5-19-19/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Legislator summary
AI generatedMärt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud
Legislator headnote
AI generated5-19-19/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: Märt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud
Full text
RI I GIKOHU S
pÕm spaDUSLIKKUSE rÄnrrpvAlvE KoLLEEGIIJM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
otsuse kuupäev
Kohtukoosseis
Kohtuasi
5-19-19
27 ' märts20l9
Eesistuja Viive Ligi, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik
Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
l l . märtsi 2019 ' a otsuse nr 89 peale
Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK
1. Märt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas
elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud
valijana valijarakendust kasutades võimalik kehtestada oma viimast tahteavaldust, milleks oli varem
antud hiiäle tühistamine. See on vastuolus elektroonilise hääletamise põhimõttega, et valijal on
hiiäletamisel võimalik oma tahet valijana väljendada mitu korda, kusjuures kehtima peaks jääma
viimasena antud hääl. Kuna kaebajal ei õnnestunud oma elektrooniliselt antud hiiält rikkuda' et selle
kaudu saavutada oma hääle tühistamine, jäi kehtima tema poolt antud htiäl kandidaadile, kelle poolt
ta tegelikult ei soovinud haaletada. Kuna uuel hiiäletamisel oleks ta pidanud valima mõne teise
kandidaadi, kes talle ei sobinud, panid valijarakenduse piirangud ta olukorda, kus ta sai teha ainult
oma tahte vastaseid valikuid. Kaebaja leiab, et sellega piirati oluliselt tema õigust vabadele
valimistele, sest tal polnud võimalik minna oma valikut pabersedeliga üle hääletama elukohajärgsesse
valimisjaoskonda Tartu linnas, kuna ta oli hõivatud kampaaniaga Narva linnas, ega oleks ajaliselt
j õudnud hiiäletama ka maakonnakeskuse valimisj aoskonda Jõhvi linnas.
2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. märtsi 20|9. a otsusega nr 89 M. Põdra kaebuse Riigikogu
valimise seaduse (RKVS) $ 7l lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud
RKVS $ 72 lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaega ületades. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et
RKVS $ 72 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul
' arvates vaidlustatava toimingu tegemisest. M. Põder vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni
hinnangul oma kaebuses elektroonilise hiiäletamise toimingut Riigikogu valimistel, mis toimus
ajavahemikul2l. veebruarist kuni 27. veebruarini 20t9, kuid esitas kaebuse alles 6. märtsil 2019,
seega alles seitsmendal päeval pärast elektroonilise hiiäletamise lõppu.
5-19-19
3. M. Põder esitas 14. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi
Valimiskomisjoni 1l. märtsi 20|9. a otsuse peale.
4. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l8. märtsil 20t9 M. Põdra kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse
kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade
juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni l 1. mžirtsi 20|9. a otsuse
tühistada ning vaadata Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus läbi.
6. Kaebaja märgib, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust Vabariigi Valimiskomisjonile enne
3. märtsi 20t9, sest rikufud elektrooniliste hiiälte puudumine selgus alles elektroonilise hiiäletamise
tulemuste kindlakstegemisel riigi valimisteenistuse poolt 3. märtsil 2019. Kuna kaebaja ei teadnud
enne elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist, kas tal õnnestus saavutada oma
elektrooniliselt antud hiiäle tühistamine elektroonilise hiiäle rikkumise teel, ei olnud tal ka võimalik
otsustada selle üle, kas kaebuse esitamiseks on alust või mitte.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7'Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni ll. märtsi 2019. a otsus, millega
komisjon jättis M. Põdra 6. märtsi 20t9. a kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni
hinnangul oli kaebaja selles vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut elektroonilise
hiiäletamise korraldamist _, kuid oli kaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist.
8. Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon 1l.märtsi 20l9.a otsuses õigesti, et
kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb
esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS $ 72 lõike l punkt 1) ning
pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata
(RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal
ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS $ 71 lõike l punkt 6), mistõttu luges
valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hiiäletamise viimase päeva
(27 . veebruar 2019) ning liihtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud
6. märtsil 2019 elrk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne.
9. Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus
oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks
esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste
konaldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemist riigi
valimisteenistuse poolt 3. märtsil 20t9.
l0. Kolleegium selgitab, et sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS $ 71 lõike 1
punktist 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist
ja selgitamatähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS $ 71 lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab
Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile
on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise
menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile
2(3)
5-19-19
nõuetele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 20t9. a otsus
nr 5-19-13/2, punkt 13). Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotlust tfitaja ennistamiseks ei
esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetiihtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja
möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.
11. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni l1. mžirtsi 2019. a
otsus nr 89 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab põhiseaduslikkuse jiirelevalve kohtumenetluse
seaduse $ 46 lõike l punktist 2 juhindudes M. Põdra kaebuse rahuldamata.
vii
Paavo Randma
3(3)