4-19-1504/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

27.03.2019.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 05.03.2019 2302,19,000797 .a. otsus väärteoasjas K.S-i karistamises

LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik K.S, isikukood XXX, (kaebuse esitaja) Elukoht x

x Töökoht

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri KKB l

iiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta K.S-i taotlus temale määratud karistuse sõiduki juhtimisõiguse - äravõtmiseasendamiseks rahatrahviga rahuldamata.

2. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse .a. otsus väärteoasjas 05.03.2019 nr 2302,19, 000797 K.S-ile

määratud karistuse pikkuse osas, kergendades karistust.

3.Mõista K.S-ile LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 127 kohaselt on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates K.S kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud.

Väärteoasi nr.4-19-1504

Kaevatav otsus

K.S karistati liiklusseaduse ( ) LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 11.02.2019.a. kella 09:50 Tallinna ringtee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Citroen Berlingo reg. märgiga x juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Sel

lise tegevusega rikkus K.S LS § 69 lg 3 sätet ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub K.S talle määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks – asendada rahatrahviga.

K kirjalik seisukoht ohtuvälise menetleja

Kohtuväline menetlej ei nõustunud kohtule saadetud kirjalikus seisukohas kaebuse a rahuldamisega, leides, et määratud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteo raskusega ja eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusega. Mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga. Keelatud seisundis mootorsõiduki juht ei suuda hinnata ümbritsevat kriitilise pilguga ning võtab hetke emotsioonide ajel vastu ohtlikke otsuseid. Sellise käitumisega seab alkoholijoobes juht ohtu teiste isikute põhiseaduslikud õigused ja huvid. Kui varasemalt kohaldatud karistus ei ole avaldanud soovitud mõju, on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine igati õigustatud.

Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

Tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja ütluste kohaselt toimus 11.02.2019.a. Harju P H maakonnas Tallinna ringtee 14. kilomeetril reid „Kõik puhuvad“. Kontrollides Citroen Berlingo reg. numbriga 8 juhi K.S-i joovet, näitas alkomeeter positiivset näitu. Juht toimetati politseibussi tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks. Tõenduslik alkomeeter näitas lõplikuks mõõtetulemuseks 0,35mg/l.

Menetlusalune isik tunnistas, et oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. 11.02.2019.a. hommikul sõidukit juhtima asudes arvas ta, et alkoholi enam tema organismis ei ole.

Seega on tõendamist leidnud K.S-i poolt LS § 69 lg 3 rikkumine ja LS § 224 lg 2 järgi väärteo toimepanemine.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga subjektiivsete tunnuste osas. Kuna menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ei pidanud ta võimalikuks, et järgmise päeva hommikul on tema organismis veel alkoholi, siis ei saa väita, et tegemist on kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani K.S väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik ei teadnud, et on mootorsõiduki juhtimist keelavas seisundis, kuid oleks pidanud kohusetundliku suhtumise korral seda ette nägema.

Kohtuväline menetleja määras karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Kohus leiab, et nimetatud karistusliik on põhjendatud, sest K.S on varem karistatud analoogse kuriteo eest ja karistus ei ole kustunud. Taas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine näitab, et ta ei ole oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest aru saanud, mistõttu on vajalik isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi sellise karistusega mõjutamine, milline suunab mitte toime panema. Üheks selliseks karistusliigiks on ajutiselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nimetatud karistus täidab ka üldpreventiivset eesmärki tulenevalt asjaolust, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on muutunud probleemiks taoliste rikkumiste suure arvu tõttu.

Seonduvalt karistuse pikkusega leiab kohus, et K.S-i puhul ei ole põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks nagu seda määras kohtuväline menetleja. A rvestades

seda, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus LS § 224 lõikes 2 sätestatud määrade vahemiku keskmisest (49,5) tunduvalt väiksem, sõitma ei asunud ta kohe peale tarvitamist, vaid alles hommikul ja et väärtegu on toime pandud mitte tahtlikult, vaid hooletusest – isik ei kontrollinud ennast,

veendumaks sõiduki juhtimise lubatavuses.

Eeltoodust arvesse võttes vähendab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust 2-le kuule.

Kohus juhindub v 2. äärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/