5-19-20/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHU S

POHISEADUSLIKKUSE JARELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-19-20

27 ' märts20l9

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma

Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

l l . märtsi 20t9. a otsuse nr 90 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Riigi valimisteenistus tegi valimispäeva, 3. märtsi 2019 õhtul avalikult kindlaks elektroonilise

hiiäletamise tulemused. Elektroonilise hžiäletamise tulemused allkirjastati pärast elektroonilise

hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrollimist 4. märtsil, 2019.

2. l|i4.ärt Põder esitas 6. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas

elektrooniliste hiiälte dekrüpteerimist 3. mžirtsil 2019 toimunud hžiälte lugemisel. Kaebaja hinnangul

kaotas hiiälte dekriipteerimine järgneva htiälte miksimise mõtte ning välistas elektroonilise

hiiäletamise vastavuse otsast lõpuni kontrollitavuse nõuetel. Miksimise rolli hiiäletamistulemuste

kindlakstegemisel ei täpsusta ei elektroonilise hiiäletamise süsteemi raamistiku üldkirjelduses ega

protsessi kirjelduses ning kuigi rõhutatakse algusest lõpuni kontrollitavuse põhimõtte olulisust, on

miksimine märgitud valikuliseks. Kaebaja leidis, et kuna krtiptograafiliselt tagatud algusest lõpuni

kontrollitavus on ainus teadaolev viis elektroonilise hiiäletamise vaadeldavuse ja salajasuse

samaaegseks tagamiseks digitaalses keskkonnas, on ilma selle nõuetekohase rakendamiseta rikutud

tema kui Riigikogu valimistel kandideeriva isiku õigust konkureerida võrdsetel alustel teiste

kandidaatidega, muu hulgas olla veendunud selle õiguse faktilises realiseerumises.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. märtsi 2019. a otsusega nr90 M. Põdra kaebuse Riigikogu

valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebusest ei nähfunud kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja vaidlustas elektroonilise hžiäletamise tulemuste

kindlakstegemist RKVS $-s 60' sätestatud korras ning ajal, kuid ei näidanud, millises osas olid

toimingud vastuolus riigikogu valimise seaduses, RKVS $ 482 lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi

Valimiskomisjoni otsustes või RKVS $ 482 lõike 4 alusel kehtestatud elektroonilise hžiäletamise

dokumentatsioonis sätestatuga. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja tahe suunatud

elektrooniliste hiiälte lugemise protseduurides muudatuste tegemisele.

5-r9-20

4. M. Põder esitas l4. märtsil 2019 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni 11. märtsi 2019. a otsuse nr 90 peale.

5. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l8. märtsil 2019 M. Põdra kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse

kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade

juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Kaebaja osutab, et elektroonilisele hääletamisele kehtestatud reeglid ei ole kooskõlas Euroopa

Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (oSCE) soovitustest tuleneva eesmärgi ga tagada hääletajale

võimalus algusest lõpuni kontrollida krtiptograafia vahendeid kasutades tema antud htiält ning palub

kontrollida reeglite vastavust ka põhiseadusele. Kaebaja arvates ei saa valimiste korraldaja aru

valimissüsteemi põhimõtetest, annab nende kohta vastukäivaid selgitusi, ei suuda orienteeruda

asjakohastes rahvusvahelistes standardites ega neid korrektselt ellu viia. Kodanikel ei ole valimiste

alusdokumentide salastatuse tõttu võimalik teha jtirelevalvet valimiste korraldamise üle.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu

seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS $-d 69 ja70).

8. M. Põdra 6. märtsi 2019. a kaebusest nähtub, et see oli esitatud riigi valimisteenistuse 3' märtsi

2019. a toimingu peale, millega tehti valimispäeva õhtul RKVS $ 60' lõigete 1_7 kohaselt kindlaks

elektroonilise hääletamise tulemused. Kaebaja hinnangul on elektroonilise hiiäletamise tulemuse

usaldusviiärsuse tagamiseks vajalik häälte algusest lõpuni kontrollitavus, mida aitab saavutada hiiälte

miksimine enne lugemist. Kaebaja väitis, et 3. märtsi| 2019 hääled dekrtipteeriti, mistõttu kaotas

järgnev hžiälte miksimine mõtte ja häälte algusest lõpuni kontrollitavus oli välistatud. Riigikohtule

esitatud kaebuses soovib kaebaja elektroonilise htiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglite

põhiseadusele vastavuse kontrollimist. Kuna kaebaja paneb kahtluse alla elektroonilise hžiäletamise

usaldusvžiärsuse ja enda võimaluse kandideerida teiste kandidaatidega võrdsetel alustel, mõistab

kolleegium kaebust selliselt, et kaebaja arvates rikuti elektroonilise hžiäletamise korraldamisel

valimiste ühetaolisuse põhimõtet (põhiseaduse $ 60 lõike 1 kolmas lause).

