2-16-17699/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17699

Tsiviilasi

L K´i hagi AS Eesti Meedia vastu au teotavate ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

7 540 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L K (isikukood xxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Mari Matjus ja Veikko Puolakainen

Kostja: AS Eesti Meedia (registrikood 10184643),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14.11.2017 ja 26.11.2018, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Kohustada AS Eesti Meedia (registrikood 10184643) avaldama hiljemalt 2 nädala

jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest esmaspäeval ilmuva

Postimehe paberväljaandes 3. leheküljel, samas paigutuses ja samas suuruses, mis 29.

veebruari 2016 artikkel „Artise töötajad mässavad juhi vastu“, täpselt järgmise

tekstiga artiklit:

„AS POSTIMEES GRUPP lükkab ümber L Ki puudutavad ebaõiged faktiväited,

mille AS POSTIMEES GRUPP avaldas 29. veebruaril 2016 ajalehe Postimees

paberväljaandes ilmunud artiklis „Artise töötajad mässavad juhi vastu“

Järgmised faktiväited on ebaõiged:

1) Tallinnfilmi töötajad talusid iga päev L Ki töökiusu;

2) 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul tehtud otsused

tekitasid Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju.

2-16-17699

2 (26)

Tallinnfilmi töötajad ei ole pidanud taluma L Ki töökiusu, L Ki otsused Tallinnfilmi

juhatuse liikmena ei tekitanud Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku

kahju.”

3. Jätta rahuldamata hagi faktiväite „hageja tegi 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste

nädalate jooksul otsuseid edaspidise plaanita“, faktiväite „L K tellis endale

müügiprogrammi-koolituse teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil 2016”

ja faktiväite „Tallinnfilmi nõukogu ei ole andnud L Kile korraldust tüürida Tallinnfilm

likvideerimiseni” ümberlükkamise osas.

4. Rahuldada osaliselt hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista AS-ilt Eesti

Meedia (registrikood 10184643) L Ki (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 1 800 eurot.

5. Jätta rahuldamata hagi varalise kahju hüvitamise nõudes.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. L K (hageja) esitas 23.11.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AS POSTIMEES GRUPP

vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise

nõudes.

2. Kohus lubas 10.05.2017 AS POSTIMEES GRUPP asemele menetlusse astuda tema

õigusjärglasel AS-il Eesti Meedia (kostja).

3. Hageja esitas hagiavalduses järgmised nõuded:

- Kohustada kostjat avaldama hiljemalt 2 nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava

lahendi jõustumisest esmaspäeval ilmuva Postimehe paberväljaandes 3. leheküljel,

samas paigutuses ja samas suuruses, mis 29. veebruari 2016 artikkel „Artise töötajad

mässavad juhi vastu“, täpselt järgmise tekstiga artiklit:

„AS POSTIMEES GRUPP lükkab ümber L Ki puudutavad ebaõiged faktiväited,

mille AS POSTIMEES GRUPP avaldas 29. veebruaril 2016 ajalehe Postimees

paberväljaandes ilmunud artiklis „Artise töötajad mässavad juhi vastu“ Järgmised

faktiväited on ebaõiged:

3) Tallinnfilmi töötajad talusid iga päev L Ki töökiusu;

4) Tallinnfilmi

nõukogu

andis

L

Kile

korralduse

tüürida

Tallinnfilm

likvideerimiseni;

5) 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul tegi L K Tallinnfilmi

juhatuse liikmena otsuseid edaspidise plaanita ning need otsused tekitasid

Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju;

6) L K tellis endale müügiprogrammi-koolituse teadmises, et töösuhe

Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil 2016

Tallinnfilmi töötajad ei ole pidanud taluma L Ki töökiusu, Tallinnfilmi nõukogu

ei ole andnud L Kile korraldust tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni, L K ei ole

2-16-17699

3 (26)

teinud Tallinnfilmi juhatuse liikmena otsuseid edaspidise plaanita, L Ki otsused

Tallinnfilmi juhatuse liikmena ei tekitanud Tallinnfilmile otsest või võimalikku

majanduslikku kahju, L K ei ole endale tellinud müügiprogrammi- koolitust

teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil 2016.“ - Mõista

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. -

Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 540 eurot.

4. 28. veebruaril 2016 avaldas kostja Postimehe veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Artise

töötajad mässavad juhi vastu“. 29. veebruaril 2016 avaldas kostja artikli ka Postimehe

paberväljaandes.

5. Kostja avaldas artiklis muuhulgas järgmist:

1. „Tallinnfilmi töötajad paluvad ministril ja Eesti Filmi Instituudil (EFI) sekkuda

Tallinnfilmis toimuvasse, sest programmijuhi T Te ootamatu vallandamine hakkas

tuntavalt takistama Artise kino igapäevast tööd”,

2. „Te vallandamisele eelnes pöördujate kinnitusel terve hulk juhatuse liikme L Ki

arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mille tõttu kahtleb kollektiiv juhi

kompetentsuses.“

3. „Viimase aasta jooksul ei ole Tallinnfilmi töötajate väitel firmat sisuliselt juhitud ning

alates septembrist on mitmed töötajad talunud iga päev töökiusu, kuna juht teeb otsuseid

isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.“

4. „Ligi kolme OÜs Tallinnfilm töötatud aasta jooksul ei ole K Tallinnfilmi töötajate

kinnitusel saanud aru kino töökorralduse põhimõtetest ega ole viinud end kurssi

organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega.“

5. „See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse

liikme käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või

nõukogu korraldusest tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“

6. „Viimaste nädalate otsused on Tallinnfilmi töötajate kinnitusel tehtud edaspidise

plaanita, need ohustavad Artise kino mainet ning tekitavad otsest või võimalikku

majanduslikku kahju. Viimaste hulka kuuluvad põhjendamatult suure töötasu

pakkumine inimestele, kes peaksid ära tegema vallandatud programmijuhi vähese töö,

ning endale müügiprogrammikoolituse tellimine, teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga

lõpeb 15. aprillil.“

6. 21. oktoobril 2016 pöördus hageja kostja poole nõudekirjaga artikli eemaldamiseks ja kahju

hüvitamiseks. Kostja eemaldas artikli Postimehe veebiväljaandest, kuid ei nõustunud

hüvitama kahju.

7. Kostja avaldas artiklis neli hageja au teotavat ebaõiget faktiväidet:

-

Kostja avaldas artiklis faktiväite, mille kohaselt on mitmed Tallinnfilmi töötajad

talunud alates 2015. aasta septembrist hageja igapäevast töökiusu (punkt 3). Hageja

ei ole töötajaid kunagi kiusanud. Selline väide võimaldab avalikkuse negatiivseid

hinnanguid hageja suhtes, kuna kujutab hagejat ebaprofessionaalse ja pahatahtliku

ülemusena.

-

Kostja avaldas artiklis faktiväite, mille kohaselt sai hageja Tallinnfilmi nõukogult

korralduse „tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni“ (punkt 5). Nõukogu ei sellist

otsust kunagi vastu võtnud. Selline väide võimaldab avalikkuse negatiivseid

hinnanguid hageja suhtes, kuna seostab hagejat Tallinnfilmi forsseeritud

lõpetamisega.

2-16-17699

4 (26)

-

Kostja avaldas artiklis faktiväite, mille kohaselt tegi hageja 26. veebruarile 2016

eelnenud viimaste nädalate jooksul otsuseid edaspidise plaanita ning need otsused

tekitasid Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju (punkt 6).

Hageja otsused tuginesid olemasolevatele plaanidele ja muudele dokumentidele.

Selline väide võimaldab avalikkuse negatiivseid hinnanguid hageja suhtes, kuna

kujutab hagejat oskamatu juhina.

-

Kostja avaldas artiklis faktiväite, mille kohaselt tellis hageja endale

müügiprogrammikoolituse teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil

2016 (punkt 6). Hageja ei tellinud Tallinfilmi juhatuse liikmena ühtegi tasulist

müügiprogrammikoolitust. Arvestades artikli negatiivset fooni, jätab selline väide

mulje, et tegemist oli põhjendamatu ja kuluka koolitusega vahetult enne ametist

lahkumist.

8. Kostja avaldas artiklis kuus hageja au teotavat ebakohast väärtushinnangut:

-

Kostja avaldas artiklis väärtushinnangu, mille kohaselt oli T Te „vallandamine“

hageja poolt ootamatu ja see takistas tuntavalt Artise kino igapäevast tööd (punkt

1). Selline väärtushinnang võimaldab ja provotseerib avalikkuse negatiivseid

hinnanguid hageja suhtes, kuna töötaja töösuhte ebaõiglane ja ootamatu lõpetamine

riivab ühiskonna õiglustunnet ja on taunitav. Kostja ei ole toonud välja faktilisi

asjaolusid, mille alusel saaks väita, et: T Te töölepingu erakorraline ülesütlemine oli

ootamatu; Tallinnfilmi töö oli pärast T Te töösuhte lõpetamist takistatud. Vastupidi,

T Te töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud ootamatu. Selle tingis asjaolu, et

viimane läks omavoliliselt puhkusele, mis ei ole töösuhtes aktsepteeritav.

-

Kostja

avaldas

artiklis

väärtushinnangu,

mille

kohaselt

eelnes

T

Te

„vallandamisele“ terve hulk hageja arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis

andsid alust kahelda hageja kompetentsuses (punkt 2). Selline väärtushinnang

võimaldab avalikkuse negatiivseid hinnanguid hageja suhtes, kuna äriühingu

oskamatut juhtimist peetakse taunitavaks. Kostja ei ole toonud välja faktilisi

asjaolusid, mille alusel saaks väita, et: hageja tegi enne T Te töölepingu erakorralist

lõpetamist terve hulga arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid; leidub alus kahelda

hageja kompetentsuses. Vastupidi, hageja otsused Tallinnfilmi juhatuse liikmena ei

olnud arusaamatud ja/või ebapädevad. Samuti ei olnud hageja Tallinnfilmi juhatuse

liikmena ebakompetentne.

-

Kostja avaldas artiklis väärtushinnangu, mille kohaselt hageja sisuliselt ei juhtinud

Tallinnfilmi 26. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul ning tegi otsuseid isiklike

sümpaatiate ja emotsioonide ajel (punkt 3). Selline väärtushinnang võimaldab

avalikkuse negatiivseid hinnanguid hageja suhtes, kuna äriühingu juhina

emotsioonide ajel otsuste langetamine on taunitav. Kostja ei ole toonud välja

faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks väita, et: hageja sisuliselt ei juhtinud

Tallinnfilmi aasta jooksul enne 26. veebruari 2016; hageja tegi Tallinnfilmi juhatuse

liikmena otsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel. Vastupidi, hageja juhtis

Tallinnfilmi professionaalselt ja tulemuslikult. Samuti ei lasknud hageja

Tallinnfilmi juhatuse liikmena tehtud otsuseid mõjutada enda võimalikel

sümpaatiatel või emotsioonidel.

-

Kostja avaldas artiklis väärtushinnangu, mille kohaselt ei saanud hageja kolme

Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud

end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega (punkt 4). Selline

2-16-17699

5 (26)

väärtushinnang võimaldab ja on juba põhjustanud avalikkuse negatiivseid

hinnanguid hageja suhtes, kuna hoolimatus ja viitsimatus on igale professionaalile,

eriti aga juhile taunitavad isikuomadused. Kostja ei ole toonud välja faktilisi

asjaolusid, mille alusel saaks väita, et: hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud

aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest; hageja ei viinud end selle

perioodi jooksul kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega.

Vastupidi, hageja oli hoolas ja professionaalne juhatuse liige, kes juhtis kino

tegevust ja töökorraldust.

-

Kostja avaldas artiklis väärtushinnangu, mille kohaselt said hageja otsused

Tallinnfilmi juhatuse liikmena ühe alternatiivina kahest olla põhjendatud isiklikust

solvumisest (punkt 5). Selline väärtushinnang võimaldab avalikkuse negatiivseid

hinnanguid hageja suhtes, kuna äriühingu juhi impulsiivne ja läbimõtlematu

juhtimisstiil ei ole Eesti ärikultuuris tunnustatud või lugupeetav. Kostja ei ole toonud

välja faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks väita, et hageja otsused Tallinnfilmi

juhatuse liikmena said ühe võimalusena kahest olla põhjendatud isiklikust

solvumisest. Vastupidi, hageja ei lasknud Tallinnfilmi juhatuse liikmena enda

otsuseid mõjutada oma subjektiivsetest tundmustest.

