2-19-3392/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-3392

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3392 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Xxx vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 7527,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: marjana.sestel@plusplus.ee); Kostja: Xxx (isikukood xxx elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post: merike@juristaitab.ee). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi võla nõudes kostja Xxx vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt Xxx hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus summas 5252,58 eurot, intressid 490,90 eurot ja viivised 633,46 eurot.

3. Mõista kostjalt Xxx hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja alates 06.03.2019 viivis määraga 0,06% päevas põhinõudelt (5252,58 eurot) kuni põhinõude (5252,58 eurot) täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja Xxx kanda.

4.2 Mõista kostjalt Xxx hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas 583 eurot, sealhulgas riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 108 eurot.

5. Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord

2-19-3392

2 (3) Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post: talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused  25.03.2019 vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõudeid täies ulatuses. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg le 1 rahuldab kohus hagi. Kostja vastutus tuleneb AS LHV Finance ja kostja vahel 07.04.2017. a sõlmitud väikelaenulepingust nr 1318173, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. 17.08.2018. a loovutas AS LHV Finance oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.  Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.

 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 25.03.2019 menetlusdokumendis märkinud, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna kostja võttis hagi kohe õigeks. Kostja hinnangul oleks hageja kulude väljamõistmine temalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna kostjal on ka teisi täitmata kohustusi võlausaldajate ees ning kostjalt menetluskulude väljamõistmine suurendab veelgi tema võlakohustusi võlausaldajate ees ja seab ta majanduslikult äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kohus märgib, et kostja ei ole hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja väidetavalt raske majanduslik olukord ei tähenda, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole hagejal kohustust kostjaga kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, mistõttu pole hagejale etteheidetav, et ta väidetavalt ei teinud midagi kohtuvälise võlgnevuse tasumise kokkuleppe saavutamiseks (seda enam olukorras, kus kostja enda kinnitusel ei ole ta võimeline hagejale tasuma isegi mitte 10 eurot kuus).

Samas on hageja kostjalt võlgnevuse tasumist ka kohtueelselt nõudnud (tl 9). Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kostja kanda.  Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulu 3,5 h eest tunnitasu määraga 120 eurot/h summas 420 eurot (vt tl 13-14), kokku summas 895 eurot.

2-19-3392

3 (3)  Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 72 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 h eest 108 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (475+108) 583 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 583 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik