5-19-18/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHU S

POHISEADUSLIKKUSE JARELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-19-18

27. märts2019

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Eerik Kergandberg ja Nele Parrest

Elurikkuse Erakonna kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

l1. märtsi 20|9. a otsuse nr 80 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi valimisteenistus tegi 3. märtsil 20t9 ajavahemikus kell 19.00_20.00 avalikult kindlaks

elektroonilise hžiäletamise tulemused ning sisestas hiiäletamistulemuse valimiste infosüsteemi. Pärast

elektroonilise hiiäletamise süsteemi andmete tervikluse kontrollimist 4. märtsi| 2019 allkirjastas riigi

valimisteenistuse juht elektroonilise hiiäletamise tulemused.

2. Elurikkuse Erakond esitas 6. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas

3. märtsil2019 toimunud elektrooniliste häälte lugemise. Kaebuses märgiti, et elektroonilised hiiäled

loeti kokku 3. märtsi õhtul ja tulemus sisestati valimiste infosüsteemi, aga riigi valimisteenistuse juht

allkirjastas tulemuse alles 4. märtsil 20t9. Allkirjastatud failis on tulemused, aga puudub nende

loomise ajatempel. Ilma 3. märtsi tulemuste allkirjastamiseta ei saa veenduda, et 4. märtsi

korduslugemise tulemus oli sama. Kaebaja soovis elektrooniliste häälte korduslugemist, mille juures

saaks viibida valimistel osalenud erakondade esindajad, veendumaks hiiälte lugemise korrektsuses

ning tulemuste samasuses 4. märtsil 20l9 allkirjastatud ja valimiste infosüsteemis avaldatud failiga.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis ll.märtsi 2019.a otsusega nr80 kaebuse läbi vaatamata.

Valimiskomisjoni hinnangul on kaebuse esemeks riigi valimisteenistuse toiming - elektrooniliste

hääletamistulemuste kindlakstegemine 3. märtsil 2019. Kaebuses polnud aga välja toodud, milliseid

reegleid nimetatud toimingu tegemisel rikuti, kirjeldatud rikkumisele viitavaid fakte ega taotletud

ühegi toimingu seadusvastaseks tunnistamist. Samuti polnud kaebuses väidetud, et 3. märtsi ja

4. märtsi elektrooniliste hiiälte lugemise tulemused oleksid erinenud. Elektrooniliste hžiälte veelkordse

lugemise taotlust ei Saa esitada Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $-s 69 sätestatud

valimiskaebusena.

5-l 9-l 8

4. Elurikkuse Erakond esitas 14. märtsil 2019. a Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule

kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 1 1. märtsi 2019. a otsuse nr 80 peale.

5. Vabariigi Valimiskomisjon saatis 18. märtsil 2019 Elurikkuse Erakonna kaebuse Riigikohtule.

Kaebuse kaaskirjas jäi Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning

palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Riigikohtule esitatud kaebuses jriäb kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluse juurde

ning soovib elektrooniliselt antud häälte ülelugemist. Kaebaja soovib veenduda, et 3. märtsil2019

toimunud esmakordsel hiiälte lugemisel saadud tulemus on identne sellega, mis allkirjastati järgmisel

päeval. Teada on ainult 4. märtsi 2019 ' a lugemise tulemused, mis saadi hiiälte miksimisega, mida aga

3. märtsil 2019. a hžiälte lugemisel ei kasutatud. Kriipteerimine võib mõjutada tulemust, aga

pabersedelite sisu nende lugemisel ei muutu. Kui hriälte ülelugemine on tehniliselt võimatu, siis

soovib kaebaja, et tema esindajale väljastataks audiitori juuresolekul turvakleebistega andmekandjatel

3. miirtsi 2019 hää|te lugemise failid, mis olid aluseks tulemuste kandmisel valimiste infosüsteemi

ning mida väidetavalt võrreldi jiirgmise päeva lugemise tulemusega.

7. Kaebaja leiab, et valimiskomisjon jättis kaebuse alusetult läbi vaatamata. Varem pole

valimiskomisjon nõudnud seadusvastast toimingut, et huvitatud pool saaks nõuda hžiälte ülelugemist.

Vabariigi Valimiskomisjon andis 10. märtsi 2015. a otsuses nr 90 Tallinna linna valimiskomisjonile

juhise lugeda veelkord üle kahe kandidaadi poolt antud hääled ja kehtetud hääletamissedelid.