-

Kostja avaldas artiklis väärtushinnangu, mille kohaselt ohustasid hageja poolt 26.

veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi juhatuse liikmena

tehtud otsused Artise kino mainet ning selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult

suure töötasu pakkumine inimestele, kes pidid ära tegema T Te töö (punkt 6). Selline

väärtushinnang võimaldab avalikkuse negatiivseid hinnanguid hageja suhtes, kuna

Eestis peetakse oma ettevõtte maine kahjustamist ja töötajate n-ö ületasustamist

juhtimisvigadeks või vähemalt halvaks juhtimisstiiliks. Kostja ei ole toonud välja

faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks väita, et: viidatud ajaperioodil hageja poolt

tehtud otsused ohustasid Artise kino mainet; T Te tööd asendanud inimestele

pakutud töötasu oli põhjendamatult suur. Vastupidi, hageja otsused Tallinnfilmi

juhatuse liikmena ei seadnud ohtu Artise kino mainet. Samuti ei pakkunud hageja T

Te töö asendajatele põhjendamatult suurt töötasu. Pakutud tasu oli kooskõlas

tavapäraste turutingimustega.

9. Kostja ei kontrollinud enne artikli avaldamist ühtki artikli aluseks olevas pöördumises

sisalduvat faktiväidet või väärtushinnangut. Jättes artiklis sisalduvad väited kontrollimata,

rikkus kostja jämedalt Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi (EAEK) punkti 3.5. Andmete

tõelevastavuse kohustus on andmete avaldajal olenemata, kas meediaväljaanne kasutab teise

meediaväljaande kajastatut ning kas avaldaja oli esmaavaldaja või mitte. Ei oma tähtsust, kas

uudislugu, mida oluliselt toimetatakse, ostetakse prestiižselt agentuurilt või nt tundmatult

eraisikult.

10. Hageja näol pole tegemist avaliku elu tegelasega. Isegi kui hageja lugeda avaliku elu

tegelaseks, ületasid kostja poolt avaldatud väited ka selle läve, mida peavad taluma avaliku

elu tegelased. 11. Kostja ei kuulanud enne artikli avaldamist hagejat ära, millega rikkus

EAEK punkti 4.2. Artikkel sisaldab konflikti, kuna kajastab Tallinnfilmi väidetavat sisetüli

ning sisaldab mitmeid etteheiteid hageja tegevuse suhtes. Sellise materjali puhul on

kohustuslik ja elementaarne, et sõna arvamuse avaldamiseks antakse ka konflikti teisele

osapoolele, antud juhul hagejale.

12. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat avaldama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava

teate omal kulul. Ümberlükkava teate avaldamine peaks aset leidma võimalikult lähedastel

2-16-17699

6 (26)

tingimustel võrreldes sellega, mis esinesid originaalse artikli puhul. Võimalikult lähedased

peaksid olema ümberlükkava teate asukoht ja paigutus ajalehes, avaldamise päev jm

asjaolud.

13. Kostja tekitas ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

hagejale kahju. Seejuures tuleb arvestada, et: kostjapoolsed rikkumised olid arvukad ja

läbivad; kostja rikkus jämedalt EAEK punkte 3.5 ja 4.2; kostja ei ole lõpetanud EAEK-d

rikkuvat praktikat hoolimata sellest, et Pressinõukogu on nende tegevust selles osas

korduvalt tauninud; kostja jättis artiklis sisaldunud väited täielikult kontrollimata, tuginedes

üksnes kolmandate isikute paljasõnalistele väidetele; Postimees on Eesti suurima

lugejaskonnaga

väljaanne;

kostja

tulud

seoses

Postimehe

väljaandmisega

on

märkimisväärselt suured – 2015. aastal 6,083 miljonit eurot. Mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmisel tuleb arvestada vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest.

14. Hageja pidi oma õiguste kaitseks esitama kostjale nõude. Hageja kasutas nõudekirja

koostamiseks advokaadibüroo pakutavat õigusteenust. Nõudekirja koostamise ja

nõudekirjale esitatud kostja vastuse analüüsimise eest tasus hageja advokaadibüroole kokku

540 eurot. Kostja andis hagejale selgelt teada, et ei kavatsegi täita hageja nõudeid. Sellises

olukorras ei pea hageja saatma kostjale teist, kolmandat jne nõudekirja, et üksnes

suurendada oma kulusid. Kui kohtueelsed läbirääkimised on nurjunud, on mõistlik

pöörduda kohtusse.

Kostja vastuväited

15. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

16. Vaidlusalune artikkel ei kajasta mitte ühtegi kostja isiklikku seisukohta. Tallinnfilm OÜ

töötajad L M, T R ja T P saatsid 26.02.2016

Kultuuriministeeriumile pöördumise. Artikkel refereerib täies ulatuses Tallinnfilmi töötajate

Kultuuriministeeriumitele saadetud pöördumist. Kostja avaldatud artikli eesmärk oli

informeerida avalikkust Kultuuriministeeriumile laekunud pöördumisest ja selle sisust. Artikli

eesmärk ei olnud kajastada konflikti või edastada konfliktseid materjale.

17. Artiklis avaldatud faktiväited on tõesed ega ole hagejat halvustavad. Hageja on asunud

meelevaldselt tõlgendama artiklis sisalduvat informatsiooni ning on tugevalt üle

võimendanud artikli seose oma isikuga. Hageja ei ole ka hagiavalduses esitanud tõendeid

ega isegi põhistanud, millega ja kuidas kostja avaldatud artikkel hageja au teotab ja mainet

kahjustab.

18. „Viimase aasta jooksul ei ole Tallinnfilmi töötajate väitel firmat sisuliselt juhitud ning

alates septembrist on mitmed töötajad talunud iga päev töökiusu, kuna juht teeb otsuseid

isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.“ on otsene tsitaat Tallinnfilmi töötajate

pöördumisest, mille kohaselt on mitmed Tallinnfilmi töötajad alates 2015. aasta septembrist

talunud hageja igapäevast töökiusu. Hageja oli Tallinnfilmi juhatuse liikmena oma

töötajatega ebasõbralik ning kompromissitu. Hageja lasi endale suunata oma töötajate e-

kirjad, ilma selleks tööalast vajadust omamata ning ilma töötajate sellekohase nõusolekuta.

Hageja koondas Tallinnfilm OÜ raamatupidaja T Pi, arvestamata raamatupidaja ülesandeid

ettevõttes ning tema koondamise mõju ettevõtte toimimisele. Hageja vallandas ka

arusaamatutel asjaoludel Tallinnfilm OÜ programmijuhi T Te.

19. Hageja on ekslikult hinnanud faktiväiteks järgmist, artiklis sisalduvat lõiku:

2-16-17699

7 (26)

„See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse liikme

käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või nõukogu korraldusest

tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“ Tsiteeritud väljavõte artiklist kajastab selgelt

Tallinnfilmi töötajate enda poolt välja pakutud hüpoteetilisi ja subjektiivseid põhjendusi hageja

ebapädevale käitumisele Tallinnfilmi juhatuse liikmena. Nendeks pakuvad töötajad välja kas

isikliku solvumise või nõukogu korralduse tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni, kusjuures

kumbagi ei ole konteksti järgi võimalik pidada faktiväiteks. Tegemist ei ole faktiväitega, nagu

seda on üritanud presenteerida hageja, vaid väärtushinnanguga.

20. „Viimaste nädalate otsused on Tallinnfilmi töötajate kinnitusel tehtud edaspidise plaanita,

need ohustavad Artise kino mainet ning tekitavad otsest või võimalikku majanduslikku

kahju. Viimaste hulka kuuluvad põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele, kes

peaksid

ära

tegema

vallandatud

programmijuhi

vähese

töö,

ning

endale

müügiprogrammikoolituse tellimine, teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15.

aprillil.“ Faktiväide on tõene ja tõendatav ning ei ole hageja au teotav. Hageja käitumine

põhjustas kino Artis koostööpartnerites usaldamatust. Hageja, vallandades arusaamatutel

asjaoludes T. Te, seadis ohtu kino Artise maine. Hageja langetas kino Artist puudutavaid

otsuseid ilma eelneva plaanita. Hageja ei olnud T. Te vallandamise tagajärgi läbi mõelnud

ning sisulist kava kino tegevuse korraldamiseks pärast T. Te lahkumist ei olnud.

Väide, et hageja tellis endale müügiprogrammi koolituse enne töösuhte lõppemist, on tõele

vastav ja tõendatav. Fakti, et MARKUS Cinema System esindaja kinoruumides hagejale

programmi käsitsemist käis selgitamas, on hageja hagiavalduses ise omaks võtnud. Ebaõige on

hageja väide, et Tallinnfilm nimetatud koolituse eest tasuma ei pidanud. Ekslik on hageja väide,

nagu sõna „tellima“ viitaks kauba või teenuse ostmisele.

21. Artiklis avaldatud väärtushinnangud on kohased ja põhinevad faktiliselt tõendatavatel

asjaoludel. Need kirjeldavad konkreetseid, hageja käitumisest põhjustatud, tagajärgi. Kostja

ei ole avaldatud artiklis lisanud ühtegi omapoolset hinnangut hageja käitumisele, samuti ei

ole kostja ka modifitseerinud artikli aluseks olnud Tallinnfilmi töötajate pöördumist

Kultuuriministeeriumile nii, et selles sisalduv informatsioon oleks avaldatud mingilgi moel

hagejat halvustava eesmärgiga.

22. Punkt 1 väärtushinnangu osas märgib kostja, et hageja ei olnud arvestanud T. Te

töökohustuste ulatusega ning ei suutnud piisavalt kiiresti leida T. Tega sarnaste võimetega

asendajat tagamaks kino Artis töökorralduse sujuvat jätkumist. T. Te ülesannete jaotamine

erinevate Tallinnfilmi töötajate vahel ei olnud tulemuslik ning tekitas töötajates pigem

segadust ning takistas igapäevast tööd.

23. Punkt 2 väärtushinnangu osas märgib kostja, et hageja lasi endale suunata ilma töötajate

eelneva nõusolekuta nelja Tallinnfilmi töötaja e-kirjad. Hageja ei olnud kursis ka

Tallinnfilmis aastaid kehtinud väiksemate ja kiireloomulisemate majanduskulude

hüvitamise korraga. Samuti oli hageja enne T. Te töölepingu erakorralist lõpetamist

arusaamatutel põhjustel koondanud Tallinnfilmi raamatupidaja T Pi. Pärast T Pi

kollektiivist jaotati tema tööülesanded erinevate töötajate vahel, kellel aga puudusid selleks

vajalikud teadmised ja oskused. Hageja muutis mõnikord oma otsuseid ühe koosoleku

jooksul mitu korda. Lisaks ei suutnud hageja vastata töötajate suulistele küsimustele

adekvaatsete selgitustega, vaid andis üksnes napisõnalisi vastuseid stiilis „küll töö käigus

paistab“.

24. Punkt 3 väärtushinnangu osas märgib kostja, et hagejal oli kombeks teiste töötajate

juuresolekul nimeliselt väljendada oma sümpaatiat mõne töötaja vastu.

2-16-17699

8 (26)

25. Punkt 4 väärtushinnangu osas märgib kostja, et kostja avaldatud artiklis järgneb nimetatud

väitele selge viide – „Asutuse personali puudutav dokumentatsioon on korrastamata,

ebaselge ning pole seadusega kooskõlas.“ Nimetatud väärtushinnang rajaneb asjaolule, et

26.11.2015 saatis hageja T. Pile hoiatuse seoses töökohustuste rikkumisega, kuna

väidetavalt oli T. P kandnud Tallinnfilmi kontolt omaalgatuslikult ja ilma ettevõtte juhataja

nõusolekuta ettevõtte raha 100 eurot T Rele. Nendel põhjendustel võttis hageja T. Pilt

õiguse teha Tallinnfilmi kontolt rahalisi makseid, samuti katkestas hageja Tallinnfilmi

krediitkaardi lepingu SEB Pangas teadmata, et sellega oli seotud uudiskirja teenuse eest

tasumine. Selline hageja käitumine viitab selgelt asjatundmatusele. Hageja ei olnud end

kurssi viinud asjaoluga, et Tallinnfilmis kehtis aastaid väiksemate ja kiireloomulisemate

majanduskulude hüvitamise kord, millega töötajatele makstakse vajadusel kuni 100 eurot

ette, mis tasaarvestatakse kuu lõpuks kuluaruande ja maksedokumentide alusel. Hageja

oleks pidanud professionaalse juhina nägema elementaarset vajadust oma töötajate

arendamiseks.

