5-19-21/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RI I GIKOHU S

pÕruspeDUSLIKKUSE rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-r9-2r

27. märts20l9

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Viive Ligi ja Peeter Roosma

Meelis Kaldalu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

1 1 . märtsi 2019. a otsuse nr 84 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

l. Meelis Kaldalu esitas 6. mžirtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

elektroonilise hiiäletamise korraldus 20l9. a Riigikogu valimistel ei vastanud Riigikogu valimise

seaduses (RKVS) sätestatud põhimõtetele ja valimiste tulemused ei ole õiguslikult usaldusviiärsed.

2.M. Kaldalu oli seisukohal, et elektrooniline hääletamine, mis toimub RKVS-is sätestatud reeglite

alusel, ei olnud usaldusväärne, kuna elektroonilisel hžiäletamisel ei saa põhimõtteliselt tuvastada

hžiäletaja tegelikku isikut. Kaebaja hinnangul saab elektrooniliselt tuvastada vaid elektroonilist

andmekandjat, kuid tuvastada ei saa selle andmekandja vahetut kasutajat. Järelikult ei ole võimalik

tuvastada, kas valija hääletas ise. Kuna Riigikogu 2019' a valimistel andis oma hiiäle elektrooniliselt

247 232 objektiivselt õiguslikult tuvastamata valijat, mõjutas seaduserikkumine oluliselt ja väga

Suures ulatuses hääletamistulemusi. Kaebaja palus kaebuse rahuldada jajuhindudes RKVS $ 73

lõikes l ja lõikes 2 sätestatust, tunnistada seadusvastaseks ja kehtetuks 2019. a Riigikogu valimiste

elektroonilise hiiäletamise tulemused riigis tervikuna ning arvestades elektrooniliselt antud häälte

suurt osakaalu, kutsuda elektrooniliselt hiiäletanud valijad uuesti hžiäletama valimispäeval või

korraldada riigis kordushžiäletamine.

3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis l l. märtsi2}Ig. a otsusega nr 84 M. Kaldalu kaebuse RKVS $ 7l

lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud näidanud, millist konkreetset toimingut ta

vaidlustab ja milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine, ning kaebus ei vastanud seega

RKVS $-st 70 tulenevatele nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul esitas M. Kaldalu

kaebuses üksnes üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise organisatsiooni RKVS-ile

mittevastavuse kohta.

5-19-21

4. M. Kaldalu esitas 14. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse

Vabariigi Valimiskomisjoni l1. märtsi 2019. a otsuse peale.

5. Vabariigi Valimiskomisjon saatis 18. märtsil 2019 M' Kaldalu kaebuse Riigikohtule edasi.

Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud

seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Riigikohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja kinnitust, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1 l. märtsi

2019. a otsusega nr 84 ja 2019. a Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise korraldamisega kui

konkreefse valimistoiminguga on rikutud tema õigusi. Samuti soovib kaebaja, et Riigikohus

kontrolliks kaebuses vaidlustatud toimingute vastavust põhiseadusele, tunnistaks seadusevastaseks ja

kehtetuks 2019. a Riigikogu valimiste tulemused riigis tervikuna, kohustaks Vabariigi

Valimiskomisjoni korraldama kordushääletamise kogu riigis ja pöörduks Euroopa Inimõiguste Kohtu

poole saamaks selgust Euroopa Liidu Nõukogu otsuse 20181994 rikkumise vastuolu kohta

inimõigustega. Kaebaja soovib ka asja andmist Riigikohtu üldkogule ja selle läbivaatamist suulises

menetluses. Kaebaja märgib, et tema poolt elektroonilise hääletamise korraldusega seoses esitatud

väited on vaieldamatud objektiivsed faktid, mitte abstraktsed kahtlustused' Üldiste

hääletamisõigusega seotud õiguste rikkumine kujutab endast vaieldamatult kaebaja kui hääleõigusliku

Eesti Vabariigi kodaniku subj ektiivsete õiguste rikkumist.

7. Vabariigi Valimiskomisjoni poolt on elektroonilisel hiiäletamisel tuvastus-, allkirjastamis- ja

registreerimisteenuse osutajaks määratud SK ID Solutions AS. Kuna tegemist on väikefirmaga, mis

kuulub väliskapitalile ja peab kontrollima iseenda poolt loodud elektroonilise isikutuvastuslahenduse

usaldusväärsust, ei ole kaebaja hinnangul elektroonilise hääletamise usaldusväiiirsus tagatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. RKVS $ 70 järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et

tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS $ 71 lõike 3 järgi võib Vabariigi

Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui See on esitatud sama seaduse $-s 70 ettenähtud

korda rikkudes.

9. Vabariigi Valimiskomisjon jättis M. Kaldalu kaebuse RKVS $ 71 lõikele 3 tuginedes läbr

vaatamata, kuna kaebaja ei olnud näidanud, millist konkreetset valimiste korraldaja toimingut ta

vaidlustab ja milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja leiab seevastu, et üldiste,

igale hääletajale kuuluvate õiguste rikkumine elektroonilise hžiäletamise põhiseadusevastase korra

tõttu kujutab endast ka tema kui hiiäleõigusliku kodaniku õiguste rikkumist.

l0. Kolleegium mõistab M. Kaldalu kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab elektroonilise hiiäletamise

korraldamise kui valimistoimingu vastavust põhiseadusest ja RKVS-ist tulenevatele valimisõiguse

üldistele põhimõtetele, nagu valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. Kaebaja leiab, et nende

põhimõtete järgimise küllaldane kontrollimine elektroonilisel hääletamisel ei ole võimalik ja seetõttu

ei ole hiiäletamise tulemus usaldusviiärne.

11. Samas ei ole kaebaja väitnud, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud tema enda

kui hääleõigusliku isiku valimisõigusi. Kaebusest ei nähtu, et M. Kaldalu valimistahte väljendamise

2(3)

5-19-21

vabadust või hžiäletamise saladust oleks elektroonilisel hääletamisel rikutud või ohustatud. Kaebaja

ei ole esitanud ka ühtki konkreetset väidet 2019. a Riigikogu valimistel toimunud rikkumiste kohta,

mis oleksid mõjutanud või võinud mõjutada hiiäletamistulemuse kujunemist. Kaebaja poolt esitatud

kahtlused on üksnes hüpoteetilist laadi ja põhinevad eeldusel, et elektroonilise hääletamise

korraldamine ei ole muude hžiäletamisviisidega võrreldavas ulatuses kontrollitav. Kaebaja võib küll

olla huvitatud sellest, et Riigikogu valimised oleksid usaldusväärsed ja hiiäletustulemust saaks

kontrollida, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi

(vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi |2. märtsi 20|3. a otsus asjas

nr 3-4-I-6-13, punkt 20;5. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-I9-7l2, punkt 18).

12. Seetõttu nõustub kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebaja on esitanud oma

kaebujes üksnes üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise korralduse kohta ning ei ole

näidanud, millega on rikutud tema kui htiäletaja õigusi.

13. Kolleegium märgib, et Riigikohus on ka varem menetlenud M. Kaldalu esitatud kaebust, milles

leiti, et elektroonilise hääletamise konaldus ei võimalda tuvastada isikut, kes tegelikult hääle annab.

Riigikohus leidis ka toona, et valimiskaebust ei ole võimalik esitada oma üldist laadi kahtlustuste

kontrollimiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 20l5. a otsus asjas

nr 3-4-1-10-15, punkt 10).

14. Kuna kaebaja ei ole näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust, ei näe kolleegium

alust ka muude M. Kaldalu poolt kaebuses esitatud taotluste rahuldamiseks. Kolleegium lisab, et

kaebus vaadatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 51 lõike2

kohaselt suulises menetluses läbi üksnes juhul, kui seda peab vajalikuks asja läbivaatav

kohtukoosseis. Praegusel juhul kohtukoosseis sellist vajadust ei näe. Samuti ei pea kolleegium

vajalikuks käesoleva asja üleandmist Riigikohtu tildkogule (PSJKS $ 3 lõige 3 lause 1).

15. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi 2019. a

otsus nr 84 ei riku kaebaja õigusi, ning jätab PSJKS $ 46 lõike l punktist 2 juhindudes M. Kaldalu

kaebuse rahuldamata.

I,I;

viive Ligi

ua*

Peeter Roosma

3(3)