemist kohtuistungitel vajalikuks ning üksnes süüdistatava väidete põhjal ei ole alust

selle teenuse vajalikkuses ja teenuse osutamise korrektsuses kahelda. Seda, et J.T. l oleks

esindajale pretensioone, kriminaalasja materjalidest ei selgu.

(B)

63. M. Jevstifejevi valitud kaitsjana osales maakohtu menetluses T. Golovanova.

Apellatsioonis palub süüdistatav seoses enda osalise õigeksmõistmisega mõista riigilt tema

kasuks välja osa summast, mille tema ema tasus kaitsjale maakohtu menetluses

M. Jevstifejevile õigusabi osutamise eest. Apellatsioonile on lisatud FIE Tatjana

Golovanova arve summas 2700 euro. Arvel on ka lahtikirjutus osutatud õigusabiteenuse

sisu kohta (KoTo, kd 2, tl 13). Apellatsioonist selguvalt nimetatud arvet maakohtule ei

esitatud, kuna süüdistatav ja tema kaitsja palusid kuriteo ümberkvalifitseerimist ega lootnud

osalist õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et M. Jevstifejevi kõnealune taotlus tuleb

jätta rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel.

16(17)

64. Riigikohtu praktikast lähtuvalt peab taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks

või menetlusosalise muude vajalike kulude hüvitamiseks, samuti asjakohased

kuludokumendid

kohtumenetluse

staadiumis

esitama

enne

kohtu

siirdumist

nõupidamistuppa. Juhul, mil menetluskulude hüvitamise taotlus ei ole esitatud ettenähtud

menetluskorda järgides, puudub alus menetlusosalisele neid kulusid hüvitada.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrus asjas nr 3-1-1-70-08)

Apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses on võimalik taotleda madalama astme kohtu

menetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist üksnes tingimusel, et sellise kulu

hüvitamist (s.t ka menetluskuludesse arvamist) taotleti juba kohtuastmes, kus kulu tekkis

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-72-10, p 18).

65. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ja süüdistatava enda selgitusest ei ole M. Jevstifejev

ega kaitsja esimese astme kohtule esitanud selles kohtuastmes tekkinud kriminaalmenetluse

kulu hüvitamise taotlust ega kuludokumente. Seega on taotlus esitatud hilinenult ning seda

sisuliselt hinnata ega rahuldada ei saa. Samuti tuleb märkida, et M. Jevstifejevi selgitus ei

vabanda kuidagi taotluse ja kaitsja väljastatud arve õigeaegselt esitamata jätmist. Asjaoluga,

et kohtumenetlus võib päädida süüdistatava osalise õigeksmõistmisega, pidid tema ja ta

kaitsja igal juhul arvestama. Seda enam, et M. Jevstifejev on läbivalt eitanud kannatanult

mobiiltelefoni, paki sigarettide ja välgumihkli äravõtmist.

66. Samuti jätab M. Jevstifejev oma taotluses tähelepanuta, et maakohus on menetluskulude

osas otsustust tehes juba arvestanud tema osalise õigeksmõistmisega ning jätnud sellel

argumendil riigi kanda kaitsjatasu 300 eurot, milline summa moodustaski kogu süüdistatava

õigusabikulu. Seega ei oleks valitud kaitsjale T. Golovanovale makstud tasu osaliseks

hüvitamiseks mingit alust selgi põhjusel ning M. Jevstifejevi taotlus jääks rahuldamata ka

seetõttu.

(C)

67. D. Ptitsõni kaitsja G. Tšelnokova palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Galina Tšelnokova

apellatsioonimenetluses D. Ptitsõnile riigi õigusabi osutamise eest tasu 240 eurot,

sh käibemaks 40 eurot. Kaitsja toimingud seisnesid apellatsiooni koostamiseks

ettevalmistumises 2 tunni ja apellatsiooni koostamises samuti 2 tunni ulatuses.

68. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning

justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10,

§ 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Apellatsiooni koostamiseks

ettevalmistumine sai seisneda eelkõige maakohtu otsuse analüüsimises. Arvestades

kohtuotsuse mahtu võis selleks kuluda 2 tundi, nagu märgitakse taotluses. Samuti ei saa

ülemääraseks pidada sama ajakulu apellatsiooni koostamiseks. Seetõttu määrab

ringkonnakohus OÜ-le Advokaadibüroo Galina Tšelnokova D. Ptitsõnile apellatsiooni-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 240 eurot, millele lisandub

käibemaks 40 eurot.

69. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel D. Ptitsõnilt riigi kasuks välja mõista.

IV

70. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus

Viru Maakohtu 8. novembri 2018. a otsuse muutmata ja D. Ptitsõni, tema kaitsja ning

M. Jevstifejevi apellatsioonid rahuldamata.

17(17)

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)