26. Punkt 5 väärtushinnangu osas märgib kostja, et hageja käitumine oma töötajatega oli sageli

emotsionaalne ning lugupidamatu. Hageja ei pidanud paljuks käituda oma töötajatega

ebaviisakalt nii kinos Artis toimunud avalikel üritustel kui ka omavahelises suhtluses.

Hageja irratsionaalne käitumine võis olla põhjendatud kino tegevuse võimalikust

lõppemisest.

27. Punkt 6 väärtushinnangu osas märgib kostja, et T Te vallandamisele järgneval nädalal

pakkus hageja tollasele Tallinnfilmis osalise töökoormusega töötajale K Rele ühe kava

koostamise ja sisestamise eest tasu 500 eurot. Enne K Relt keelduva vastuse saamist jõudis

hageja teha pakkumise kaheks nädalaks tasuda 1 000 eurot. Tegemist on selgelt

ebaproportsionaalselt suure tasuga programmijuhi töö väikese lõigu eest. 28. Ajakirjandusel

lasub põhjendatud huvi ja ülesanne kajastada Tallinnfilmis toimuvat igakülgselt, sealjuures

teavitada avalikkust ka Tallinnfilmi töötajate rahulolematust väljendavast pöördumisest

Kultuuriministeeriumile. Tallinnfilm OÜ on Eesti Filmi Instituudi tütarettevõte, mille

tegevus on olnud pidevalt meedia tähelepanu keskmes. Eesti Filmi Instituut on aga riiklik

sihtasutus, mille põhifinantseerija on Kultuuriministeerium.

29. Kostja avaldatud andmed tuginesid tõendatud faktilistele asjaoludele, mistõttu ei olnud

tegemist ebaõigete andmetega. Kostja ostis vaidlusaluse artikli professionaalsele info kasutajale

ja meediale suunatud uudisteagentuurilt BNS, mistõttu kostja ei olnud kohustatud täiendavalt

uudise aluseks olevaid asjaolusid kontrollima.

30. Hageja oli Kultuuriministeeriumi valitsusalas, avalik-õiguslikes huvides toimiva

äriühingu juhatuse liige. Hageja pidi avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga ka arvestama, võttes

arvesse asjaolu, et meedia kajastas juba hageja tööLsumist Tallinnfilmi juhatajaks.

31. Kuivõrd EAEK sisaldab ainult korporatiivseid käitumisnorme, mille on kehtestanud

Eesti Ajalehtede Liit oma liikmetele, siis ei saa käesoleval juhul hageja deliktiõiguslik nõue

tugineda iseseisvalt EAEK punktile 4.2, mille kohaselt oleks kostjal olnud kohustus kuulata

hageja enne artikli avaldamist ära.

32. Hageja ei ole ära näidanud, kuidas konkreetselt just kostja poolt avaldatud artikli

avaldamine hagejale kannatusi on põhjustanud. Kostja avaldatud artikkel põhines ainult ja

läbivalt kolme kino Artise töötaja avalikul kirjal, mille adressaadiks oli muuhulgas ka

Kultuuriministeerium.

Kõik

Kultuuriministeeriumile

saadetud

kirjad

on

avalikus

dokumendiregistris kõigile kättesaadavad, täpselt nagu seda on ka ligipääs ajakirja

2-16-17699

9 (26)

veebiväljaandele. Kostja majandusaasta aruanne ei peegelda kostja teenitud kasu hageja seotud

nõuetega.

33. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja veebiväljaandes vaidlusalune artikkel enam

kättesaadav. Kostja eemaldas artikli hageja palvel oma veebikeskkonnast, seda eelkõige

vastutulekuna hagejale, mitte seetõttu, et kostja oleks leidnud, et artikkel kahjustab mingil moel

hageja õigusi. Artiklit on tänaseks päevaks võimalik lugeda ainult paberväljaandest, millest

enamus on praeguseks ajaks kas hävinud või säilitatud erinevates raamatukogudes või

arhiivides, mille ligipääs keskmisele tarbijale on piiratud.

34. Vastulause esitamise õigus on lihtne ja odav õiguskaitsevahend, mida isikul on võimalik

kasutada professionaalse õigusabita. Hageja ei esitanud vastulauset, vaid pöördus kohe

advokaadibüroo poole. Hageja ei üritanudki pidada kohtueelseid läbirääkimisi, vaid esitas kohe

pärast kostjalt vastuse saamist hagi kohtusse, mille sisu on nõudekirjaga sarnane. Seega

valmistas hageja juba ühepoolselt ette kohtumenetlust, samal ajal kui kostja sellega arvestanud

ei ole. Kohtuvaidlusega seotud kulud loetakse aga menetluskuludeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

36. Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes:

-

28. veebruaril 2016 avaldas kostja Postimehe veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Artise

töötajad mässavad juhi vastu“. 29. veebruaril 2016 avaldas kostja artikli ka Postimehe

paberväljaandes.

-

Artiklis avaldati järgmised tekstilõigud:

„Tallinnfilmi töötajad paluvad ministril ja Eesti Filmi Instituudil (EFI) sekkuda

Tallinnfilmis toimuvasse, sest programmijuhi T Te ootamatu vallandamine hakkas

tuntavalt takistama Artise kino igapäevast tööd” (lõik 1);

„Te vallandamisele eelnes pöördujate kinnitusel terve hulk juhatuse liikme L Ki

arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mille tõttu kahtleb kollektiiv juhi

kompetentsuses.“ (lõik 2);

„Viimase aasta jooksul ei ole Tallinnfilmi töötajate väitel firmat sisuliselt juhitud ning

alates septembrist on mitmed töötajad talunud iga päev töökiusu, kuna juht teeb

otsuseid isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.“ (lõik 3);

„Ligi kolme OÜs Tallinnfilm töötatud aasta jooksul ei ole K Tallinnfilmi töötajate

kinnitusel saanud aru kino töökorralduse põhimõtetest ega ole viinud end kurssi

organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega.“ (lõik 4);

„See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse

liikme käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või

nõukogu korraldusest tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“ (lõik 5);

„Viimaste nädalate otsused on Tallinnfilmi töötajate kinnitusel tehtud edaspidise

plaanita, need ohustavad Artise kino mainet ning tekitavad otsest või võimalikku

majanduslikku kahju. Viimaste hulka kuuluvad põhjendamatult suure töötasu

pakkumine inimestele, kes peaksid ära tegema vallandatud programmijuhi vähese töö,

2-16-17699

10 (26)

ning endale müügiprogrammikoolituse tellimine, teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga

lõpeb 15. aprillil.“ (lõik 6).

-

Lõigus 3 sisaldub faktiväide - „mitmed Tallinnfilmi töötajad on talunud alates 2015.

aasta septembrist hageja igapäevast töökiusu“.

-

Lõigus 6 sisaldub faktiväide – „hageja tegi 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste

nädalate jooksul otsuseid edaspidise plaanita ning need otsused tekitasid Tallinnfilmile

otsest või võimalikku majanduslikku kahju“.

-

Lõigus 6 sisaldub faktiväide – „hageja tellis endale müügiprogrammikoolituse

teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil 2016“.

-

Lõigus 1 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt oli T Te „vallandamine“ hageja poolt

ootamatu ja see takistas tuntavalt Artise kino igapäevast tööd“.

-

Lõigus 2 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt eelnes T Te „vallandamisele“ terve

hulk hageja arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis andsid alust kahelda hageja

kompetentsuses.

-

Lõigus 3 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt hageja sisuliselt ei juhtinud

Tallinnfilmi 26. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul ning tegi otsuseid isiklike

sümpaatiate ja emotsioonide ajel.

-

Lõigus 4 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt ei saanud hageja kolme Tallinnfilmis

töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi

organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega.

-

Lõigus 5 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt said hageja otsused Tallinnfilmi

juhatuse liikmena ühe alternatiivina kahest olla põhjendatud isiklikust solvumisest.

-

Lõigus 6 sisaldub väärtushinnang, mille kohaselt ohustasid hageja poolt 26. veebruarile

2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi juhatuse liikmena tehtud otsused

Artise kino mainet ning selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult suure töötasu

pakkumine inimestele, kes pidid ära tegema T Te töö.

-

21. oktoobril 2016 pöördus hageja kostja poole nõudekirjaga artikli eemaldamiseks ja

kahju hüvitamiseks.

-

Hagi esitamise ajaks ei ole kostja veebiväljaandes vaidlusalune artikkel enam

kättesaadav.

37. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle:

-

Kas lõigus 5 sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja sai Tallinnfilmi nõukogult

korralduse „tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni“.

-

Kas kostja poolt avaldatud 4 faktiväidet on tõele vastavad ning kas need on au teotavad.

-

Kas kostja poolt avaldatud 6 väärtushinnangut on ebakohased.

-

Kas ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on hagejale

tekitanud mittevaralist kahju.

-

Kas hageja varalise kahju nõue on põhjendatud. Kas hagejal oli põhjendatult õigus

kasutada kohtueelselt juriidilist abi.

38. Kohus lahendab kõigepealt hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümebrlükkamiseks (I),

seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõude (II) ja kõige lõpuks varalise kahju hüvitamise

nõude (III).

I

Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue

39. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.

2-16-17699

11 (26)

VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS §

1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited,

st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;

13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07,

p-d 13 ja 17).

40. Kohus leiab, et lõigus 3 sisalduv faktiväide - „mitmed Tallinnfilmi töötajad on talunud

alates 2015. aasta septembrist hageja igapäevast töökiusu“, on hagejat halvustav. Kius

tähendab

pahatahtlikku

jonni,

kiusamist

(http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kius&F=M). Kiuslikkus ja pahatahtlik jonn on

kohtu hinnangul negatiivseteks iseloomu omadusteks. Töökiusamise all mõistetakse seda,

kui töötajat koheldakse korduvalt ebameeldival või alandaval viisil, nii et tal on end raske

selle vastu kaitsta. Tegemist on inimese ahistamise ühe alaliigiga, mis omab negatiivset

toimet. Negatiivse iseloomu omaduse presenteerimist peetakse tavapäraselt selle inimese

halva külje esile toomiseks. Kuna on tegemist negatiivse faktiväitega, on selle tõele

vastavuse tõendamiskoormus kostjal kui väite avaldajal. 41. Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et lõigus 3 sisalduv faktiväide on tõene väide. 05.10.2015 L Mi, T Pi, T Re ja T

Te pöördumisest Tallinnfilmi OÜ nõukogu poole sellist järeldust teha ei saa. Antud kirjas

palutakse nõukogult abi normaalse töökeskkonna taastamiseks. Samas on pöördumises

viidatud, et 29. septembril toimunud Tallinnfilmi töökoosolekul tunnistas L K, et on

lugenud eelneva teavituseta Tallinnfilmi töötajate e-posti kirjavahetust ning samal

koosolekul rõhutas ta oma autoritaarset juhtimisstiili. (I kd tl 141). Pöördumisest ei saa teha

järeldust, et hageja oleks kedagi kiusanud, ebameeldival või alandaval viisil kohelnud. Eesti

Ekspressi 03.03.2016 artiklis pealkirjaga „See pole filmiarvustus: Naiste kätš kino Artis

töötajate ja ülemuse vahel.“ on kirjutatud , et Tallinnfilmi kinos Artis valitseb viimased

pool aastat halb tööõhkkond. „Eelmisel nädalal Berliini filmifestivalil käinud Artise

programmijuht T T sattus tagasi tulles ootamatusse konflikti – ta vallandati päevapealt.

