4-19-1079/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-1079

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. 2019, Tallinn märts Väärteoasja number 4-19-1079 (2317,19,000573) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi F.J-i kaebus Põhja Prefektuuri Lääne

-Harju

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku

Marko Pilderi 11.02.2019 kiirmenetluse otsusele nr

102201725111

03 F.J-i karistamises LS §

224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga . 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja Politseija Piirivalveameti

prefektuuri -Harju politseijaoskonna ennetusja Lääne menetlustalitus.

Kaebuse esitaja: F.J ; ik: XXX; elukoht: xxx RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

1.

Jätta F.J-i kaebus Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseiniku Marko Pilderi 11.02.2019 kiirmenetluse otsusele nr

1022017251 224 lg 1 1103 F.J-i karistamises LS § ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot rahuldamata.

2. -Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku Jätta Põhja Prefektuuri Lääne

Marko Pilderi 11.02.2019 kiirmenetluse otsus nr 10220172511103 F.J-i

karistamises LS 224 lg 1 rahatrahviga 65 § ettenähtud väärteo toimepanemise eest trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot muutmata ja tühistamata.

3. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s,o 260 eurot

tuleb kohtuotsusele edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220172511103.

4.

Vastavalt VTMS § 204 lg 3 sätetele kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202

lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o

alates 27.03.2019 26.04.2019. Kui . Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.04.2019.

Kaebus

e läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku Marko Pilderi 11.02.2019 kiirmenetluse otsusega nr 10220172511103 karistati F.J-i LS § 224 lg-s 1 eest ettenähtud väärteo toimepanemise rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot selles, et menetlusalune isik 11.02.2019 kella 6:48 ajal juhtis xxx xx tee ja tänaval

Xxx mnt vahel suunaga Xxx mnt poole Tallinnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 11 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, 16 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime § 224 lg ettenähtud väärteo. LS 1

Otsusele esitas menetlusalune isik

alljärgneva kaebuse

Protokolli kohaselt oli tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,16 mg/l +/- 0,05 mg/l. Tegelikult

oli tõenduslik alkomeetri näit 0,11 mg/l (+/ 0,05 gm/l) ja indikaatori näit oli 0,16 mg/l. - Kiirmenetluse otsusega määratud trahv oli seega ebaõige – tegemist oli alkoholi jääknäh

uga, mis ei oleks takistanud edasisõitu. Palub kiirmenetluse otsusega määratud trahv tühistada.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus oma kirjalikus vastuses kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna kohtuvälise menetleja esindaja on arvamusel, - et koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231719000573 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras.

Materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,16 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Kaebuse esitaja leiab, et talle kiirmenetlusega määratud trahv on ebaõige, sest tegemist oli alkoholi jääknähuga, ning palub trahv tühistada. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud säte sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla. Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l. (vt mutatis mutandis Riigikohtu 6. juuni

2005. a otsus asjas 3-1-1-47-05 p 6). Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on õigesti kvalifitseeritud ning puudub alus otsuse tühistamiseks.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

3

Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa

võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele kiirmenetluse otsuse kohaselt - 1 LS § 224 lg s ettenähtud süüteo toimepanemist.

LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammi juhtimise eest -

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0, – või kelle 20 0,49 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi ning taolise süüteo

eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse 1 äravõtmine kuni kuue kuuni.

Kuigi kaebuse esitaja on kaebuses asunud väitma, et indikaatorvahendi näit oli 0,16 mg/l ja

tõendusliku alkomeetri näit 0,11 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja

seetõttu on tegemist alkoholi jääknähuga, peab kohus vajalikuks märkida, et väärteoasja

materjalides ei ole indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtuks indikaatorvahendiga mõõtmisel saadud tulemus. Indikaatorvahendi kasutamisele viitavad vaid

tunnistajana üle kuulatud ütlused, milliste kohaselt kasutati politseioperatsiooni käigus I V

menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit ja indikaatorvahendi

näiduks oli 0,16 mg/l. Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 kohaselt kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse

esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema

nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Seega on indikaatorvahendi näit vaid signaaliks selle kohta, et isiku organismis võib olla alkoholi üle lubatud piirmäära, kuid indikaatorvahendi näidul ei ole tõenduslikku väärtust. Tõendiks on vaid tõendusliku alkomeetri näit või vereproovi uuringu tulemus, millest vastavalt mõõtemetoodikale arvestatakse maha laiendmääramatus. Kaebuses esitatud väited selle kohta,

et tõendusliku alkomeetri näidust 0,11 võetakse maha veel laiendmääramatus, ei vasta

tegelikkusele, kuivõrd tõendusliku alkomeetri näit oli 0,16 mg/l, millest vastavalt nii tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile kui ka alkomeetri väljatrükile loeti pärast laiendmääramatuse maha arvestamist lõplikuks näiduks 0,11 mg/l.