9. Elektrooniliste häälte lugemine toimub vastavalt Riigikogu valimise seadusele ($ 60'), Vabariigi

Valimiskomisjoni otsustele (vastu võetud RKVS $ 482 lõike 3 kohaselt) ja riigi valimisteenistuse

korraldustega (antud RKVS $ 482lõike 4 alusel) kinnitatud dokumentidele (elektroonilise hiiäletamise

dokumentatsioon,

mis

on

avalikustatud

leheküljel

https ://www.valimised. eel etl e-haaletamine/dokumendid).

l0. Elektroonilise hääletamise üldraamistikus (riigi valimisteenistuse 29. mai2017 . a korralduse nr 3

,,Elektroonilise hiiäletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel" lisa, edaspidi

üldraamistik) on selgitatud, et hiiälte miksimine (häälte segamine ja ümberjärjestamine) on

elektrooniliste hiiälte töötlemise protsessi üks alaprotsesse enne häälte lugemist (hriälte avamist ja

dekri.ipteerimist) ning selle eesmärgiks on võimaldada häälte kokkulugemise avalik kontrollitavus.

Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et üldraamistikust ei selgu üheselt, kas ja millal kasutatakse

htiälte miksimist. Üldraamistiku järgi on miksimine valikuline ning kokkulugemisele võib saata nii

2(3)

5-19-20

miksitud kui ka miksimata hiiäled. Miksimine on vajalik läbida siis, kui elektroonilise hiiäletamise

korraldaja tahab tõestada kõigile oma valduses oleva häälte avamise võtme kasutuse korrektsust

kokkulugemisprotsessis (üldraamistiku lk l8). Üldraamistikust nähtub siiski üheselt, et htiäli

miksitakse enne nende dekrüpteerimist (vt lk 10 miksimisrakenduse kirjeldust).

1l. Riigikogu valimise seadus elektrooniliste hžiälte lugemist detailselt ei reguleeri, määrates kindlaks

eelkõige selle, et elektroonilise hiiäletamise tulemused tehakse kindlaks valimispäeva õhtul avalikult,

hžiäled eraldatakse enne lugemist isikuandmetest ning haalte kokkulugemiseks need avatakse häälte

avamise võtmega (vt RKVS $ 60' loige 1, lõike 3 punkt 2, lõiked 4 ja 7 ning $ 483 loige 3).

RKVS $ 60' lõike l0 järgi allkirjastatakse hääletamistulemus pärast elektroonilise hiiäletamise

süsteemi andmete tervikluse kontrolli, kuid seadus ei täpsusta nimetatud toimingu sisu. Vabariigi

Valimiskomisjoni 15. novembri 2018. a otsuse nr 6l ,,Tehnilised nõuded elektroonilise hžiäletamise

üldpõhimõtete tagamiseks" punkti 35 teises lauses on öeldud, et enne e-hiiäletamise süsteemi andmete

tervikluse kontrolli segatakse (miksitakse) elektroonilised htiäled.

12. Riigi valimisteenistus selgitas kohtule, et valimispäeva,3. märtsi 20l9 õhtul tehti elektroonilise

hiiäletamise tulemused tõepoolest kindlaks hžiäli enne miksimata _ hääled anonüümistati ning loeti

kokku (htiäled avati jadekriipteeriti häälte avamise võtmega). 4. märtsil2019 toimunud elektroonilise

hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli raames loeti elektroonilised hžiäled uuesti üle, kuid

sel korral enne häälte lugemist need ka miksiti. Seejuures ei läinud miksimisele juba dekriipteeritud

hääled, vaid hääled olid miksimise ajal veel krtipteeritud. Saadud hääletamistulemust võneldi

3. mžirtsil 20l9 kindlaks tehtud hääletamistulemusega ning erinevusi ei olnud.

13. Eelnevat arvestades ei nähtu ei valimiskomisjonile ega Riigikohtule esitatud kaebuse

põhjendustest, kuidas 3. märtsi 2019. a toiming sai rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu on kaebaja tahe

kolleegiumi hinnangul suunatud elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise aluseks oleva

dokumentatsiooni vaidlustamisele. Riigikogu valimise seadus sellise üldise iseloomuga kaebuse

esitamiseks õigust ei anna (vrd fuigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

26. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-l9-l4l2, punkt 14). Kolleegium peab Samas vajalikuks märkida, et

põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik

elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates

aktides.

14. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46 lõike l

punktile 2 tuginedes jätab kolleegium M. Põdra kaebuse rahuldamata.

/1,!^

Viive

Paavo Randma

Peeter Roosma

3(3)