Põhjuseks tööluus. /…/ Konfliktid algasid L Kil alluvatega juba septembris. Nimelt solvas

K 23. septembril enda töötajaid Hollandi suursaatkonna ametnike ees, kui oli koosolek enne

filmi „Viplala“ esilinastumisest. Piletimüük läks nii hästi, et Artise töötajad lubasid

Hollandi saatkonnale anda esilinastuse kõrval kasutada ka teist, väiksemat saali. Ki käest

luba ei küsitud ja töötajad said saatkonna esindajate ees peapesu. /…/ Järgnes suurem tüli,

mille järel 29. septembril toimunud koosolekul tunnistas L K, et on lugenud eelneva

teavituseta Tallinnfilmi töötajate e-posti. /…/ 15. jaanuaril otsustas K ootamatult koondada

kümme aastat töötanud raamatupidaja T Pi, sest ta on liiga aeglane. /…/ 18. veebruaril lasi

K lahti T Te.“ (I kd tl 142-145). Samuti ei saa antud artiklist teha järeldust selle kohta, et

hageja oleks Tallinnfilmi töötjaid kiusanud. Töökiusamine tähendab korduvat ühe töötaja

alandavat kohtlemist. Isegi kui pidada vallandamist alandavaks kohtlemiseks, ei nähtu

artiklist, et tegemist oleks korduva pahatahtliku käitumisega. Töökiusamisena saaks

käsitleda olukorda, kus ühe või mitme töötaja suhtes käitutakse korduvalt ebaõiglaseks, mis

võib päädida tema valladamisega või muul viisil töölt lahkumisega. Hageja poolt

13.10.2015 L Mile, T Pile, T Rele ja T Tele saadetud e-kirjas märgib hageja, et uueks

töökorralduse reegliks on see, et juhataja võib töötajate tööalaseid meile lugeda. Samuti

märkis hageja antud e-kirjas, et vabandab töötajate ees kuna eeldas, et see oli varasemalt

2-16-17699

12 (26)

töökorralduse eeskirjas olemas ning seetõttu ei maininud seda varem. (I kd tl 146). Hageja

23.09.2015 e-kirjas E A palub hageja suunata temale L Mi sisse- ja väljaminevad e-mailid

ning palub sellest L Mi mitte teavitada. (I kd tl 147). Kohtu hinnangul ei saa töötajate

töömeilide lugemist pidada töötajate kiusamiseks. Töömeilide lugemise näol ei ole tegemist

töötajate alandava kohtlemisega. Seejuures tuleb märkida, et ehkki 23.09.2015 soovis

hageja tööalaste e-kirjade lugemist pidada saladuses, saatis hageja hiljem töötajatele

selgituse uue töökorraldusliku meetme kohta ning vabandas töötajate eest, et varem ei

teavitanud töötajaid töömeilide tööalase kasutamise eesmärgist ja sellest, et juhataja võib

neid lugeda. Kohtu hinnangul ei tõenda Tallinnfilmi 11.12.2015 vastuvõetud eelarve seda,

et hagejal puudus vajadus raamatupidajaga töölepingu lõpetamiseks. Ehkki antud eelarves

on arvestatud raamatupidaja töötasuga terve aasta lõikes (I kd tl 148-149), ei saa tööandja

pahatahtlikkuseks pidada seda kui antud aasta kestel töötajaga tööleping lõpetatakse.

Ebamõistlik oleks eeldada, et tööandja peab iga eelarvet koostades ette nägema mõne

töötaja koondamise või muul alusel töölepingu lõpetamise vajadust.

Kostja leiab, et T Te ootamatu vallandamine viitab samuti hageja kiuslikule ja pahatahtlikule

käitumisele. Kostja väitel omas T T olulist rolli Tallinnfilmi kliendi- ja partnerlussuhete

loomisel. Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises on märgitud „Kirjutan Teile

seoses ootamatute uudistega /…/ mille kohaselt alates 10. veebruarist Pr T T ei tööta enam

kinos Artis. See uudis tuli meie jaoks suure üllatusena, kuivõrd meid ei ole teavitatud meie

kontaktisiku muutumisest kinos Artis.“ (I kd tl 150). Europa Cinemas programmijuht A T poolt

Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Tänasel päeval ei ole

meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut kinos Artis ning kedagi, kes oleks teadlik meie

vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“. (I kd tl 151). Kohus leiab, et asjaolu, kas T T

omas olulist rolli Tallinnfilmis või mitte ei viita sellele, et tema vallandamine oleks käsitletav

töökiusamisena. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, tähendab töökiusamine korduvat ühe töötaja

alandavat kohtlemist. Töökiusamisena ei saa käsitleda pelgalt ühte käitumisakti – väidetavalt

ebaõigetel alustel töötaja vallandamist.

Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolset töökiusamist ka tunnistajate ütlused. Tsiviilasjas nr

2-16-18320 üle kuulatud tunnistaja L Mi ütluste kohaselt: „Septembris 2015. a oli töö maht

suur. Tekkis probleem filmi „Viplala“ esilinastusega ja teise saaliga. 22.09.2015 olin kabinetis

ja vastasin erinevatele broneeringutele ning mul oli isiklikus plaanis raske hetk. Minu juurde

tuli L K seoses filmiga „Viplala“. Palusin tal ruumist lahkuda, ta tuli tagasi ja kõrgendatud

hääletooniga ütles, et ta vallandab mu, sest selline käitumine on minu poolt lubamatu. Seda

nägi pealt T R, kes ütles, et siis lahkub ka tema. L K läks teise töötaja juurde ja ütles, et L on

detsembris töölt läinud. Sain selle päeva õhtul hoiatuse. Järgmisel päeval oli kohtumine

Hollandi saatkonnaga ja selgitasin L K’ile eelmise päeva olukorda. Järgmisel nädalal saime

teada, et ta on saanud juurdepääsu meie mailboksidele. See oli arvatavasti seotud selle

intsidendiga. L

K soovis muuta kinos toimivat süsteemi ja meile oli ta valdkonnaväline isik. Ta tegi struktuurilisi

muudatusi kuid ei öelnud töötajatele, kuidas toimitakse edasi. Tema selgitused olid üldsõnalised

või järsud. Tema fraas oli, et see on „Artist arendav eksperiment“. See mõjus kino töötajatele

halvasti, oli pinge ja negatiivsus.“ (II kd tl 87). Tsiviilasjas nr 2-1618320 üle kuulatud tunnistaja

T Re ütluste kohaselt: „Meile jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi mõtlemata, sest

polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja koondamise

plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas edasise

töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus. 2015. a

septembris toimus intsident L M’iga, kus kaks prouat karjusid teineteise peale ja jutt läks L

vallandamisele. See oli väga emotsionaalne olukord. Järgmisel päeval oli kohtumine Hollandi

2-16-17699

13 (26)

saatkonnaga. Mul oli väga häbi, et L K tahtis mulle seal kohta kätte näidata. Oli tunne, nagu

tema silmis olime lollid lapsed. /…/ Koosolek, mis toimus pärast filmi „Viplala“ kohtumist

saatkonnaga, oli näha, et L K’il on midagi T T’e vastu, sest ta pöördus tema poole, et kui tema

on kõige targem inimene siin, et las ta defineerib, kes on juhatuse liige. L K ütles koosolekul, et

ta on lugenud ka meie elektronkirju ja ta ei lugenud T P’i kirju, sest teda ta usaldas.“ (II kd tl

88). Tsiviilasjas nr 2-16-18320 on vande all võetud seletus T Pilt, mille kohaselt:

„Pöördepunktiks oli koosolek, kui L K avaldas, et ta on töötajate elektronkirju lugenud. Ta

ütles, et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe. Avaldasin talle arvamust, et see ei ole õige.

Tundus, et ta otsib võimalust mind süüdistada. Ta nõudis minult infot, et mis raha ma olen T

Re’le üle kandnud. Ta võttis minult kõik õigused pangas ära. Mina ei tohtinud enam makseid

teha vaid neid ette valmistada. Soovisin saada kirjalikult L

K’ilt, et kuidas edasine töökorraldus hakkab toimuma. Ta ütles, et ta teeb kõike ise. Siis sain

ma hoiatuse. Otseselt ei ole ta mulle varasemalt etteheited töökohustuste täitmise osas teinud.“

(II kd tl 88). Tsiviilasjas nr 2-16-18320 üle kuulatud tunnistaja K P ütluste kohaselt:

„23.09.2015 toimus kohtumine, kus oli kõik viimased detailid vaja läbi arutada. Kohtusin seal

ka hagejaga (L K). See kohtumine jäi mulle negatiivses mõttes meelde, sest see erines

varasematest tööalastest kohtumistest. Hageja, minu silmis põhjendamatult, süüdistas Tu ja Lt,

et nemad on käitunud ebapädevalt. See oli sedavõrd tugev, et pidasin vajalikuks öelda, et minu

poolt pole etteheiteid Artise töötajatele koostöö osas. Probleem tekkis sellest, et huvi filmi vastu

oli ebatavaliselt suur. Hageja süüdistas oma töötajaid, et miks on lubatud kasutada teist saali.

Minu arust oli seal ka situatsioon, et saatkond on justkui midagi valesti teinud.“ (II kd tl 85-

86). Tunnistaja L Mi, T Re ja K P ütlustest saab järeldada, et hageja käitumine oli ebameeldiv

ning tunnistaja L Mi ja hageja vahel tekkis konflikt. Ebameeldivat käitumist ega konflikti

tekitamist ei saa aga pidada töökiusamiseks. Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest, et hageja

usaldas osasid töötajaid rohkem ja teisi vähem. Töötaja mitteusaldamine ei ole samuti kohtu

hinnangul töökiusamise alla liigitatav. Vande all seletuse andnud T Pi selgituste kohaselt võttis

hageja temalt ära kõik õigused pangas. Töökorralduse reeglite muutmine (sealhulgas pangas

õiguste äravõtmine) on vastavate õigustega juhtivas ametis oleva inimese õigus. Miski ei viita

antud sellele, et tegemist oleks pelgalt kiusu pärast reeglite muutmisega.

Tunnistajate P L, M S ja K Re tsiviilasjas nr 2-16-18320 antud ütlustest (II kd tl 85, 86-87) ei

tuvasta kohus midagi, mis seonduks isegi kaudselt hageja käitumisega seoses võimaliku

töökiusamisega.

Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-18320 antud ütluste kohaselt: „Hollandi saatkonna koosolekule

läksin seepärast, et näha, kas L ja T on suutelised koosolekul viisakalt käituda. Nad ei saanud

aru, et iga üritusega kaasneb kulu ja meil ei olnud selliseid vahendeid. Hollandi saatkonna

ürituse korraldamisel maksime meie kinni saalid. Kohtumisel ei näinud ma midagi ebaeetilist.

Ma ütlesin Tule, et sellistel tingimustel Tallinnfilmis üritusi enam ei toimu. See tähendab seda,

et makstakse vastavalt hinnakirjale. Ma ei halvustanud kedagi. Meeskond ei suutnud käituda

vastavalt juhistele, sest pakuti asju, mille osas raha ei olnud. Pakuti teist saali ja fotograafi,

mille eest pidi kino maksma. /…/ 18.01. koosolekul ütlesin, et raamatupidaja on koondatud,

nõukoguga on läbi räägitud ja on võetud pakkumised. Siis saame ka eelarvetäitmised kätte

tähtaegselt. Juba enne arvas nõukogu, et raamatupidamisteenuse peab sisse ostma. T P’i töö

ei olnud eeskujulik. Läksin L M’i kabinetti, ta käskis mul ebaviisakal toonil lahkuda. L M ütles

mulle, et ta läheb ära ja elektronkirjad on vastamata. /…/ Ma ei olnud igapäevaselt kinos ja ei

tegelenud igapäevase töökiusuga. Töötajad kritiseerisid mind.“ (II kd tl 88-89). Hageja

selgitused kinnitavad kohtu hinnangul seda, et hageja käitumist kiusamisena käsitleda on

põhjendamatu.

2-16-17699

14 (26)

Eelpooltoodud tõendid ei üksikult ega ka kogumis ei tõenda kohtu hinnangul seda, et hageja

oleks Tallinnfilmi töötajaid kiusanud. Tegemist on olukorraga, kus ettevõtte juht üritab

kehtestada uusi töökorralduslikke reegleid. Kas seda on õige teha läbi konfliktse käitumise on

teine asi ning asjaolu, et selline käitumine ei meeldi osadele töötajatele on mõistetav, kuid see

ei viita tööalasele kiusamisele.

42. Kohus leiab, et lõigus 5 ei sisaldu faktiväidet selle kohta, et hageja sai Tallinnfilmi

nõukogult korralduse „tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni“. Antud lõigus „See on viinud

erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks tööriistaks juhatuse liikme käes, kelle otsused

saavad olla põhjendatud kas isiklikust solvumisest või nõukogu korraldusest tüürida

Tallinnfilm likvideerimiseni.“ on viidatud, et üks alternatiivne põhjus hageja käitumisele saab

olla nõukogu korraldus tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni. Tegemist on kohtu hinnangul

oletusega, mitte ühe konkreetse alternatiiviga. Antud lausest ei saa järeldada, et selline

korraldus oleks olemas. Asja lahendamisel omab tähtsust see, mida sai ja pidi lugema mõistlik

lugeja konkreetsest lausest välja, s.t mida avaldaja tegelikult üldsusele avaldas (Riigikohtu 31.

mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Kohtu hinnangul saab mõistlik lugeja

antud lausest järeldada seda, et juhatuse liikme käitumisele otsitakse mingit põhjendust.

Artikli avaldamise aluseks oleva pöördumise koostajate hinnangul võib selleks olla kaks

erinevat põhjust, teadmata kumb neist on õige. Seega on tegemist hinnanguga hageja

käitumisele.

