5-19-14/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHUS

pÕm spapUSLIKKUSE rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-r9-r4

26. märts2019

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Eerik Kergandberg ja Malle

Seppik

Heiki Lille kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

11. märtsi 2019. a otsuse nr 93 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

J žitta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. Heiki Lill esitas 7. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et suurelt

hulgalt Eesti Vabariigi kodanikelt on ebaseaduslikult ära võetud valimisõigus ning seetõttu tuleks

2019. a 3. märtsil toimunud valimised tunnistada kehtetuks ja korraldada uued valimised. Kaebaja

hinnangul piirati nende Eesti Vabariigi kodanike valimisõigust, kellel puudub elukoht Eestis, kuna

kõigil inimestel ei ole võimalik ennast oma elukohta sisse kirjutada põhjusel, et eluaseme omanik ei

ole selleks nõusolekut andnud. Kaebaja viitas põhiseaduse (PS) $-dele 56, 57 ja 58.

2. Yabariigi Valimiskomisjon jättis l1. märtsi 2019. a otsusega nr 93 H. Lille kaebuse Riigikogu

valimise seaduse (RKVS) $ 71 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud kaebust

allkirjastanud, nagu nõuab RKVS $ 7l lõige 2. Samuti polnud kaebaja selgitanud, millist valimiste

konaldaja toimingut ta vaidlustab ning kuidas see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu ei

vastanud kaebus RKVS $ 70 nõuetele.

3. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas otsuses, et valijate nimekirja kandmiseks ei ole vajalik, et

valijal oleks olemas rahvastikuregistrisse kantud aadressitäpsusega elukoht. Rahvastikuregistri seadus

võimaldab kanda valija elukoha andmed rahvastikuregistrisse ka linna ja linnaosa või valla täpsusega

ning Riigikogu valimise seadus võimaldab kanda sellised isikud valijate nimekirja. Rahvastikuregistri

seaduse alusel on võimalik kanda elukoha andmed registrisse ka siis, kui isik ei ole eluruumi omanik

ja puudub eluruumi omaniku nõusolek.

4. H. Lill esitas l3. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni 11. märtsi 2019. a otsuse peale.

s-19-t4

5. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l4. märtsil 2019 H. Lille kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse

kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade

juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjoni 1l. märtsi 2019.a

otsus on õigustühine, Riigikogu valimiste tulemused tuleb tunnistada kehtetuks ning korraldada

erakorralised valimised.

7. Valijate nimekirja ei kantud ning Riigikogu valimistel ei saanud hiiäletada suur hulk isikuid, kelle

elukoht rahvastikuregistris oli märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kaebaja viitab

PS $-dele 56, 57 ja 58 ning leiab, et sellega piirati Eesti kodanike põhiseaduslikke õigusi.

Valimisõigus oli seafud sõltuvusse kodanike varalisest olukorrast. Tema kui kandidaadi huvides on

võimalikult suur hiiäletamisest osavõtvate inimeste hulk.

8. Kaebaja arvates vastas tema kaebus RKVS $-de 69 ja 70 nõuetele' kuna rikuti tema kui kandidaadi

subjektiivset õigust saada valituks. Haldusmenetluse seaduse järgi peab haldusorgan informeerima

taotlejat puudustest ning andma taotluse esitajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja

jattis kaebuse ekslikult allkirjastamata, kuid Vabariigi Valimiskomisjon ei nimetanud kirjavahetuses

kaebaj aga ühtegi puudust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 37 lõike l kohaselt võib isik, kes

leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema

õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste

korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hžiäletamistulemused

valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise

hiiäletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks.

10. Kaebaja on pöördunud Riigikohtu poole, kuna leiab, et tema kui kandidaadi õigusi rikub see, et

Riigikogu valimistel ei saanud osaleda valimisõiguslikud isikud, kelle elukoht oli rahvastikuregistris

miirgitud üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Tema 7. märtsi 2019. a kaebuse, milles

kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil seadusrikkumise tõttu valimised kehtetuks tunnistada,

jattis komisjon aga alusetult läbi vaatamata.

11. Kolleegium mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Vabariigi Valimiskomisjoni

l1.märtsi 20I9.a otsuse nr93 tühistamist, tema 7.märtsi 20l9.a kaebuse läbivaatamist ja

rahuldamist ning hääletamistulemuste kogu riigis kehtetuks tunnistamist põhjendusega, et

õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt hžiäletamistulemust (RKVS $ 46 lõige 2).

12. Kolleegium nõusfub Vabariigi Valimiskomisjoni hinnanguga, et valimiskomisjonile esitatud

kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu oli valimiskomisjonil õigus jätta see

RKVS $ 7l lõike 3 esimese lause alusel läbi vaatamata.

13. Vabariigi Valimiskomisjonile saab huvitatud isik esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu

seadusvastaseks tunnistamiseks (RKVS $-d 69 ja70). Seetõttu nõuab seadus, et kaebuses tuleb muu

2(4)

5-19-r4

hulgas märkida vaidlustatava toimingu kirjeldus (RKVS $ 7l lõike l punkt 3) ning põhjused, miks

kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi ja ei olnud seaduslik (RKVS $ 7l lõike l

punktid a ja 5). Kaebaja viitas valimiskomisjonile esitatud kaebuses põhiseaduse sätetele ja

valimisõiguse piiramisele ning täpsustas Riigikohtule esitatud kaebuses, et tema kui kandidaadi õigust

saada valituks rikkus See, et Riigikogu valimistel ei saanud hiiäleõiguslikud kodanikud kasutada oma

õigust valida. Seega leiab kaebaja, et Riigikogu valimistel piirati aktiivset valimisõigust (PS $ 57)

ning rikuti seeläbi tema passiivset valimisõigust (PS $ 57 ja $ 60 lõige 2).

14. Kolleegiumi arvates on küll võimalik mõista kaebaja kui Riigikogu valimiste kandidaadi huvi

selle vastu, et valimised toimuksid seadustega kooskõlas, kuid kaebaja ei ole kaebustes toonud välja

ühtegi seadusesätet, mida valimiste konaldamisel oleks rikutud, ega selgitanud, millist valimiste

korraldaja toimingut ta vaidlustab. Kaebaja ei palunud valimiskomisjonile esitatud kaebuses

seadusvastaseks tunnistada ühtegi valimiste konaldaja konkreetset toimingut, samuti pole ta

fuigikohtule esitatud kaebuses taotlenud valimiste korraldamisel toimunud konkreetse

õigusrikkumise tuvastamist. Kolleegiumi hinnangul saab kaebaja väidetest järeldada, et ta peab

valimiste korraldamisel aluseks olnud seaduseid põhiseadusevastaseks ning see tõi kaasa valijate ja

seeläbi ka tema põhiseaduslike õiguste piiramise. Sellise kaebuse esitamise õigust Vabariigi

Valimiskomisjonile ei anna seadus ka Riigikogu valimiste kandidaadile.

15. RKVS $ 7l lõike 3 esimese lause kohaselt võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata kaebuse, mis

ei vasta RKVS $ 7l lõigetes l ja 2 ettenähtud nõuetele või on esitatud RKVS $-s 70 ja $ 7l lõikes 2

ettenähtud korda rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei vastanud eeltoodust tulenevalt kaebaja 7. märtsi

2019. a kaebus RKVS $ 71 lõike l punktides 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Seetõttu ei rikkunud

valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata jätmisega kaebaja õigusi.

16. Eeltoodust liihtudes ja PSJKS $ 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium H. Lille kaebuse

rahuldamata. Lisaks peab kolleegium vaj alikuks selgitada järgnevat.

17. Vabariigi Valimiskomisjon viitas kaebuse läbi vaatamata jätmisel ka RKVS $ 7l lõikele 2,mil,|e

kohaselt peab kaebuse esitaja kaebusele alla kirjutama. Kaebaja 7. märtsi 2019. a kaebusel puudus

allkiri. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et RKVS $ 71 lõike 3 esimene lause annab komisjonile

õiguse jätta kaebus läbi vaatamata. See tiihendab, et valimiskomisjonil pole kohustust jätta kaebus

läbi vaatamata, vaid tal on õigus kaaluda, kas võtta puudusega esitatud kaebus menetlusse, andes

vajadusel kaebajale võimalus vähetfitsate ja aega mittenõudvate puudujääkide kõrvaldamiseks.

Kaebuse allkirjastamist nõuab seadus põhjusel, et oleks võimalik tuvastada dokumendi koostanud ja

esitanud isik ning tagada, et dokumendis sisalduv vastab tema tahtele. Sellise puuduse kõrvaldamiseks

kaebajale võimaluse andmine ei ole üldjuhul ülemiiära ajamahukas ega riiva ka kolmandate isikute

õigusi. Kuna kolleegium leidis eespool, et Vabariigi Valimiskomisjonil oli õigus jätta kaebus muul

põhjusel läbi vaatamata, ei hinda kolleegium seda, kas valimiskomisjon oleks saanud jätta kaebuse

läbi vaatamata allkirja puudumise tõttu, kuna see ei oleks mõjutanud praeguse asja lahendamist.

18. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses väljendatud seisukohaga, et Riigikogu

valimistel oli võimalik osaleda inimestel, kelle elukoht oli rahvastikuregistris märgitud kohaliku

omavalitsuse täpsusega.

19. Uue rahvastikuregistri seaduse (RRS) $ ll0 järgi kaotasid 2. jaanuaril 20l9 registris kehtivuse

nende isikute elukoha andmed, kes olid varem kehtinud rahvastikuregistri seaduse (RRS vana

redaktsioon) kohaselt kantud registrisse linna, linnaosa, valla või asustusüksuse täpsusega, kuna seda

oli nõudnud ruumi omanik. Samuti ei kanta uue seaduse järgi enam juhul, kui isiku elukoha andmete

muutmist nõuab ruumi omanik, isiku elukoha andmeid registrisse kohaliku omavalitsuse üksuse

3(4)

5-t9-14

täpsusega, vaid lõpetatakse registris isiku elukoha andmete kehtivus (RRS $ 91 lõige l). Ruumi

omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmine registris ei saanud toimuda isiku teadmata'vaid

selle kohta tuli nii varasema kui ka praegu kehtiva seaduse järgi saata isikule teade (RRS $ 89).

2. jaanuarist2019 ei kaotanud kehtivust siiski kõigi nende inimeste elukoha andmed, kelle elukoht oli

kantud registrisse omavalitsusüksuse täpsusega ning ka uue seaduse alusel on võimalik kanda elukoha

andmed registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seda juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus

algatab sellise isiku elukoha registrisse kandmise, kes viibib omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt

(RRS $ 87 lõiked 2 ja 3). Lisaks sellele võib kohalik omavalitsus kanda isiku elukohana registrisse

isiku eluruumi aadressi ka siis, kui ruumi omanik ei anna nõusolekut elukoha kande tegemiseks

(RRS $ 87lõige a).

20. Kuna valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris (RKVS $ 20 lõige l) ning valijate nimekirja

kantakse isikud, kellel on rahvastikuregistris kehtiv elu- või viibimiskoht (RKVS $ 22 lõige 4), on

rahvastikuregistrijärgse elukoha olemasolu aktiivse valimisõiguse kasutamise eelduseks. Seetõtfu

näeb seadus ette, et hääleõiguslik kodanik, kelle elukoht ei ole kantud registrisse, võib alates

eelhiiäletamise esimesest päevast kuni valimispäevani esitada elukohateate, mille alusel peab

omavalitsusüksus kandma tema elukoha registrisse viivitamatult (RRS $ 83 lõige 1). RRS $ 83

lõike 2 alusel kantakse elukoht registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui valija elukoha

andmed on kantud registrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega' kantakse ta selle

valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille vastav omavalitsusüksus on määranud selliste valijate

hääletamise jaoks (RKVS $ 22 lõige 4, $ 19 lõike 2 punkt 4).

21. Uue rahvastikuregistri seaduse jõustumisega kaotasid Siseministeeriumi andmetel registris

kehtivuse ligikaudu 20 600 inimese elukoha andmed (s.o neil puudus alates 2. jaanuarist 2019

rahvastikuregistrijärgne elukoht), kellest kõik ei olnud siiski hääleõiguslikud Riigikogu valimistel.

Siseministeerium saatis 2018. a aprillis ja oktoobris e-kirjad neile inimestele, kellel oli

rahvastikuregistris märgitud e-posti aadress ning kelle elukoha andmeid fivardas 20|9. a alguses

kehtetuks muutumine. Nendes kirjades selgitati andmete kehtetuks muutumise tagajärgi (sh võimatust

osaleda valimistel) ning elukohaandmete uuendamiseks elukohateate esitamise võimalusi. Samuti anti

seadusmuudatusest korduvalt teada ajakirjanduse vahendusel. Nagu eespool kirjeldatud, oli ka

Riigikogu valimiste ajal hääleõiguslikel inimestel võimalik nõuda enda elukoha kiirkorras registrisse

ning enda valijate nimekirjadesse kandmist. Seda võimalust sai valija kasutada ka veel valimispäeval,

kui avastas alles valimisjaoskonnas, et teda pole nimekirjas. Siseministeeriumi andmetel kanti

ajavahemiku|2t. veebruarist kuni 3. märtsini 2019 va|ijate nimekirjadesse 737 inimest, kelle elukoha

andmed sel ajavahemikul registrisse kanti. Seejuures kanti 322 inimese elukoht registrisse

omavalitsuse täpsusega. Siiski oli 8. märtsi 2019 seisuga rahvastikuregistris |2176 Riigikogu

valimistel hiiäleõiguslikku inimest, kelle elukoha andmed kustusid registrist 2. jaanuari|2019.

Nele

Kergand

Seppik

N

4(4)