4 Kohus peab vajalikuks osundada, et tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 11.02.2019 kell 06:52 kuni 06 7 :5 F.J-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit 7110 E

DM-0056, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr Dräger Alcotest ST AR TTRC-18-00195). Kahe puhumise tulemusena olid t dud 0,16 mg ja õendusliku alkomeetri näi

0,16

- 0,05 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/

menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks ühe liitri 0,11 mg alkoholi

väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Marko

Pilder, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse sutades taadeldud mõõtevahendit ning , ka

järgides seejuures mõõtemetoodikat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,11 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse

isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad 1

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud

(§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse

isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg mõttes ja ,11 1

see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras

menetlusalusele isikule karistuse -Harju politseijaoskonna Põhja Prefektuuri Lääne

patrullitalituse patrullpolitseinik Marko Pilder, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p

5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vastavalt LS § 224 lg sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes 1 grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 0 – ,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 1 – 00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki -s juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning lõike 3 p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne

kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja LS § 224 väärtegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on pidanud vajalikuks isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist nii põhikui ka lisakaristusena.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg ettenähtud väärteo 1 toimepanemise eest eurot. põhikaristusena rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260

Arvestades, et 1 rahatrahviga kuni LS § 224 lg kohaselt võib isikut karistada 100 trahviühiku

ulatuses, siis on menetlusalusele isikule karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra vähesel määral ületavas määras.

Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,11

mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on LS § 224 lg 1

kohaselt miinimummäära lähedane määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p Väärteoasja materjalidest 7 ja p 8).

ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist

5

täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele

kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,11 mg/l. mitte vähem kui Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse

määra väljahingatavas õhus, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Teadupärast ei tooda inimese organism sellises ulatuses ise alkoholi, et selle tase ületaks 0,10 mg/l määra. Seega oli

kaebuse esitaja teadlik sellest, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ega pruugi olla juhile lubatud seisundis. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et tal olid vaid jääknähud ja ta võinuks edasi sõita ning temale määratud trahv tuleb tühistada, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kehtiv liiklusseadus ei tunne väljendit jääknähud ning selline mõiste liiklusseaduses puudub.

Liiklusseaduse § 33 sätestab juhi üldkohustused ning lg 2 p 1 kohaselt on juht enne sõidu

alustamist kohustatud veenduma selles, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Sama

paragrahvi lõike 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle

sellises seisundis isikule. LS § 69 sätestab sõiduki juhtimist keelava joobeseisundi ning kui lõikes 1 on esimese sätestatud s lauses , et juht ei tohi olla joobeseisundis, siis teises lauses on märgitud, et joobeseisundis või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 63 lg 2 on antud juhi alkoholijoobe mõiste ning lõikes 3 on sätestatud üheselt mõistetav keeld: mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Selline sõnastus annab sisu LS

§ s 224 sätestatud teole, mis on karistatav, s.t juhti karistatakse kui tema veres või -

väljahingatavas õhus on tuvastatud alkoholisisaldus üle lubatud piirmäära. LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse juhti, kelle on alkoholisisaldus 0,10 mg ühes liitris väljahingatavas õhus või rohkem. Sellest saab järeldada, et juhi väljahingatavas õhus võib olla alkoholi mitte rohkem kui 0,099 mg. Seega juhul, kui kaebuse esitajal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi mitte

vähem kui § 224 lg 1 ettenähtud väärteoga ja politseiametnik oli 0,11 mg/l, on tegu LS kohustatud kaebuse esitaja kinni pidama ning poleks võinud ühelgi juhul lasta kaebuse esitajal edasi sõita. Vastupidi, VTMS § 31 lg 1 sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte, mille kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja

läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt

vähetähtis või puuduvad VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus - leiab, et LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuste esinemine juhi käitumises ei saa mingil juhul

olla vähetähtis, mistõttu käitus kohtuväline menetleja menetlusalust isikut kinni pidades ja väärteomenetlust alustades kehtivast seadusest lähtudes ja õigesti, täites seejuures seadusega temale pandud kohustust. a selle kohta, et Seega on kaebuse esitaja väited jääknähtude kohta j teda pidanuks laskma sellises seisundis edasi sõita, asjakohatud ja näitavad seda, et kaebuse esitaja ei tunne seadust.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune rikkus LS § nõudeid ja pani isik 69 lg 3 toime LS § 2 ettenähtud väärteo. 24 lg 1

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastat kõigepealt menetlusaluse isiku akse

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

6

LS § 224 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lg 1 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Hinnates suurust talle 1 o F.J-i LS § 224 lg järgi inkrimineeritava süüte toimepanemisel, tuleb süü suurust esmalt hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asu 0,11 da seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäära mõttes alla keskmise ja alammääras (0,10-0,24) .

Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võetakse karistuse määramisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti preventsioone.

Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kaebusest nähtuvalt saab

järeldada, et kaebuse esitaja ei saa sellest aru senini ja leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on sisuliselt enesestmõistetav ja lubatav.

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, samuti seda, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid

karistusi liiklusalaste rikkumiste eest. Arvestades väärteoasjas leiduvat menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollist nähtuvat selgitust, on näha, et menetlusalune isik on märkinud, et

juhtis autot jääknähtudega. Sellisest lakoonilisest selgitusest ei ole võimalik sedastada süü tunnistamist, vaid seda, et isik on märkinud ära oma seisundi sõiduki juhtimisel. Kaebuses on samuti kaebuse esitaja märkinud, et juhtis sõidukit jääknähtudega ning tema arvates pidanuks

kohtuväline menetleja lubama tal sellises seisundis edasi sõita ja määratud trahv tuleks tühistada. Seega ei ole menetlusalune isik mitte süüd tunnistanud, vaid ta ei ole senini oma süüst isegi aru saanud. Arvestades eelmärgitud asjaolu, leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises

ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid ja kohtuvälise menetleja seisukoht, et kergendava asjaoluna saaks arvestada süü tunnistamist, oli ennatlik ega vasta tegelikele asjaoludele. Lisaks

sellele peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § sätetele ei ole süü 57 lg 1 p 3

tunnistamine kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kergendava asjaoluna saab arvestada süü

ülestunnistamisele ilmumist. See aga tähendaks, et menetlusalune isik oleks ise tulnud

kohtuvälise menetleja juurde tunnistama süüd teo kohta, millest kohtuväline menetleja veel midagi ei teadnud või millise teo toimepanijat kohtuväline menetleja ei olnud veel tuvastanud.

Käesoleval juhul peeti menetlusalune isik aga kinni käigus. politseioperatsiooni Väärteomenetluses raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole

eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja

tema käitumist liikluses üldises plaanis. Väärteoasja materjalidest saab tulla järeldusele, et kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi liiklusalaste süütegude eest, mistõttu puudub vajadus

määrata karistust oluliselt keskmist määra ületavas määras või kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne

sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja

materjalidest, s. , h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt saab järeldada, et

kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et antud juhul

menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele

7 liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Kohus leiab, et teiste liiklejate teadmine,

et sellises seisundis juhid liiklusest kõrvaldatakse ning neile määratakse ka karistus, peaks suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet liikluses.

Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra

vähesel määral ületavas määras, mis menetlusaluse isiku süü suurusest ja erija

üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes on põhje kohtu arvates ndatud. Kaebuse esitaja käitumises ei ole tuvastatud ka kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks karistuse

määra mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud karistus on

proportsionaalne nii süü suuruse, kaebuse esitaja isiku kui ka preventiivsete eesmärkidega, mistõttu puudub alus määratud karistuse muutmiseks, rääkimata kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud ei menetlusega

materiaal kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele õiguse ebaõiget minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise muutmine või menetleja otsuse

tühistamine Seega puuduvad õiguslikud alused välise . kohtu menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/