43. Kohtu hinnangul on lõigus 6 sisalduv faktiväide 1 – „hageja tegi 26. veebruarile 2016

eelnenud viimaste nädalate jooksul otsuseid edaspidise plaanita ning need otsused tekitasid

Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju“ hagejat halvustav. Eelneva plaanita

otsuste tegemine viitab kohtu hinnangul sellele, et tegemist on ebaprofessionaalse ja oskamatu

juhiga. Tavapäraselt peetakse sellist juhti halvaks juhiks, mistõttu sellele viitamine tähendab ka

antud isiku halba valgusse seadmist.

44. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lõigus 6 sisalduv faktiväide 1 vastaks

tervikuna tõele. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja otsused oleksid tekitanud

Tallinnfilmile otsest või võimalikku majanduslikku kahju.

Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja tegi otsuseid edaspidise plaanita. Tunnistaja M

S ütluste kohaselt „L K vallandas väga professionaalse programmijuhi T T’e. Pärast seda tekkis

kaos, sest L K hakkas ise programmi juhtima. Ta ei vallanud seda teemat.“ (II kd tl 86-87).

Tunnistaja L Mi ütluste kohaselt kaotati asutuse siseselt ära üks üksus – raamatupidamine.

„Kõikide eritellimuste puhul teeme pöördumise hinnapakkumiste saamiseks. Nii suurt muutust

pole varem olnud ja raske on öelda, kuidas sellisel juhul võetakse võrdlevaid pakkumisi. Küsisin

L K’ilt, kas 700-800 eurot on ühe ettevõtte pakkumine raamatupidamise osas. Ei saanud

juhatajalt vastuseid, kuidas hakkab kulgema meie töö. Ta ütles, et tegemist on eksperimendiga

ja selgub töö käigus.“ (II kd tl 87). Tunnistaja K R kinnitab oma ütlustes, et „kui programmijuhti

kinos Artises ei olnud, siis oli kinos suur segadus. Sain teada

T T’e lahkumisest Artisest L K’ilt, kes pakkus mulle 500 eurot kinokava koostamise eest. See ei

olnud minu tööülesanne ja ma ei olnud kursis asjaoludega. Ta pakkus seda mulle üheks

nädalaks, kuni ta on leidnud uue lahenduse. /…/ T P oskas MARKUSE programmi sissekandeid

teha. Kui T T lahkus, siis teda keegi asendada ei saanud. 2016. a projektid ei sujunud minu

teada plaanipäraselt. T T’el oli kaks projekti käsil ja minu teada üks projektidest jäi tema

lahkumise tõttu ära. T T’e lahkumise tagajärjel tekkis segadus, sest me ei teadnud, kas Iberofest

toimub või mitte. /…/ Käimas oli ka kolmas projekt ning selle tarbeks oli vaja välja otsida filmid.

Olin nõus selle projekti üle võtma. Kui lõpuks kava valmis sai, siis saalitöötajad olid hädas,

sest polnud arvestatud saali sisseminekuid, ei olnud õigeid filmi pikkuseid arvestatud. Levitaja

2-16-17699

15 (26)

oli pannud filmi pikkuse, kuid programmijuht alati täpsustab selle üle. See oli halvasti koostatud

kava. Järgmise nädala kava oli üsna küsimärgi all. Hispaania saadik saatis Tallinnfilmile

päringu, et kas festival toimub ja sellele pidi vastama L K. Tema ise ütles, et tema on õigustatud

sellistele päringutele vastama. Minu teada ta ei vastanud, sest varsti tuli uus päring.“ (II kd tl

86). Tunnistaja T Re ütluste kohaselt „jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi

mõtlemata, sest polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja

koondamise plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas

edasise töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus.“ (

II kd tl 87-88). Kanal 2 filmiajakirjanik J N 05.03.2016 pöördumine Tallinnfilmi poole seoses

kino Artis nädalakava puudumisega. Pöördumisele vastas hageja, et seoses uue programmijuhi

otsimisega on osa tegevusi peatatud. (I kd tl 156).

Hageja poolt vande all antud seletuse kohaselt „Ma vallandasin T T’e sellepärast, et ta läks

puhkusele ilma avaldust esitamata. Ta pidi tööle tulema 29.02. Puhkusel olek ei saa pärssida

kino tööd. Programmijuht suhtles levitajatega. Pärast seda hakkasin mina koostööpartneritega

suhtlema. /…/ 18.01. koosolekul ütlesin, et raamatupidaja on koondatud, nõukoguga on läbi

räägitud ja on võetud pakkumised. Siis saame ka eelarvetäitmised kätte tähtaegselt. Juba enne

arvas nõukogu, et raamatupidamisteenuse peab sisse ostma. /…/ Otsused olid nõukoguga läbi

räägitud ja need ei olnud teemad, mida arutada kino programmijuhtidega. Nõukoguga oli

tööülesannete täitmises kinos kokku lepitud.“ (II kd tl 88-89). Hageja väide, et ta hakkas ise

suhtlema levitajatega ei vasta kohtu hinnangul tegelikkusele kuna Europa Cinemas

programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on

märgitud „Tänasel päeval ei ole meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut kinos Artis ning

kedagi, kes oleks teadlik meie vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“. (I kd tl 151).

Kohtu hinnangul järeldub tunnistajate ütlustest, et hageja otsused on olnud läbimõtlematud ning

on tehtud edaspidise plaanita. Ehkki ettevõtte juhil on õigus teha ettevõttes ümberkorraldusi ja

vallandada ning võtta tööle töötajaid, viitab programmijuhi ja raamatupidajaga töölepingu

lõpetamine liigset kiirustamist, läbimõtlematust, emotsioonide ajel tegutsemist ja seega ka

edaspidise plaani puudumist. Tõenditest nähtub, et projektide juhtimine ei sujunud enam,

ettevõttes oli selles osas segadus. Raamatupidaja koondamise osas oli tunnistajate sõnul

tegemist eksperimendiga, kuid millise, seda hageja ei osanud selgitada. 11.12.2015 Tallinnfilmi

nõukogu koosolekul küll arutati võimalusi raamatupidamise paremaks korraldamiseks (I kd tl

176), kuid nagu tunnistajate ütlustest nähtub, kaasnes raamatupidaja koondamisega ikkagi

segadus. Lisaks oli osa tegevusi peatatud nagu nähtub hageja enda vastusest filmiajakirjanik J

N. Tõendatud ei ole, et hageja otsused oleksid kaasa toonud Tallinnfilmile majanduslikku või

muud kahju. Kohus ei nõustu, et kostja poolt esitatud Eesti väärtfilmilevitajate 25.02.2016 kiri

antud asjaolu tõendaks. Antud kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret kino

Artis programmijuhi T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Meie kogemus

on näidanud, et T Te näol on tegemist väga kõrge professionaalsusega spetsialistiga, kes tunneb

väärtfilmide spetsiifikat ning on olnud suureks abiks väärtfilmide levi edendamisel kõikidele

levitajatele Eestis. Tema ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond,

kahjud oleks korvamatud.“ (I kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016

pöördumises tunneb Hispaania suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise

pärast. (I kd tl 150). Hispaania suursaadik saatis 01.03.2016 korduva päringu seoses projektiga.

(I kd tl 154). Eesti väärtfilmilevitajate kirjast ega Hispaania suursaadiku pöördumisest ei nähtu

kohtu hinnangul, et hageja otsus tekitaks Tallinnfilmile majanduslikku kahju. Europa Cinemas

programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on

märgitud „Meil on kartus, et kinos Artis puuduvad olulised oskused ja teadmised, mille

2-16-17699

16 (26)

puudumine võib põhjustada olulise kadu esmajoones Tallinna linnale, kuid ka meie

võrgustikule ning üldistavalt öeldes ka tervele Euroopa kultuurile.“. (I kd tl 151). Antud kirjast

ei saa kohus teha järeldust, et hageja käitumine põhjustaks mingisugust majanduslikku kahju

Tallinnfilmile. Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali 30.03.2016

Tallinnfilmi nõukogule esitatud pöördumises on märgitud, et „ebaselgetel asjaoludel

vallandatud programmijuht T T on olnud Kultuurkapitali hea partner ning tema

vallandamisega seotud asjaolud on tekitanud kino Artise tegevuse osas avalikkuses mainekahju,

mis on äärmiselt taunitav ning muutnud Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali

ettevaatlikuks.“ (I kd tl 155). Kohtu hinnangul ei saa võimalikust mainekahjust järeldada

üheselt otsest või võimalikku majanduslikku kahju.

45. Kohtu hinnangul on ka lõigus 6 sisaldub faktiväide 2 – „hageja tellis endale

müügiprogrammikoolituse teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil

2016“ hagejat halvustav kuna see viitab hageja omakasupüüdlikele eesmärkidele. Kohtu

hinnangul ei saa antud faktiväitest teha järeldust selle kohta, et väide viitaks hageja poolt

Tallinnfilmile olulise kahju tekitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et antud kontekstis tähendab

sõna „tellima“ teenuse tasu eest ostmist. Koolituse tellimise all mõistetakse tavapäraselt lisaks

tellimuse esitamisele ka rahalist väljaminekut, mis tasutakse koolitajale koolituse eest.

46. Kohus leiab, et lõigus 6 sisaldub faktiväide 2 on tõene faktiväide. Hageja väitel oli tal

MARKUS Software OÜ-ga kokkulepe, et hagejale osutatakse tasuta näpunäiteid kuidas

tarkvara kasutada. Kohus ei nõustu, et tegemist oli tasuta teenuse osutamisega. MARKUS

Software OÜ on esitanud Tallinnfilm OÜ-le 06.10.2016 arve nr 214876 summas 3 796,80 eurot

selgitusega „Artis installatsioon ja koolitus. Koolitused. MCS Transfer to Cloud.“ (I kd tl 158).

Töötunni raportist nähtub, et koolitused on aset leidnud 25.02.2016, 03.03.2016, 09.03.2016 ja

12.05.2016. (I kd tl 157). Kohtu hinnangul ei saa asjaolust, et arve esitati alles

06.10.2016 järeldada, et tegemist oleks olnud tasuta koolitusega. Hagejal polnud koolitust

tellides alust järeldada, et koolituse eest arvet ei esitata.

Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et koolitus telliti ajal kui hageja teadis enda töösuhte

lõppemisest. Seega on eeltoodust tulenevalt kostja poolt avaldatud faktiväide õige.

47. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja pelgalt avaldas osade töötajate pöördumise, mistõttu

kostja justkui ei peaks veenduma avaldatu tõele vastavuses. Avaldaja ei vastuta ebaõigete

andmete avaldamise eest kui ta ei teadnud nende ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Avaldaja

ei vastuta kui ta andmeid piisava põhjalikkusega kontrollis. Teise isiku kohta faktiväidete

avaldamise korral lasub andmete avaldajal kohustus kontrollida andmete tegelikkusele

vastavust. Tegemist on käibekohustusega, mille sisu on avatud VÕS § 1047 lg-s 3. VÕS § 1047

lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, andmete või

asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli

avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Mida tõsisem on isiku vastu esitatud väidete

iseloom, seda tugevam peab olema faktiline aluspõhi (vt Ziembiński vs Poola, avaldus nr

46712/06, p-d 50-51). Kohtule esitatud kostja käsutuses olevatest ekirjadest ja pöördumistest

ei saa teha järeldust, et kostja oleks piisava põhjalikkusega avaldatud väiteid kontrollinud.

Kohtu hinnangul peab andeid kontrollima ka juhul kui andmed on saadud teiselt väljaandelt või

infoagentuurilt. Samuti ei ole tegemist sõnasõnalise pöördumise teksti avaldamisega, vaid

kostja on loonud selle põhjal artikli.

2-16-17699

17 (26)

48. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohtul puudub käesolevas asjas võimalus asuda faktiväidete

ja väärtushinnangute kvalifitseerimisel tsiviilasjas nr 2-16-18320 tuvastatust teistsugusele

seisukohale.

Riigikohus on leidnud, et kuigi TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue

hagi aluseks olevatel asjaoludel, tuleb kohtutel hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina

teiste tõendite hulgas (Riigikohtu 1. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11).

Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud,

tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist

(Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 8).

Kohtu hinnangul ei saa ühes tsiviilasjas esitatud tõendikogumi pinnalt tehtud järeldust faktiväite

õigsuse või väärtushinnangu põhjendatuse osas võtta aluseks teises tsiviilasjas järelduste

tegemisel. Kohus on andnud tsiviilasjas nr 2-16-18320 hinnangu, kas tegemist on tõese

faktiväitega või kohase väärtushinnanguga. Kohus ei ole seotud teises asjas antud hinnangutega.