Vabariigi Valimiskomisjon on 23.oktoobri 2017. a otsuses nr39 leidnud' et tulemuste õigsuses

veendumiseks peab vajadusel olema võimalik hääled uuesti üle lugeda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kohtuasjas on vaidluse all see, kas Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud Elurikkuse Erakonna

6.märtsi 2019. a kaebuse läbi vaatama ning kohustama riigi valimisteenistust uuesti üle lugema

elektrooniliselt antud hääled. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis tema kaebuse

alusetult läbi vaatamata, nõudes toimingu vaidlustamist.

9. Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu

seadusvastaseks tunnistamiseks, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema õigusi (RKVS $-d 69 ja70).

Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS $ 71

lõike l punkt 3) ning põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ega

olnud seaduslik (RKVS $ 7l lõike l punktid a ja 5). Kaebuse' mis ei vasta seaduse nõuetele, võib

valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause).

10. Elurikkuse Erakonna 6. märtsi 2019' a kaebusest nähtub, et see oli esitatud riigi valimisteenistuse

3. märtsi 2019. a toimingu peale, millega tehti valimispäeva õhtul RKVS $ 60l lõigete 1_7 kohaselt

kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. See on toiming, mille seaduslikkust valimistel

osalenud erakond saab huvitatud isikuna vaidlustada. Valimiskomisjoni otsusest nähtub, et

valimiskomisjon ei jätnud kaebust läbi vaatamata vaidlustatava toimingu puudumise tõttu. Seetõtfu

pole asjakohased Riigikohtule esitatud kaebuses esitatud etteheited, et varem pole valimiskomisjon

nõudnud toimingu vaidlustamist. Valimiskomisjonjättis Elurikkuse Erakonna kaebuse läbi vaatamata

2(4)

põhjusel, et kaebaja ei olnud kaebuses märkinud, miks ta leiab, et toimingu tegemisel rikuti

valimisseaduse sätteid või muid elektroonilise hžiäletamise aluseks olevaid reegleid.

11. Valimiskomisjonile ja Riigikohtule esitatud kaebustest nähtub, et kaebaja kahtleb elektroonilise

hiiäletamise tulemuste õigsuses. Ta pole veendunud, et 3. märtsil 20l9 toimunud hiiälte lugemisel ja

4. märtsil 20l9 toimunud lugemisel saadud hääletamistulemused olid samad. Kaebaja seab nimelt

kahtluse alla 3. märtsi 20|9 hääletamistulemuse autentsuse, mida 4. märtsil 20|9 võrreldi

elektrooniliste hiiälte ülelugemisel saadud tulemusega, ning viitab sellele, et 3. märtsi 20lr9. a

tulemust ei allkirjastatud. Kaebaja tahe on suunatud häälte uuesti ülelugemisele või tõendite

saamisele, mis veenaks teda 3. märtsi 2019' a häälte lugemise tulemuse autentsuses.

12. Kolleegium selgitab, et elektroonilise hžiäletamise tulemus tehakse kindlaks valimipäeva õhtul

ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.00 (RKVS $ 60' loige l) ning saadud hääletamistulemus sisestatakse

viivitamatult valimiste infosüsteemi (RKVS $ 60' lõige 9). RKVS $ 60' lõikes 10 ettenähtud

elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll, mis on eelduseks hiiäletamistulemuste

allkirjastamisele, toimub tavaliselt järgmisel päeval. Selle käigus loetakse elektroonilised hääled

veelkord üle ning võrreldakse saadud tulemust valimispäeva õhtul saadud tulemusega. Kui tulemused

ei erine, allkirjastab riigi valimisteenistuse juht valimiste infosüsteemi sisestatud hääletamistulemused

digitaalselt. Kui peaks ilmnema, et kahe lugemise tulemused erinevad, sisestatakse valimiste

infosüsteemi hilisemal lugemisel saadud tulemused ning allkirjastatakse need. Eeltoodus võib näha

paralleeli paberhääletuse tulemuste kindlakstegemisega valla või linna häältelugemiskomisjonis, kus

kõigepealt tehakse hääletamistulemus kindlaks jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel,

kuid saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel (RKVS $ 60 lõige 2, vrd ka

Riigikohtu põhiseaduslikkuse jiirelevalve kolleegiumi 8. novembri 2017. a otsus asjas nr 5-17-3812,

punkt 38).

13. RKVS $ 60', mis reguleerib elektrooniliste häälte lugemist, ei nõua, et riigi valimisteenistuse juht

allkirjastaks valimispäeva õhtul kindlaks tehtud hiiäletamistulemused' See aga ei tähenda, et järgmisel

päeval poleks võimalik tõendada valimispäeval kindlaks tehtud hääletamistulemuste autentsust. Nagu

Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses selgitas, on valimispäeva õhtul kindlaks tehtud

hääletamistulemused varustatud kriiptograafilise allkirjaga, mis tekib häälte avamise ja lugemise

käigus. Kolleögium rõhutab, et hääled avatakse alles pärast seda, kui hääled on anonüümistatud ehk

eraldatud valijate isikuandmetest (RKVS $ 60' lõike 3 punkt 2).

