5-19-17/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHU S

pÖmspaDUSLIKKUSE rÄnprgvAlvE KoLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-r9-17

27. märts20l9

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik

Romeo Kalda kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi

2019. a otsuse nr 82 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Jätta Romeo Kalda kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Romeo Kalda esitas 6. märtsil 2019. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tuvastada, et Riigikogu2019. a valimised olid ebaseaduslikud, kuna vangistuses viibivad isikud ei

saanud valimistel kandideerida ja hiiäletada.

2. Kaebuse kohaselt on Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduv vangide

absoluutne valimis- ja kandideerimiskeeld vastuolus põhiseaduse $-ga 58, Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) esimese protokolli artikliga 3, Euroopa Liidu põhiõiguste

harta (ELPH) artikliga 40 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastava praktikaga. Lisaks on keeld

vastuolus Euroopa Liidu õiguse ilma seadusliku aluseta karistamise keelu aluspõhimõtte ning

korduvkaristamise keeluga.

3. R. Kalda taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt Riigikogu 2019. aasta valimiste tulemuste

ebaseaduslikuks kuulutamist, valimistulemuste välja kuulutamata jätmist ja kordushtiäletuse

korraldamist.

4. Lisaks taotles R. Kalda, et Vabariigi Valimiskomisjon tunnistaks kehtetuks Märjamaa

vallasekretäri27 . veebruari 2019. a vastuse, millega vallasekretär keeldus R. Kaldat valijate nimekirja

kandmast.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis ll.märtsi 20l9.a otsusega nr82 R.Kalda kaebuse läbi

vaatamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et RKVS-i kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud

valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende vaidluste lahendamine valimiskaebuste

5-19-17

menetluse korras. RKVS $ 20 lõike 5 järgi kuulub valijate arvestuse pidamise toimingu peale esitatud

kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

7. Teiseks leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kuna vanglakaristust kandvate isikute kandideerimise

ja hžiäletamise piirang tuleneb RKVS-ist ning Riigikogu valimised tuleb korraldada seaduse kohaselt,

ei ole R. Kalda kaebuse lahendamine ka muus osas Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Kaebaja

ei ole vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut, vaid on taotlenud RKVS-i ning põhiseaduse sätete

kooskõla kontrollimist EIÕK-i ning EIK lahenditega. Selline kontroll ei kuulu Vabariigi

Valimiskomisj oni pädevusse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab R.Kalda, et Vabariigi Valimiskomisjoni 11.märtsi 2019.a

otsus nr 82 tuleb tühistada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud põhjendustel.

9. Lisaks on hääletamisõiguse piirang muutunud ebaproportsionaalseks uute tehnoloogiliste

lahenduste kasutuselevõtu tõttu' Samuti diskrimineerib kandideerimis- ja hääletamiskeeld

vanglakaristust kandvaid isikuid võrreldes näiteks tingimisi vanglakaristust kandvate isikutega.

10. Õiguse rakendajal on kohustus valida kohaldamisele kuuluvate normide seast välja põhiseadusega

kooskõlaline. Seejuures tuleb lähtuda nii põhiseaduse $-st l23 kui ka põhiseaduse täiendamise

seadusest. EIK on pidanud vanglakaristust kandvate isikute absoluutset valimispiirangut EIÕK-ga

vastuolus olevaks.

11. Kaebaja taotleb Riigikohtult RKVS $ 4 lõigetes 3 ja 6 sisalduva vangide absoluutse valimis- ja

kandideerimiskeelu vastuolu tuvastamist põhiseaduse $-ga 58, EIÕK esimese protokolli artikliga 3,

ELPH artikliga 40 ja EIK vastava praktikaga ning Riigikogu 2019. aasta valimiste korraldamise ja

valimistulemuste väljakuulutamise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist. Lisaks palub kaebaja, et

Riigikohus küsiks Euroopa Kohtult eelotsust vanglakaristust kandvate isikute

hiiäletamis- ja kandideerimisõiguse puudumise kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Põhiseaduslikkuse jžirelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike 1 kohaselt võib isik

kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule

taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni

toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas,

vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt

kehtetuks.

13. Kolleegiumi hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjon oma otsuses õigesti selgitanud, et RKVS-r

kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende

vaidluste lahendamine valimiskaebuste menetluse korras.

14. RKVS $ 25 lõike 5 alusel oli kaebajal õigus vaidlustada tema valijate nimekirja kandmisest

keeldumine halduskohtus. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Põhjaliku selgituse nimetatud

õiguskaitsevahendi kasutamise kohta andis Riigikohus kaebajale kohtumäžiruses, millega jättis läbi

2(3)

5-r9-17

vaatamata R. Kalda valimisõigust puudutava individuaalkaebuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi22. jaanlnri2013. a otsus asjas nr 3-4-I-26-|2, punktid 3l_33).

l5. Sarnaselt olnuks kaebajal võimalus esitada kandideerimisavaldus Riigikogu 2019. aasta valimistel

kandideerimiseks erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina ning vaidlustada Riigikohtus vajadusel

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus kandidaadi registreerimata jätmise kohta. Kaebaja ei ole ka seda

õi guskaitsevõimalust kasutanud.

t6. Seega ei riku Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlusalune otsus kaebaja väidetavat õigust

Riigikogu 2019. aasta valimistel kandideerida ja valida.

17. Tuginedes PSJKS $ 46 lõike l punktile 2, jätab kolleegium R. Kalda kaebuse rahuldamata.

(N

Ivo

Paavo Randma

S

3(3)