Seega ei saa kohus ka käesolevas asjas lähtuda sellest, milliseid hinnanguid konkreetsete

faktiväidete ja väärtushinnangute osas andis maakohus ja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-16-

18320.

49. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja nõude ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks.

50. Kohus peab õiguslikult põhjendatuks hageja poolt soovitud teate avaldamise viisi.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine peab toimuma võimalikult samal kujul ja viisil kui toimus

andmete avaldamine. Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on

ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele

(sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid

asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele. (vt Riigikohtu 19.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-

145-07, p 14).

II

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

51. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on

ebaõigete faktiväidete avaldamine ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine.

Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete

avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1

p 4 ja VÕS § 1046 lg 1).

Kohus leidis eelnevalt, et kostja on avaldanud 2 ebaõiget faktiväidet. Hageja väitel on kostja

avaldanud hageja suhtes 6 ebakohast väärtushinnangut.

52. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on

ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au

teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades

kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6302,

p 7). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21.

detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud

(väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

2-16-17699

18 (26)

53. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja

mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on

halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on

avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut

võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. (vt Riigikohtu 10.06.2009. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Seega olukorras, kus avaldatakse teise isiku hinnangut,

tuleb avaldajaks lugeda ikkagi seda isikut, kes avalikkusele antud hinnangu avaldas.

54. Kostja väitel ei ole kostja poolt avaldatud hinnangud hageja au teotavad ega hagejat

halvustavad, vaid kirjeldavad konkreetseid, hageja käitumisest põhjustatud tagajärgi. Hageja

väitel avaldas kostja artiklis ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt oli T Te

„vallandamine“ hageja poolt ootamatu ja see takistas tuntavalt Artise kino igapäevast tööd.

Kohus leiab, et tegemist on kohase hinnanguga. Hispaania suursaadiku F G. C

25.02.2016 pöördumises on märgitud „Kirjutan Teile seoses ootamatute uudistega /…/ mille

kohaselt alates 10. veebruarist Pr T T ei tööta enam kinos Artis. See uudis tuli meie jaoks suure

üllatusena, kuivõrd meid ei ole teavitatud meie kontaktisiku muutumisest kinos Artis.“ (I kd tl

150). Europa Cinemas programmijuht A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud

pöördumises on märgitud „Tänasel päeval ei ole meil Europa Cinemas ametlikku kontaktisikut

kinos Artis ning kedagi, kes oleks teadlik meie vajadustest, eesmärkidest ning ettevõtmistest“.

(I kd tl 151). Eesti väärtfilmilevitajate

25.02.2016 kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret kino Artis programmijuhi

T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Meie kogemus on näidanud, et T Te

näol on tegemist väga kõrge professionaalsusega spetsialistiga, kes tunneb väärtfilmide

spetsiifikat ning on olnud suureks abiks väärtfilmide levi edendamisel kõikidele levitajatele

Eestis. Tema ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond, kahjud oleks

korvamatud.“ (I kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises tunneb

Hispaania suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise pärast. (I kd tl 150).

Tunnistaja K R kinnitab oma ütlustes, et „kui programmijuhti kinos Artises ei olnud, siis oli

kinos suur segadus. Sain teada T T’e lahkumisest Artisest L K’ilt, kes pakkus mulle 500 eurot

kinokava koostamise eest. See ei olnud minu tööülesanne ja ma ei olnud kursis asjaoludega. Ta

pakkus seda mulle üheks nädalaks, kuni ta on leidnud uue lahenduse. /…/ T P oskas MARKUSE

programmi sissekandeid teha. Kui T T lahkus, siis teda keegi asendada ei saanud. 2016. a

projektid ei sujunud minu teada plaanipäraselt.

T T’el oli kaks projekti käsil ja minu teada üks projektidest jäi tema lahkumise tõttu ära. T T’e

lahkumise tagajärjel tekkis segadus, sest me ei teadnud, kas Iberofest toimub või mitte. /…/

Käimas oli ka kolmas projekt ning selle tarbeks oli vaja välja otsida filmid. Olin nõus selle

projekti üle võtma. Kui lõpuks kava valmis sai, siis saalitöötajad olid hädas, sest polnud

arvestatud saali sisseminekuid, ei olnud õigeid filmi pikkuseid arvestatud. Levitaja oli pannud

filmi pikkuse, kuid programmijuht alati täpsustab selle üle. See oli halvasti koostatud kava.

Järgmise nädala kava oli üsna küsimärgi all. Hispaania saadik saatis Tallinnfilmile päringu,

et kas festival toimub ja sellele pidi vastama L K. Tema ise ütles, et tema on õigustatud sellistele

päringutele vastama. Minu teada ta ei vastanud, sest varsti tuli uus päring.“ (II kd tl 86).

Tunnistaja M S ütluste kohaselt vallandas L K väga professionaalse programmijuhi T T’e.

Tunnistaja sõnul „Pärast seda tekkis kaos, sest L K hakkas ise programmi juhtima. Ta ei

vallanud seda teemat.“ (II kd tl 86-87). Hageja poolt vande all antud seletuse kohaselt toimis

kino ka pärast T T’e lahkumist. (II kd tl 88-89). Eelpooltoodud tõenditest nähtub, et T Te

vallandamise näol oli tegemist ootamatu sündmusega. Kohus ei nõustu, et pärast T Te lahkumist

oleks Tallinnfilmis töö toiminud endiselt nagu väidab hageja, vaid olukord oli selline, kus

2-16-17699

19 (26)

projektide toimimine oli takistatud. Tunnistaja K Re kinnitusel jäi üks projektidest ära seetõttu,

et T Tt enam ei olnud. Olemasolevaid projekte viidi T Te puudumise tõttu läbi suurte raskustega

ning planeerimisel tekkisid vaLrvestused. Samuti tundis muret projekti õnnestumise osas

Hispaania suursaadik. Europa Cinemas programmijuht A T kinnitab, et Tallinfilmis polnud

enam kontaktisikut. Projektide ärajäämine, projektide puudustega teostamine ja kontaktide

puudumine viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et T Te lahkumine takistas Tallinnfilmi

igapäevast tööd. Lisaks põhjustas hageja käitumine kino Artis koostööpartnerites usaldamatust.

Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole hagejat halvustava hinnanguga, vaid kirjeldab

konkreetseid, hageja käitumisest põhjustatud tagajärgi.

55. Hageja leiab, et lõigus 2 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt eelnes T Te

„vallandamisele“ terve hulk hageja arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis andsid alust

kahelda hageja kompetentsuses.

Kohtu hinnangul ei saa artiklist „Artise töötajad mässavad juhi vastu“ (I kd tl 14-16) järeldada,

milliseid otsuseid on artikli autor silmas pidanud. Kostja arvates andis sellekohase hinnangu

andmiseks aluse hageja tegevus seoses töötajate e-kirjade endale suunamises, raamatupidaja

koondamises ning sellele eelnevalt raamatupidajale hoiatuse tegemises majanduskulude

hüvitamisega seonduvalt.

Hageja poolt 13.10.2015 L Mile, T Pile, T Rele ja T Tele saadetud e-kirjas märgib hageja, et

uueks töökorralduse reegliks on see, et juhataja võib töötajate tööalaseid meile lugeda. (I kd tl

146). Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt avaldas L K koosolekul, et ta on töötajate elektronkirju

lugenud. „Ta ütles, et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe.“ (II kd tl 88). Kohtu hinnangul

viitab hageja poolne eelnev vastava teavituseta töötajate töömeilide lugemine ja ilma põhjuseta

ka pärast töötajate teavitamist töömeilide lugemine viitab hageja ebakompetentsusele antud

küsimuses. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud austama

töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

Kohtu hinnangul võib tööandja eeldada, et tööülesannete kasutamiseks töötajale võimaldatud

e-posti aadressi kasutatakse tööalase kirjavahetuse jaoks ja seda oleks tööandja õigustatud

teatud juhtudel kontrollima. Seda juhul kui on tegemist piisava kahtlusega töökohustuste

rikkumise osas ning kirjavahetuse kontrollimine on vajalik ja sobiv sellise eesmärgi

saavutamiseks.

Tunnistaja L Mi ütluste kohaselt kaotati asutuse siseselt ära üks üksus – raamatupidamine.

„Kõikide eritellimuste puhul teeme pöördumise hinnapakkumiste saamiseks. Nii suurt muutust

pole varem olnud ja raske on öelda, kuidas sellisel juhul võetakse võrdlevaid pakkumisi. Küsisin

L K’ilt, kas 700-800 eurot on ühe ettevõtte pakkumine raamatupidamise osas. Ei saanud

juhatajalt vastuseid, kuidas hakkab kulgema meie töö. Ta ütles, et tegemist on eksperimendiga

ja selgub töö käigus. Ei saanud teada, mis töö lõiku ta väljapoole maja suunab. Enne seda

kohtuvaidlust pole näinud ühtegi pakkumist kinole raamatupidamise osutamiseks.“ (II kd tl 87).

Tunnistaja T R kinnitab oma ütlustes, et „Minu teada ei muudetud eeskirju majasiseselt pärast

raamatupidaja koondamist. Meile jäi mulje, et raamatupidaja koondamine oli läbi mõtlemata,

sest polnud tehtud mingeid muudatusi töökorralduses. L K mind raamatupidaja koondamise

plaanist ei teavitanud. Pärast seda ma korduvalt käisin tema juures aru pärimas edasise

töökorralduse osas. L K vastas lühidalt, et see pole meie asi ja vaatame töö käigus.“ (II kd tl

87-88). Kohus leidis eelnevalt, et hageja tegi otsuseid ilma eelneva plaanita. Kohus peab

põhjendatuks töötajatel tekkinud arvamust selle kohta, et raamatupidaja koondamine oli

arusaamatu. Hageja ei selgitanud töötajatele kuidas hakkab raamatupidamine ilma

raamatupidajata toimima. Töötajatele võis põhjendatult jääda mulje sellest, et hageja tegutses

eelneva plaanita kui kinnitas, et töö käigus alles selgub tegelik töökorraldus. Raamatupidaja

2-16-17699

20 (26)

puudumine tekitas segadust, mida kinnitavad tunnistaja L Mi ütlused – „Segadust oli kassas ja

kohvikus. Igapäevaseid pisiasju ilmnes palju. Raamatupidaja kadumine süsteemist oli

keeruline. Töö maht ja detaile oli palju. Näiteks saime Autorite Ühingult teate, et miks me pole

esitanud arveid.“ (II kd tl 87). Samuti tekitas töötajates segadust majanduskulude hüvitamisega

seonduv, kuna hageja tegi hoiatuse raamatupidajale kehtiva korra alusel töötajale avansilise

makse tegemise pärast. Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt oli ta enne koondamist kinos

raamatupidaja. „Tegin tavaraamatupidaja tööd. Minu peale jäi ka sisendite tegemine, et

arvutada levitajatele makstavaid summasid. Tegin ka teisi aruandeid, nt EAÜ aruanne ja

Euroopa cinemas. Selliseid aruandeid ei koosta raamatupidamisfirmad. Andmeid tuli kokku

viia, et andmed teha raamatupidamisandmeteks. Kui T R soovis avanssi, u 100 eurot, siis see

kulu kanti talle üle ja ta esitas selle kohta aruande. Kuu lõpus esitatud aruande allkirjastas L

K. Mina eeldasin, et ta peab sellise korraldusega kursis olema, meil oli sellest ka juttu ning ta

oli neid allkirjastanud.“ (II kd tl 88). Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et lõigus 2

sisaldub kohane väärtushinnang, mille kohaselt eelnes T Te „vallandamisele“ hulk hageja

arusaamatuid ja ebapädevaid otsuseid, mis andsid alust kahelda hageja kompetentsuses.

56. Hageja väitel sisaldub lõigus 3 ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt hageja

sisuliselt ei juhtinud Tallinnfilmi 26. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul ning tegi otsuseid

isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.

Kohtu hinnangul ei ole hinnang selle kohta, et hageja poleks Tallinnfilmi juhtinud, põhjendatud.

Ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa teha järeldust nagu poleks hageja ettevõtet sisuliselt

juhtinud. 11.12.2015 Tallinnfilmi nõukogu koosolekul andis hageja ülevaate 2016. a eelarvest

ja tegevuskavast, mis nõukogu poolt kinnitati. Hageja andis samuti ülevaate piletitulu süsteemi

muudatustest, mis nõukogu poolt heaks kiideti. Samuti andis hageja ülevaate raamatupidamises

seni tehtust. (I kd tl 176). Eesti Filmi Instituudi (EFI) 03.02.2016 koosoleku protokollist nr 169

nähtub, et kinokülastuste arv suurenes 2015. aastal võrreldes varasema aastaga 25 000 võrra ja

EFI nõukogu tunnustab Tallinnfilmi juhti eduka aasta puhul. (I kd tl 185-186). Nimetatud

tõenditest nähtub, et hageja juhtis Tallinnfilmi tööd 2015. aastal tulemuslikult. Asjaolu, et

hageja tegi osaliselt arusaamatuid otsuseid, mis olid ka tehtud ilma eelneva plaanita, ei tähenda

seda, et hageja poleks üldse sisuliselt aasta jooksul Tallinnfilmi juhtinud.

57. Samas on põhjendatud hinnang selle kohta, et hageja tegi juhtimisotsuseid isiklike

sümpaatiate ja emotsioonide pinnalt. Kohus leidis eelnevalt, et hageja otsused on olnud

läbimõtlematud ning on tehtud ilma edaspidise plaanita. Seejuures tuleb arvetada hageja

käitumist ettevõttes. Tunnistaja K P ütluste kohaselt süüdistas hageja põhjendamatult Tu ja Lt,

et nemad on käitunud ebapädevalt. „Hageja süüdistas oma töötajaid, et miks on lubatud

kasutada teist saali. Minu arust oli seal ka situatsioon, et saatkond on justkui midagi valesti

teinud.“ (II kd tl 85-86). Tunnistaja K Re hinnangul oli pärast T Te lahkumist õhkkond väga

ebameeldiv. (II kd tl 86). Tunnistaja L Mi sõnul tuli hageja tema seoses filmiga „Viplala“.

„Palusin tal ruumist lahkuda, ta tuli tagasi ja kõrgendatud hääletooniga ütles, et ta vallandab

mu, sest selline käitumine on minu poolt lubamatu. Seda nägi pealt T R, kes ütles, et siis lahkub

ka tema. L K läks teise töötaja juurde ja ütles, et L on detsembris töölt läinud. Sain selle päeva

õhtul hoiatuse. Järgmisel nädalal saime teada, et ta on saanud juurdepääsu meie

mailboksidele. See oli arvatavasti seotud selle intsidendiga.“ (II kd tl 87). Tunnistaja T Re

ütluste kohaselt toimus 2015. a septembris intsident L M’iga, kus kaks prouat karjusid teineteise

peale ja jutt läks L vallandamisele. (II kd tl 87-88). Tunnistaja T Pi ütluste kohaselt oli

pöördepunktiks koosolek, kui L K avaldas, et ta on töötajate elektronkirju lugenud. „Ta ütles,

et mind ta usaldab ja minu kirju ta ei loe. Avaldasin talle arvamust, et see ei ole õige. Tundus,

et ta otsib võimalust mind süüdistada. Ta nõudis minult infot, et mis raha ma olen T Re’le üle

kandnud. Ta võttis minult kõik õigused pangas ära. Mina ei tohtinud enam makseid teha vaid

2-16-17699

21 (26)

neid ette valmistada. Soovisin saada kirjalikult L K’ilt, et kuidas edasine töökorraldus hakkab

toimuma. Ta ütles, et ta teeb kõike ise. Siis sain ma hoiatuse.“ (II kd tl 88). Kohtu hinnangul

järeldub nimetatud tunnistajate ütlustest, et hageja käitus paljuski emotsioonide ajel. Sellele

viitab üheselt töötajate kergekäeline süüdistamine, alusetute hoiatuste tegemine ja mõtlematute

vallandamisähvarduste

tegemine.

Töötaja

palvele

ruumist

lahkuda

vallandamise

ähvardamisega reageerimine ei jäta ruumi mingiks teistsuguseks järelduseks.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hinnang ka selle kohta, et hageja tegi raamatupidaja

koondamise, programmijuhi vallandamise ja töötajate töömeilide endale suunamise otsustuse

isiklike sümpaatiate ja emotsioonide ajel.

Seega kokkuvõtteks leiab kohus, et lõigus 3 sisaldub ebakohane väärtushinnang selle kohta, et

hageja sisuliselt ei juhtinud Tallinnfilmi 26. veebruarile 2016 eelnenud aasta jooksul, kuid

sisaldub kohane hinnang selle kohta, et hageja tegi otsuseid isiklike sümpaatiate ja

emotsioonide ajel.

58. Hageja leiab, et lõigus 4 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt ei saanud

hageja kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega

viinud end kurssi organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega.

Kostja esitas antud väärtushinnangu kohasuse tõendamiseks 26.11.2015 hageja poolt T Pile

saadetud hoiatuse, milles hageja hoiatab T Pi seoses sellega, et T P on omaalgatuslikult kandnud

Tallinnfilm OÜ kontolt juhataja nõusolekuta 100 eurot T Rele. Samas hoiatuses võtab hageja

raamatupidajalt T

Pilt ära pangas Tallinfilm OÜ maksete tegemise õiguse. (I kd tl 161). Samuti esitas kostja

majanduskulude aruanded, mille kohaselt on hageja kinnitanud 04.12.2013 aruande ja

27.03.2014 aruande, milles on märgitud T Rele makstud avansilised maksed. (I kd tl 162-163).

T Pi ütluste kohaselt oli majandamiskulude hüvitamise kord määratud majasiseselt umbes 2003.

a. Tunnistaja kinnitab, et „Kui T R soovis avanssi, u 100 eurot, siis see kulu kanti talle üle ja ta

esitas selle kohta aruande. Kuu lõpus esitatud aruande allkirjastas L K. Mina eeldasin, et ta

peab sellise korraldusega kursis olema, meil oli sellest ka juttu ning ta oli neid allkirjastanud.“

(II kd tl 88). Antud tõenditega on tuvastatud, et hageja tegi T Pile hoiatuse avansilise makse

tegemise eest olukorras, kus vastav kord oli ettevõttes varasemalt kehtestatud ja aastaid

toiminud. Kohtu hinnangul on hageja poolsest ebaõigetel alustel tehtud hoiatusest aga liiga

kaugeleulatuv teha järeldust selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud aasta

jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi organisatsiooni

elementaarsete juhtimispõhimõtetega. Eelnevalt leidis kohus, et hageja juhtis Tallinnfilmi tööd

tulemuslikult, millest ei saa kuidagi teha järeldust, et hageja poleks oma tööpõhimõtetest aru

saanud. Seega leiab kohus, et lõigus 4 sisaldub ebakohane väärtushinnang.

59. Hageja leiab, et lõigus 5 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt said hageja

otsused Tallinnfilmi juhatuse liikmena ühe alternatiivina kahest olla põhjendatud isiklikust

solvumisest. Kohus leidis eelnevalt, et ka lause järgnev osa sisaldab endas väärtushinnangut.

Lause tervikuna on järgnev - „See on viinud erinevate tõlgendusteni ning muutunud ohtlikuks

tööriistaks juhatuse liikme käes, kelle otsused saavad olla põhjendatud kas isiklikust

solvumisest või nõukogu korraldusest tüürida Tallinnfilm likvideerimiseni.“

Kohus leidis eelnevalt, et hageja otsused on olnud kohati läbimõtlematud ning on tehtud ilma

edaspidise plaanita. Samuti leidis kohus eelnevalt, et hageja tegi kohati otsuseid isiklike

sümpaatiate ja emotsioonide ajel. Otsuste tegemisel emotsionaalsusse kaldumisel on

põhjendatult alust järeldada, et üheks sellise otsuse motiiviks võib olla ka isiklik solvumine

kellegi peale. Olukorras aga kus otsuseid tehakse ilma edaspidise plaanita on, juhul kui isiklikud

2-16-17699

22 (26)

emotsioonid otsuse tegemisel kõrvale jätta, võimalik anda hageja käitumisele ka selline seletus,

et hagejal esineb soov ettevõte likvideerida. Oletus selle kohta, et nõukogult on vastav korraldus

saadud ei olegi antud olukorras üldsegi utoopiline. Seega on kohtu hinnangul ka lõigus 5

sisalduvad väärtushinnangud tervikuna kohased.

60. Hageja leiab, et lõigus 6 sisaldub ebakohane väärtushinnang, mille kohaselt ohustasid

hageja poolt 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi juhatuse

liikmena tehtud otsused Artise kino mainet ning selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult

suure töötasu pakkumine inimestele, kes pidid ära tegema T Te töö.

Eesti väärtfilmilevitajate 25.02.2016 kirjas on märgitud, et väärtfilmilevitajad tunnevad muret

kino Artis programmijuhi T Te ametist vabastamise pärast. Kirjas on märgitud, et „Tema

ametist lahkumisega kannataks kogu levitajate tegevusvaldkond, kahjud oleks korvamatud.“ (I

kd tl 152-153). Hispaania suursaadiku F G. C 25.02.2016 pöördumises tunneb Hispaania

suursaadik T Te vallandamise tõttu muret projekti õnnestumise pärast. (I kd tl 150). Tunnistajate

ütluste kohaselt tekkisidki probleemid projektide läbiviimisel. Europa Cinemas programmijuht

A T poolt Kultuuriministeeriumile 31.05.2016 saadetud pöördumises on märgitud „Meil on

kartus, et kinos Artis puuduvad olulised oskused ja teadmised, mille puudumine võib põhjustada

olulise kadu esmajoones Tallinna linnale, kuid ka meie võrgustikule ning üldistavalt öeldes ka

tervele Euroopa kultuurile.“. (I kd tl 151). Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali

30.03.2016 Tallinnfilmi nõukogule esitatud pöördumises on märgitud, et „ebaselgetel

asjaoludel vallandatud programmijuht T T on olnud Kultuurkapitali hea partner ning tema

vallandamisega seotud asjaolud on tekitanud kino Artise tegevuse osas avalikkuses mainekahju,

mis on äärmiselt taunitav ning muutnud Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali

ettevaatlikuks.“ (I kd tl 155). Kohus leiab, et nimetatud tõendid on piisavad järeldamaks, et

hageja tegevuse tõttu on Tallinnfilmi maine olnud ohustatud.

Tunnistaja K Re ütluste kohaselt sai ta hagejalt teada T Te lahkumisest Artisest ning hageja

pakkus talle 500 eurot kinokava koostamise eest. Tunnistaja sõnul ei olnud see tema

tööülesanne ja ta ei olnud kursis asjaoludega. „Ta pakkus seda mulle üheks nädalaks, kuni ta

on leidnud uue lahenduse. 500 eurot tasu u kahe tunni töö eest oli suurem kui minu igakuine

töötasu kahe päeva eest nädalas. Arvestades programmijuhi palka siis see on peaaegu pool

programmijuhi palgast, mis oli ehk alla 1000 euro bruto.“ (II kd tl 86). Hageja vande all antud

seletuse kohaselt pakkus ta K Rele lisatööd ja 500 eurot oli kuu tasu, nelja nädala programmi

eest. Hageja sõnul pidi ta filmid programmi sisestama, mis on umbes 2 tunni töö. (II kd tl 88-

89). Kohtu hinnangul võib küll tunnistaja K Re ütlustest teha järelduse, et 500 eurot kinokava

koostamise eest on ebaproportsionaalselt suur töötasu, kui võtta aluseks programmijuhi töötasu

1000 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur oli tegelikult programmijuhi

töötasu ja milliseid tööülesandeid pidi programmijuht tegema. Seega ei saa kohus järeldust

töötasu ebaproportsionaalsuse osas teha. Samas isegi kui see oleks liigne töötasu ei saaks sellest

koheselt järeldada Tallinnfilmi maine ohtu seadmist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lõigus 6 sisaldub kohane väärtushinnang, mille kohaselt

ohustasid hageja poolt 26. veebruarile 2016 eelnenud viimaste nädalate jooksul Tallinnfilmi

juhatuse liikmena tehtud otsused Artise kino mainet. Samas sisaldub antud lõigus ebaõige

hinnang, et selliste otsuste hulka kuulus põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele,

kes pidid ära tegema T Te töö.

Kohus leiab, et liigse töötasu pakkumine on antud kontekstis hagejat halvustav. Artiklis on

lõigus 6 „Viimaste nädalate otsused on Tallinnfilmi töötajate kinnitusel tehtud edaspidise

plaanita, need ohustavad Artise kino mainet ning tekitavad otsest või võimalikku majanduslikku

kahju. Viimaste hulka kuuluvad põhjendamatult suure töötasu pakkumine inimestele, kes

2-16-17699

23 (26)

peaksid

ära

tegema

vallandatud

programmijuhi

vähese

töö,

ning

endale

müügiprogrammikoolituse tellimine, teadmises, et töösuhe Tallinnfilmiga lõpeb 15. aprillil.“

seostatud hageja poolt suure töötasu pakkumist ka võimaliku majandusliku kahju tekkimisega

ning lisaks on seda kõrvutatud enda isiklikes huvides koolituse tellimisega. Sellest konktekstist

saab keskmine lugeja järeldada, et hageja on omakasupüüdlik ja riigi rahaga korratult

ümberkäiv isik.