14. Elektrooniliste htiälte avamiseks ja lugemiseks kasutatakse häälte avamise võtit, mille riigi

valimisteenistus loob enne hääletamise algust (RKVS $ 483 lõike 3 esimene lause). Võtme osakud on

salvestatud kiipkaartidele (häälte avamise võtme ligipääsuvahendid), mis jagatakse Vabariigi

Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnike vahel (võtmehaldurid) (RKVS $ 483 lõike 3

teine lause). Htiäled on võimalik avada üksnes siis, kui piisav arv võtmehaldureid esitavad kiipkaardid

samal ajal. Seejärel loeb võtmerakendus htiäled kokku, summeerib kandidaatide kaupa ning

genereerib ühtlasi hääletamistulemusele kriiptograafilise allkirja. Lisaks hiiäletamistulemuse

sisestamisele valimiste infosüsteemi salvestatakse hääletamistulemuse fail kahele DVD-le.

15. Seega tagab valimispäeva hääletamistulemuste autentsust kriiptograafiline allkiri, mis saab

tekkida üksnes juhul, kui võtmehaldurid kasutavad kiipkaarte häälte avamise võtmega. Turvalisuse

tagamiseks viibib htiälte võtme kasutamise juures audiitor ning võtme kasutamise toiminguid

auditeeritakse (auditeerimist nõuab RKVS $ 482 lõike 4 punkt 4; samuti see ette nähtud Vabariigi

Valimiskomisjoni l5. novembri 2018. a otsuse nr 6l ,,Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise

üldpõhimõtete tagamiseks" punktid 24,27 ja3$. Enne ja pärast kasutamist on kiipkaartidel

turvakleebised. Häälte lugemise usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et toiming tehakse

5-19-18

3(4)

s-19-l 8

valimispäeva õhtul avalikult ja seda saavad vaadelda nii erakondade esindajad kui ka muud asjast

huvitatud inimesed (RKVS $ 60' lõige 7 ja $ l94). Avalikult kontrollitakse ka elektroonilise

hääletamise süsteemi andmete terviklust. Seega oli ka kaebaja esindajatel võimalus viibida nii

3. märtsil2019 kui ka 4. märtsi|2019 toimunud hiiälte lugemise toimingute juures.

16. Eelnevat arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul kaebuses kirjeldatud asjaolusid, mis annaks alust

kahelda vaidlustatud toimingu õiguspärasuses või elektroonilise hääletamise tulemuse õigsuses.

Kaebaja pole välja toonud, et 3. märtsi 2019 ja 4. märtsi 2019 hiiälte lugemise tulemused oleksid

erinenud või mõjutanud kaebaja õigusi negatiivselt. Kaebajal on õigus selles, et kuigi valimisseadus

ei näe otsesõnu ette võimalust taotleda häälte korduslugemist, on Vabariigi Valimiskomisjon siiski

teinud valimiskomisjonile ülesandeks htiäled uuesti üle lugeda, kasutades oma pädevust teha

järelevalvet valimiste korraldajate tegevuse üle. Kaebaja viidatud asjas (Vabariigi Valimiskomisjoni

10. märtsi 20t5. a otsus nr 90) lahknesid jaoskonnakomisjoni ja Tallinna linna valimiskomisjoni

hinnangud mitme hiiäletussedeli kehtivusele, millest lõppkokkuvõttes sõltus see, milline kandidaat

nimetatakse Riigikogu liikmeks. Seega oli tekkinud häälte lugemise õigsuses põtrjendatud kahtlus,

mille kõrvaldamiseks pidas valimiskomisjon vajalikuks kahe kandidaadi hääled üle lugeda.

17. Elektrooniliste häälte lugemine toimub pfaegu Riigikogu valimise seaduses ja RKVS $ 482 lõike 3

kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi

reguleerivad riigi valimisteenistuse RKVS $ 483 lõike 4 alusel antud korraldustega kinnitatud

dokumendid (elektroonilise hliäletamise dokumentatsioon, mis on avalikustatud leheküljel

https://www.valimised. eeletle-haaletamine/dokumendid).

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik

õlektroonilise hžiäletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates

aktides.

18. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46 lõike l

punktile 2 tuginedes jätab kolleegium Elurikkuse Erakonna kaebuse rahuldamata.

dh

illu

v

Nele Parrest

4(4)