Legislator Case Law & Legislation
5-19-19/2 AI generated

5-19-19/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Case Number 5-19-19/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Märt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud

Legislator headnote

AI generated

5-19-19/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: Märt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RI I GIKOHU S

pÕm spaDUSLIKKUSE rÄnrrpvAlvE KoLLEEGIIJM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-19-19

27 ' märts20l9

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik

Märt Põdra kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

l l . märtsi 2019 ' a otsuse nr 89 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Märt Põder esitas 6. märtsil 20|9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas

elektroonilise valijarakenduse vastavuse hžiäletamisele seatud nõuetele. Kaebaja leidis, et tal polnud

valijana valijarakendust kasutades võimalik kehtestada oma viimast tahteavaldust, milleks oli varem

antud hiiäle tühistamine. See on vastuolus elektroonilise hääletamise põhimõttega, et valijal on

hiiäletamisel võimalik oma tahet valijana väljendada mitu korda, kusjuures kehtima peaks jääma

viimasena antud hääl. Kuna kaebajal ei õnnestunud oma elektrooniliselt antud hiiält rikkuda' et selle

kaudu saavutada oma hääle tühistamine, jäi kehtima tema poolt antud htiäl kandidaadile, kelle poolt

ta tegelikult ei soovinud haaletada. Kuna uuel hiiäletamisel oleks ta pidanud valima mõne teise

kandidaadi, kes talle ei sobinud, panid valijarakenduse piirangud ta olukorda, kus ta sai teha ainult

oma tahte vastaseid valikuid. Kaebaja leiab, et sellega piirati oluliselt tema õigust vabadele

valimistele, sest tal polnud võimalik minna oma valikut pabersedeliga üle hääletama elukohajärgsesse

valimisjaoskonda Tartu linnas, kuna ta oli hõivatud kampaaniaga Narva linnas, ega oleks ajaliselt

j õudnud hiiäletama ka maakonnakeskuse valimisj aoskonda Jõhvi linnas.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 11. märtsi 20|9. a otsusega nr 89 M. Põdra kaebuse Riigikogu

valimise seaduse (RKVS) $ 7l lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebus oli esitatud

RKVS $ 72 lõikes 1 ette nähtud kaebetähtaega ületades. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et

RKVS $ 72 lõike 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul

' arvates vaidlustatava toimingu tegemisest. M. Põder vaidlustas Vabariigi Valimiskomisjoni

hinnangul oma kaebuses elektroonilise hiiäletamise toimingut Riigikogu valimistel, mis toimus

ajavahemikul2l. veebruarist kuni 27. veebruarini 20t9, kuid esitas kaebuse alles 6. märtsil 2019,

seega alles seitsmendal päeval pärast elektroonilise hiiäletamise lõppu.

5-19-19

3. M. Põder esitas 14. märtsil 2019Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni 1l. märtsi 20|9. a otsuse peale.

4. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l8. märtsil 20t9 M. Põdra kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse

kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade

juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni l 1. mžirtsi 20|9. a otsuse

tühistada ning vaadata Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus läbi.

6. Kaebaja märgib, et tal ei olnud võimalik esitada kaebust Vabariigi Valimiskomisjonile enne

3. märtsi 20t9, sest rikufud elektrooniliste hiiälte puudumine selgus alles elektroonilise hiiäletamise

tulemuste kindlakstegemisel riigi valimisteenistuse poolt 3. märtsil 2019. Kuna kaebaja ei teadnud

enne elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist, kas tal õnnestus saavutada oma

elektrooniliselt antud hiiäle tühistamine elektroonilise hiiäle rikkumise teel, ei olnud tal ka võimalik

otsustada selle üle, kas kaebuse esitamiseks on alust või mitte.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7'Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub Vabariigi Valimiskomisjoni ll. märtsi 2019. a otsus, millega

komisjon jättis M. Põdra 6. märtsi 20t9. a kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni

hinnangul oli kaebaja selles vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut elektroonilise

hiiäletamise korraldamist _, kuid oli kaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist.

8. Kolleegiumi hinnangul leidis Vabariigi Valimiskomisjon 1l.märtsi 20l9.a otsuses õigesti, et

kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb

esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS $ 72 lõike l punkt 1) ning

pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata

(RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal

ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS $ 71 lõike l punkt 6), mistõttu luges

valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hiiäletamise viimase päeva

(27 . veebruar 2019) ning liihtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud

6. märtsil 2019 elrk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne.

9. Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus

oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks

esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste

konaldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hiiäletamise tulemuste kindlakstegemist riigi

valimisteenistuse poolt 3. märtsil 20t9.

l0. Kolleegium selgitab, et sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS $ 71 lõike 1

punktist 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist

ja selgitamatähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS $ 71 lõike 3 kolmandast lausest tulenevalt peab

Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile

on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise

menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile

2(3)

5-19-19

nõuetele (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 20t9. a otsus

nr 5-19-13/2, punkt 13). Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotlust tfitaja ennistamiseks ei

esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetiihtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja

möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.

11. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni l1. mžirtsi 2019. a

otsus nr 89 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab põhiseaduslikkuse jiirelevalve kohtumenetluse

seaduse $ 46 lõike l punktist 2 juhindudes M. Põdra kaebuse rahuldamata.

vii

Paavo Randma

3(3)