61. Kostja leiab, et kuna hageja oli Kultuuriministeeriumi valitsusalas, avalik-õiguslikes

huvides toimiva äriühingu juhatuse liige, siis pidi hageja avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga

ka arvestama, võttes arvesse asjaolu, et meedia kajastas juba hageja tööLsumist Tallinnfilmi

juhatajaks.

Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse

tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu 13. mai

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest

võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse

põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-97). Lisaks võib kohtu hinnangul avalikkuse põhjendatud huvi erinev määr

tuleneda sellest, mille tõttu on isik avalikkuse huvi tähelepanu alla sattunud ja kas see õigustab

avalikkuse huvi ka teiste antud isiku elusfääride osas. Riigikohus on leidnud, et näiteks

loomeinimeste puhul on avalikkusel põhjendatud huvi antud isiku loometegevuse vastu, mitte

aga tema eraelu vastu (vt Riigikohtu 26.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1813, p 15). Kohtu

hinnangul on hageja näol tegemist avaliku elu tegelasega, kes peab seetõttu taluma suuremat

tähelepanu ja kriitikat. Kohus nõustub kostjaga, et selliseks järelduseks annab aluse

Kultuuriministeeriumi valitsusalas, avalik-õiguslikes huvides toimiva äriühingu juhatuse

liikmeks olek. Tegemist ei ole artikliga hageja eraelust, vaid tema tööst seoses Tallinnfilmi

juhtimisega. Tallinnfilmi tegevus läbi kino Artise tegevuse on olnud jätkuvalt avalikkuse

tähelepanu all. Lisaks on hageja tööLsumist meedia varasemalt kajastanud, millest tulenevalt

on hageja pidanud arvestama, et tema tegevust seoses Tallinnfilmi juhina võidakse meedias ka

jätkuvalt kajastada.

62. Kohus leiab, et vaatamata avaliku tegelase määratlusele vastavusele, ei pea hageja

taluma ebakohaseid väärtushinnanguid selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis

töötatud aasta jooksul aru kino töökorralduse põhimõtetest ega viinud end kurssi

organisatsiooni elementaarsete juhtimispõhimõtetega ning et hageja sisuliselt Tallinnfilmi ühe

aasta jooksul enne 26. veebruari 2016 ei juhtinud. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses

tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta

levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni

tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu 07.05.1998. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-

98). Tegemist on ettevõtte juhina töötava või töötanud isiku au ja nime eriti teotavate

hinnagutega kuna viitab, et hageja on täielikult oma ametisse sobimatu, juhina oskamatu ja

ebapädev ning on sellesse ametisse ekslikult määratud.

Talumiskohustusega on hõlmatud aga hinnang selle kohta, et hageja tasus liigset töötasu

töötajale kuna see ole hagejat äärmiselt halvustav.

63. Hageja väitel kostja ei kuulanud enne artikli avaldamist hagejat ära, millega rikkus

EAEK punkti 4.2. Samuti jättes artiklis sisalduvad väited kontrollimata, rikkus kostja jämedalt

EAEK punkti 3.5. Kostja leiab, et kuivõrd EAEK sisaldab ainult korporatiivseid

käitumisnorme, mille on kehtestanud Eesti Ajalehtede Liit oma liikmetele, siis ei saa käesoleval

juhul hageja deliktiõiguslik nõue sellele tugineda.

2-16-17699

24 (26)

Kohus nõustub hagejaga, et kohtupraktikas arvestatakse ka EAEK normidega meediaalaste

vaidluste lahendamisel. Käitumisnormidena kehtivad need ajakirjandusele ja ajakirjandusväline

isik saab nendele tugineda. Ehkki tegemist ei ole iseseisva nõude alusega, aitavad EAEK

käitumisnormid sisustada ajakirjanduse hoolsuskohustust informatsiooni avaldamisel ja seoses

sellega ka aitavad määratleda rikkumise ulatust.

Kohtu hinnangul on kostja jätnud artiklis sisalduvad ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud

kontrollimata. Samuti ei kuulanud kostja hagejat enne artikli avaldamist ära.

64. Ajakirjandusel lasub põhjendatud huvi ja ülesanne kajastada Tallinnfilmis toimuvat

igakülgselt. Tallinnfilm OÜ on Eesti Filmi Instituudi tütarettevõte, mille tegevus on olnud

pidevalt meedia tähelepanu keskmes. Samas tuleb sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku

sõnavabaduse kasutamisel PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austada ja arvestada teiste inimeste õiguste

ja vabadustega ning järgima seadust (vt Riigikohtu 5. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-138-02, p 9). Kostja ei ole eeltoodust tulenevalt osaliselt antud põhiseaduslikku nõuet

täitnud.

65. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS §

366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5

kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja

isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise

kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Hüvitise suurust

põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja. Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu 21.

detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25).

Hageja väitel tuleb arvestada, et: kostjapoolsed rikkumised olid arvukad ja läbivad; kostja

rikkus jämedalt EAEK punkte 3.5 ja 4.2; kostja ei ole lõpetanud EAEK-d rikkuvat praktikat

hoolimata sellest, et Pressinõukogu on nende tegevust selles osas korduvalt tauninud; kostja

jättis artiklis sisaldunud väited täielikult kontrollimata, tuginedes üksnes kolmandate isikute

paljasõnalistele väidetele; Postimees on Eesti suurima lugejaskonnaga väljaanne; kostja tulud

seoses Postimehe väljaandmisega on märkimisväärselt suured – 2015. aastal 6,083 miljonit

eurot.

Kostja väitel ei ole hageja ära näidanud, kuidas konkreetselt just kostja poolt avaldatud artikli

avaldamine hagejale kannatusi on põhjustanud. Kostja avaldatud artikkel põhines ainult ja

läbivalt kolme kino Artise töötaja avalikul kirjal, mille adressaadiks oli muuhulgas ka

Kultuuriministeerium.

Kõik Kultuuriministeeriumile

saadetud

kirjad on

avalikus dokumendiregistris kõigile kättesaadavad, täpselt nagu seda on ka ligipääs

ajakirja veebiväljaandele. Kostja majandusaasta aruanne ei peegelda kostja teenitud kasu

hageja seotud nõuetega

66. AS Postimees Grupp 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli 2014. a kasumiks 499

000 eurot ja 2015. a kahjumiks 1 133 000 eurot. Samas müügitulu suurenes, vastavalt 13 906

000 eurot ja 14 427 000 eurot. Ajalehtede kirjastamisest tulenev müügitulu moodutas kogu

müügitulust 42,16%. Tehtud on investeeringuid 170 000 euro ulatuses, 2016. a töötajate arv

suureneb ca 60-70%, edasiselt on plaanis investeeringuid online meedia osas. (I kd tl 3258).

Seega on kostja puhul tegemist toimiva ja areneva äriühinguga. Kohus saab mittevaralise kahju

2-16-17699

25 (26)

hüvitise suuruse kindlaksmääramisel seda arvesse võtta. Majanduslikult paremas positsioonis

olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna

tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma.

67. Kohus tuvastas käesolevas lahendis hageja järgmiste isiklike õiguste rikkumise – kahe

ebaõige faktiväite avaldamise ja kahe ebakohase väärtushinnangu avaldamise.

Ehkki tegemist on mitmete rikkumistega, ei ole kõigi puhul tegemist äärmiselt raskete isiku

õiguste rikkumistega ega vulgaarsete väljenditega. Kohus leidis eelnevalt, et väärtushinnangud

selle kohta, et hageja ei saanud kolme Tallinnfilmis töötatud aasta jooksul aru kino

töökorralduse põhimõtetest

ega viinud end kurssi

organisatsiooni

elementaarsete

juhtimispõhimõtetega ning et hageja poleks sisuliselt Tallinnfilmi ühe aasta jooksul enne 26.

veebruari 2016 juhtinud, tähendavad rasket isikuõiguse rikkumist. Samuti peab kohus raskeks

rikkumiseks kostja poolt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Ebaõige töökiusamisele viitamine ja

ettevõttele kahju tekitamisele viitamine on kohtu hinnangul oluline isiku au teotamine.

Mittevaralise kahju suurust mõjutavaks on ka asjaolu, et ajaleht „Postimees“ on üks Eesti

suurima lugejaskonnaga väljaandeid. Lisaks on kahju hüvitist suurendavaks asjaoluks kostja

hea majanduslik seis, millest tulenevalt peab mittevaralise kahju hüvitis samuti motiveerima

edaspidistest rikkumistest hoiduma.

68. Samas tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel arvesse võtta seda, et

kostja peab omal kulul ebaõiged faktiväited ümber lükkama, millega on osaliselt kostja poolt

tekitatud ebaõiglus kõrvaldatud.

69. Mittevaralise kahju hüvitise suurust vähendavaks asjaoluks on ka see, et antud juhul ei

saa järeldada, et kostja rikkumised oleksid hagejale põhjustanud raskeid tervislikke tagajärgi.

Kohtu hinnangul ei tõenda hagejale väljastatud haigusleht perioodil 07.03.2016 kuni

05.04.2016 ja perioodil 06.04.2016 kuni 21.04.2016 (I kd tl 188) seda, et hageja poolt

haiguslehe võtmise põhjus oli vaidlusalusest artiklist põhjustatud tervisehäire.

70. Kohus peab arvesse võtma ka kostja käitumist pärast rikkumist. Kostja on hagi esitamise

ajaks artikli hageja palvel oma veebikeskkonnast eemaldanud. Samas tuleb seejuures arvesse

võtta, et artikkel oli veebis avaldatud ligikaudu pool aastat. Paberväljaandes on artikkel

kättesaadav käesoleva ajani.

71. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad

(Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20,

26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Arvestades senist kohtupraktikat on isikuõiguse

rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks tavapäraselt olnud 1000-5000

eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58990).

Kohus leiab, et käesolevas asjas võiks mittevaralise kahju hüvitis jääda 1000 euro suurusse,

kuid kostja puhul tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta ka tema majanduslikku seisundit ja

vajadust mõjutada teda hoiduma edasisest kahju tekitamisest. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb,

et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks

eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. (vt Riigikohtu 26. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 27). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kahjuhüvitist tuleb suurendada 1800 euroni. III

2-16-17699

26 (26)

Varalise kahju hüvitamise nõue

72. Hageja väitel pidi hageja oma õiguste kaitseks esitama kostjale nõude. Hageja kasutas

nõudekirja koostamiseks advokaadibüroo pakutavat õigusteenust. Nõudekirja koostamise ja

nõudekirjale esitatud kostja vastuse analüüsimise eest tasus hageja advokaadibüroole kokku

540 eurot. Kostja väitel hageja ei esitanud kostjale vastulauset, vaid pöördus kohe

advokaadibüroo poole. Vastulause esitamise õigus on lihtne ja odav õiguskaitsevahend, mida

isikul on võimalik kasutada professionaalse õigusabita.

73. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja

VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi

ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt

Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29).

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud

kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1138-

10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel

kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta

oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab

kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

11, p 16).

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole kostjale vastulauset esitanud. Kohus

leiab, et antud olukorras oleks hageja saanud enda õigusi kõigepealt kaitsta ka ilma

professionaalse õigusabita. Vastulause esitamise õigus on lihtne õiguskaitsevahend. Selleks ei

pea koostama keerulist juriidilist teksti. Vastulause rahuldamata jätmisel saanuks hageja

kohtusse pöörduda. Seega ei ole olnud hageja poolt õigusabi kasutamine kostjale nõude

esitamiseks vajalik, mistõttu jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

IV

Menetluskulude jaotus

74. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Seega

kuna

hagi

kuulub

osalisele

rahuldamisele,

jääksid

poolte

menetluskulud

proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163

lg 1. Kuna kohus rahuldas hageja nõude kahe ebaõige faktiväite osas ja jättis rahuldamata kolme

faktiväite osas ning kohus leidis, et kuuest väärtushinnangust kolm on ebakohased ning hageja

varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust ei ole, on sisuliselt hagi rahuldatud ja

rahuldamata jäetud osad võrdsed, mistõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende enda kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik