2-18-14127/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-14127 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märts 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14127 Tsiviilasi S P B hagi T B vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: S P B (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: M B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); esindaja: vandeadvokaat Ene Ahas Kostja: T B (isikukood xxx, elukoht xxx); esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo Asja läbivaatamine

Kohtuistung 28.02. ja 21.03.2019.a RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista T B’ilt igakuine elatis ½ osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud ½ osa riikliku lastetoetuse määra (2018.a oli elatise alammäär 250 eurot ja riikliku lastetoetuse määr 55 eurot ning igakuise elatise summa 227,5 eurot, 2019.a on elatise alammäär 270 eurot ja riikliku lastetoetuse määr 60 eurot ning igakuise elatise summa 240 eurot) S P B’i kasuks tema ülalpidamiseks alates 20.09.2019.a kuni S P B’i täisealiseks saamiseni. 3. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks M B’i arvelduskontole nr xxx LHV Pangas, märkides ülekande selgitusse „elatis S P B“. 4. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2-18-14127 2

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja S P B oma seadusliku esindaja M B kaudu esitas 20.09.2018.a hagiavalduse T B vastu alammääras elatise saamiseks alates hagi esitamisest. Kostja T B kirjalikus vastuses ja suuliselt kohtuistungil vaidles hagile osaliselt vastu. T B seletas, et on nõus ja võimeline tasuma elatist 100 eurot kuus. Suuremat elatist ei ole rahaliselt võimalik tasuda. Hageja isa nimetatud kulutused lapsele on ülepaisutatud. Kostja tasub hageja seadusliku esindaja eest kodulaenu ning poolte ühisvaraks oleva kinnistu ülalpidamiskulusid. Hageja isa on selle võrra rahalisi vahendeid säästnud. Hageja isa on pannud kostja raskesse majanduslikku olukorda ning kostjal ja tema mõlemal lapsel on seetõttu oht kodust ilma jääma. Kostja ei saa tööl käia, kuna peab haige ema eest hoolitsema. Kostja on töötuna arvele võetud.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja on nimetanud lapse vajadused ühes kuus alljärgnevalt: Eluasemekulu 150 eurot Toidukulu 150 eurot Sidekulu 10 eurot Tervishoiukulu 30 eurot Hügieenitarvete kulu 30 eurot Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot Riiete-jalanõude kulu 50 eurot Muud vältimatud püsikulud (ujumistrenn, jalgpallitrenn, robootikaring, youtuuberite ring) 210 eurot kokku lapse kulud ühes kuus 670 eurot.

Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et lapse jalgpallitrenni ühe kuu tasu on 50 eurot, ujumistrenni ühe kuu tasu 70 eurot ja robootikaringi ühe kuu tasu 48 eurot, seega 168 eurot ühes kuus. Kuna suveperioodil ringe ja trenne ei ole, siis on ühe kuu huvitegevuse kulu 126 eurot (168 x 9 : 12). Lisaks on hageja seaduslik esindaja esitanud kirjalikud tõendid selles, et on hageja jalgpallivarustuse ostmisele kulutanud ajavahemikus september 2018.a kuni november 2018.a 152,2 eurot, mis teeb ühe kuu jalgpallivarustuse kuluks 13 eurot.

2-18-14127 3

Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et hageja elukohas on tasu elektri eest ühes kuus 89 eurot, tasu vee eest 30 eurot, valvetasu 25 eurot, gaasitasu jaanuari 2019.a eest 517 eurot ja prügivedu 7 eurot. Gaasiarvetest nähtuvalt võrgutasu ja aktsiis on 179 eurot ja gaasikulu 338 eurot. Gaasikulu on enamuses küttekulu. Küttekulud on keskmiselt kaheksal kuul aastas ning tavapäraselt on jaanuar- veebruar kõige külmemad kuud. Eelduslikult võib jaanuari-veebruari gaasikulu olla 338 eurot ning ülejäänud kuuel kuul 200 eurot kuus. Ühe kuu gaasikulu on seega (2 x 338 + 6 x 200) + 179 eurot kuus ehk 335 eurot. Seega kokku on hageja elukoha kodukulud 89 + 30 + 25 + 7 + 335 = 486 eurot, millest hageja osa on ¼ ehk 122 eurot. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 150 eurot, sidekulu 10 eurot, tervishoiukulu 30 eurot, hügieenitarvete kulu 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot ja riiete-jalanõude kulu 50 eurot on kõik mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas, mida võib pidada hageja vajalikeks kuludeks. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud kulud: Eluasemekulu 122 eurot Toidukulu 150 eurot Sidekulu 10 eurot Tervishoiukulu 30 eurot Hügieenitarvete kulu 30 eurot Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot Riiete-jalanõude kulu 50 eurot Muud vältimatud püsikulud (ujumistrenn, jalgpallitrenn, robootikaring, youtuuberite ring) 139 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 571 eurot.

Hageja vajalikud kulud on 571 eurot, millest kostja peaks kandma ½ osa ehk 286 eurot. Hageja nõuab alammääras elatist. 2018.a elatise alammäär 250 eurot ja 2019.a on elatise alammäär 270 eurot.

PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

T Bi puhul ei esine ühtegi ülalnimetatud asjaoludest. T B avaldas, et tulenevalt sellest, et ta ei tööta, hageja isa ei toeta laenumaksete tasumisel ning laenumaksed on hilinenud, on pank pannud tema elukoha sundmüüki. Nimetatu kohta T B kirjalikku tõendit ei esitanud. T B on esitanud Eesti Töötukassa tõendi selles, et T B on töötuna arvele võetud alates 29.11.2017.a ning ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötukindlustushüvitist. T B on seega olnud töötu üle aasta. Vanemad peavad pingutama laste ülalpidamiseks. Objektiivseid asjaolusid elatise alla alammäära väljamõistmiseks ei esine. Laps vajab sööki, riideid ja eluaset iga päev ning ei saa oodata, kuni ettevõtte võlad on tasutud. Eeltoodu põhjal ei saa kohus lugeda põhjendatuks T Bi väiteid, et ta ei saa tasuda hageja kasuks rohkem elatist kui 100 eurot kuus.

Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada lastetoetust, mis laekub hageja isale. Lastetoetuse suurus oli 2018.a 55 eurot ja on käesoleval aastal 60 eurot Elatise väljamõistmisel

2-18-14127 4

on võimalik arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega. Seega arvestab kohus, et emapoolsest ülalpidamiskohustusest on ½ osa lastetoetusest) kaetud riikliku peretoetusega.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 1 kohaselt tasutakse elatist iga kuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks M B kontole.

Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi, rakendab kohus nimetatud sätet põhjusel, et alammääras elatise nõudmisel ei ole õigusabi kasutamine vajalik kuivõrd tegemist on õiguslikult väga lihtsa vaidlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik