5-19-15/6 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RIIGIKOHUS

pÕrusBapUSLIKKUSE rÄnBrBvALVE KoLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-19-l 5

26. märts2019

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Peeter Roosmaja Tambet Tampuu

Ütar Teppo kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

l 1. märtsi 2019. a otsuse nr 92 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahvastikuregistris oli Ülar Teppo elukohaks alates l . märtsist 2018 märgitud Rae vald. Enne seda

oli tema elukoha andmete muutmist taotlenud selle eluruumi omanik, mille aadress oli varem registris

märgitud Ü. teppo elukoha aadressina.

2. Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakond saatis Ü. Teppole 25. aprillil 20l8

rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile kirja, milles andis teada' et tema elukoha andmed

kustuvad registrist 2019. ajaanuaris, mil jõustub uus rahvastikuregistri seadus (RRS). Kirjas selgitati,

et registrijärgse elukoha puudumine takistab erinevate riigi ja omavalitsuse teenuste kasutamist,

samuti valimistel osalemist. Siseministeerium saatis 31. oktoobril 20l8 Ü. Teppole e-kirja, milles

tuletas meelde, et tema elukoha andmed kustuvad peatselt. Z.jaanuaril 2019 jõustus uue

rahvastikuregistri seaduse $ 110, millest tulenevalt kaotasid kehtivuse elukoha andmed, mis olid

varem registrisse kantud kohaliku omavalitsuse täpsusega eluruumi omaniku nõudmisel. Sellel alusel

kaotasid registris kehtivuse ka Ü. Teppo elukoha andmed.

3. Riigikogu valimiste päeval, 3. märtsil 2079, saatis Ü. Teppo riigi valimisteenistusele avalduse,

milles soovis Riigikogu valimistel hiiäletada valimisringkonnas nr 12 üles seatud kandidaadi poolt.

Ü. Teppo selgitas avalduses, et üritas korduvalt hiiäletada elektrooniliselt, kuid sai teada, et ta ei ole

kantud rahvastikuregistrisse. Ü. teppo ei pidanud õigeks enda kui sünnijärgse Eesti Vabariigi

kodaniku kustutamist rahvastikuregistrist pikemaajalise Eestist eemalviibimise tõttu ning nõudis

õigust valimistel osaleda.

4. Riigi valimisteenistus vastas 3. märtsi| 2019 Ü. Teppole, et e-posti teel hiiäletada ei saa.

Valimisteenistus selgitas, et rahvastikuregistris aadressi puudumisel saab isik esitada elukohateate

5-19-15

vastavasse omavalitsusse ning ta võetakse kiirendatud korras registrisse. Sellisel juhul saab ta veel

valimispäeva jooksul minna elukohajärgsesse valimisjaoskonda hiiäletama.

5. Ü. Teppo esitas 6. märtsil 20t9 Yabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada

seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse 3. märtsi 2019.a toiming,

millega jäeti lugemata kaebaja e-posti teel saadetud hääl, või kohustada lugema kaebaja hääl antuks

kaebuses nimetatud kandidaadi poolt. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada kehtetuks Riigikogu

valimise tulemused ja korraldada uued valimised.

6. Kaebaja selgitas, et viibib alates 4. veebruarist 2019 Tenerifel. Sellest, et rahvastikuregistrist on

kustutatud tema elukoha andmed ruumi omaniku nõudmisel, sai ta teada siis, kui proovis korduvalt

elektrooniliselthääletadaajavahemikul

24.veebruaristkuni 27.veebruarini2019.Hiiäletadakaebajal

ei õnnestunud, sest ta ei olnud kantud Rae valla valimisjaoskonna nr l valijate nimekirja. Seejäiel

otsustas kaebaja pidada oma peamiseks elukohaks Eestis Pärnu linna. Kaebajal ei olnud võimalik

minna 3. märtsil 2019 valimisjaoskonda valima, kuna ta ei viibinud Eestis, samuti puudus tal Eestis

eluruum, mille ta oleks saanud kiirendatud korras enda elukohana registrisse kanda. Kaebaja

põhiõigusi rikkus see, et ta ei saanud registris elukoha puudumise tõttu hääletada Riigikogu valimistõl.

Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 40 lõige 2, š 25lõiked 2_8 ja$ 83 lõiked l-3 on põhiseadusega

vastuolus. Kaebajale oleks tulnud tagada õigus osaleda Riigikogu valimistel RKVS $ 25 lõike l

alusel. Samuti oleks tulnud kaebaja e-posti teel saadetud hääle suhtes kohaldada analoogia korras

RKVS $ 52 lõigetes 1_4 sätestatud kirja teel hääletamise reegleid. Digitaalselt allkirjastafud hääl

vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 20|4. a mzižiruse rlr 9l0l20l4 nõuetele (artiklid 28 ja

38).

7. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 1 l. märts12019. a otsusega tt 92Ü. Teppo kaebuse rahuldamata.

Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustas kaebaja riigi valimisteenistuse toimingut, millega jäeti

lugemata kaebaja hääl kandidaadi poolt, kelle poolt kaebaja soovis hääletada. Valimiskomisjon

selgitas, et Riigikogu valimisi korraldatakse Riigikogu valimise seaduse alusel. Hääletamise viisid on

seaduses sätestatud ammendavalt ja htiäletamistulemuste kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult

seaduse kohaselt antud hiiäled. E-kirja vahendusel ei võimalda seadus häält anda, samuti rikuks selline

võimalus hiiäletamise salajasuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) $ 60 ja RKVS $ 1 lõige 2). Kaebajal

oli võimalus esitada valla- või linnavalitsusele rahvastikuregistrisse kandmiseks elukohateade, mille

alusel tema elukoha andmed oleks kantud rahvastikuregistrisse. Seejärel oleks kaebaja kantud valijate

nimekirja ja ta oleks saanud hääletada 2019. a Riigikogu valimistel. Kaebaja seda võimalust ei

kasutanud. Riigikogu valimise seaduse sätete põhiseaduspärasuse hindamine ole komisjoni

pädevuses.

8. 14. märtsil 20l9 esitas Ü. Teppo Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni l l. märtsi 2019. a otsuse nr 92 peale.

9. Vabariigi Valimiskomisjon saatis l5. märtsil 20|9 Ü' Teppo kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse

kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade

juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

l0. Kaebaja palub Riigikohtul tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni l l. märtsi 20t9. a otsus ttr 92 ja

tunnistada õigusvastaseks toiming, millega jäeti kaebaja e-posti teel saadetud hääl lugemata, või

2(s)

5-19-l 5

kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistust nimetatud toimingut tegema. Kaebaja

soovib valimistulemuste kehtetuks tunnistamist ja uute valimiste korraldamist.

1l. Kaebaja jiiäb oma 6. märtsi 20|9. a kaebuse seisukohtade juurde ja leiab, et vaidlustatud toiming

rikub tema põhiõigusi. Riigikogu valimise seaduse sätted, mis nõuavad Riigikogu yalimistel

hžiäletamiseks registreeritud elukoha olemasolu (RKVS $ a0 lõige 2, $ 25 lõiked 2-8, $ 83

lõiked 1_3) on vastuolus PS $-ga 1l, $ 56 lõikega l ning $-dega 57 ja60. Rahvastikuregistrijärgse

elukoha nõue aktiivse valimisõiguse teostamise eeldusena on aga põhiseadusega vastuolus. Kaebaja

selgitas täiendavalt, et ta on korduvalt püüdnud ennast mõnda eluruumi sisse kir|utada, kuid see ei ole

õnnestunud.

12. Kuna kaebajat ei kantud põhiseadusevastaselt valijate nimekirja, oleks riigi valimisteenistus või

Vabariigi Valimiskomisjon pidanud kaebaja põhiõiguste kaitseks võimaldama tal valida e-kirja teel,

kohaldades elektroonilise hiiäletamise või kirja teel hžiäletamise kohta käivaid reegleid.

Valimiskomisjon viitas RKVS $ 83 lõikele 2' millre kohaselt saab elukoha kanda registrisse kohaliku

omavalitsuse täpsusega, kui elukohateate esitajal pole võimalik esitada eluruumi kasutamise õigust

tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku nõusolekut. Kaebajal puudus võimalus taotleda

enda kandmist valijate nimekirja, kuna tal puudub elukoht Eestis ning rahvastikuregistri seadus ei

võimalda sellisel juhul elukohta registrisse kanda. RRS $ 84 lõike 1 punktid l_5 annavad aluse sellisel

juhul elukoha registrisse kandmisest keelduda. Seetõttu jtiäb ebaselgeks, kas kiirendatud korras

valijate nimekirja koostamise aluseks peab olema kaebajal sel ajal kasutatav eluruum või mitte.

RRS $-d 83 ja 84 on vastuolus PS $-ga 60 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga

(vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. veebruari2007. a otsus asjas Tatishvili vs. Venemaa, nr 1509/02).

13. Valimiskomisjon jättis kaebaja hääle lugemata, viidates põhjendamatult hääletamise salajasuse

põhimõttele. Komisjon oleks pidanud põhjendama, kelle subjektiivseid õigusi salajasuse põhimõttest

loobumine oleks riivanud. Õige ei ole ka valimiskomisjoni seisukoht, et kaebaja jäi võimalusest

hiiäletamisel osaleda ilma oma tegevusetuse tõttu. Kaebajal ei olnud võimalik tulla valimispäeval

Hispaaniast Eestisse hääletama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas vaidluse all küsimus, kas riigi valimisteenistus

elektrooniliselt antud htiälte lugemisel (RKVS $ 60') või Vabariigi Valimiskomisjon

hääletamistulemuste kindlakstegemisel (RKVS $ 6l) oleks pidanud kaebaja 3. märtsi 2019. a e-kirjas

edastatud tahteavalduse lugema hääletamiseks ning arvestama kaebaja hääle selle valimisringkonna

nr 12 kandidaadi poolt antud hiiälte hulka, kelle poolt kaebaja soovis hžiäletada-

15. Kolleegium on seisukohal, et ei riigi valimisteenistus ega Vabariigi Valimiskomisjon poleks

saanud arvestada valimispäeval e-kirja teel saadetud häält hääletamistulemuste kindlakstegemisel

ning seda sõltumata kaebaja digiallkirja kehtivusest. Hääletamise viisid Riigikogu valimisel on

seaduses ammendavalt reguleeritud ning Vabariigi Valimiskomisjon ei saa lubada htiäleõiguslikul

isikul hiiäletamist viisil, mida seadus ette ei näe.

16. Seaduses on sätestatud erinevate hiiäletamisviiside (elektrooniline hiiäletamine, hžiäletamine

välisesinduses, hiiäletamine kirja teel, eelhääletamine väljaspool elukohajärgset jaoskonda,

eelhääletamine valija asukohas, hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja hoolekandeasutuses,

hääletamine kodus) kasutamise tingimused ja kord (erinevate hiiäletamisviiside kasutamine on

ajaliselt, isikuliselt, ruumiliselt, tehniliselt või muul alusel piiratud). Kõigi hääletamisviiside

3 (s)

s-19-15

kasutamise eelduseks on isiku kandmine valijate nimekirja. Hžiäletamist digitaalselt allkirjastatud

avaldusega valimisseadus ei võimalda. Samuti pole valimispäeval võimalik hääletada elektrooniliselt

ega kirja teel nagu kaebaja analoogia alusel soovis. Selline regulatsioon on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud vajadusegatagadavalimiste tähtaegne ja kiire korraldamine ning usaldusviiärsus ega ole

põhiseadusega vastuolus.

17. Vaidlustades 3. märtsi 20|9. a toimingut, tugineb kaebaja väitele, et teda ei olnud valijate

nimekirjas siis, kui ta soovis elektrooniliselt hääletada (2l. veebruarist kuni 27.veebruarini 20l9).

Kaebaja elukoha andmed olid kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega,

kuid kustusid tõepoolest 2. jaanuari|2019 (RRS $ l 10 alusel), mistõttu kaebajat ei kantud Riigikogu

valimisteks koostatud valijate nimekirja. Kaebusest nähtub, et kaebaja sai oma õiguste väidetavast

rikkumisest teada 24.veebruari| 2019. fuigi valimisteenistuse poole pöördus kaebaja aga alles

valimispäeval 3. märtsil 2019, kui oli möödas selle väidetava õigusrikkumise vaidlustamise tähtaeg

(RKVS $ 68 lõike l kohaselt tuleb avaldus esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolmandal

päeval rikkumisest arvates), samuti oli lõppenud elektrooniline hääletamine.

18. Kolleegiumi hinnangul on Riigikogu valimise seaduse ja rahvastikuregistri seaduse sätted, mis

seovad Riigikogu valimistel hiiäletamise võimaluse valijate nimekirja kaudu rahvastikuregistrijärgse

elukohaga, põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium nõustub kaebajaga, et rahvastikuregistrisse kantud

elukoha nõue hžiäletamise eeldusena riivab PS $-s 60 tagatud aktiivset valimisõigust, kuid leiab, et

riive ei ole ülemäärane. Rahvastikuregistri seadus ei piira liikumisvabadust ega õigust vabalt valida

elukohta (PS $ 34). Inimesel, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht, on võimalik

eelhžiäletamise esimesest päevast kuni valimispäevani nõuda elukoha registrisse kandmist RRS $ 83

lõigete l ja 2 alusel. RRS $ 83 lõige 2 võimaldab seejuures kanda elukoha andmed

rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega.

19. RRS $ 83 on valimiste korraldamisega seotud erisäte, mille eesmärk on kaitsta aktiivse

valimisõiguse kandjaid nende põhiõiguste liigse piiramise eest ja tagada valimistel osalemise

võimalus ka inimestele, kelle elukoht ei olnud valijate nimekirjade koostamise ajal registrisse kantud.

Seetõttu on RRS $ 83 lõige 2 tõlgendatav viisil, et selle alusel tuleb elukoht registrisse kanda ka sellise

elukohateate alusel, kus on elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse üksus ilma eluruumi

aadressita. oluline on märkida, et RRS $ 83 lõike 2 alusel registrisse kantavad elukoha andmed on

ajutised, kaotades kehtivuse 30 päeva pärast (RRS $ 83 lõige 3).

20. Valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks

esitatakse avaldus sellele omavalitsusüksusele, kus elukoht soovitakse registreerida (RKVS $ 25

lõike 2 esimene lause). Avaldus vaadatakse läbi ja omavalitsusüksus kannab elukoha registrisse

viivitamatult (RKVS $ 25 lõike 2 teine lause ja RRS $ 83 lõige l), misjärel kantakse hääleõiguslik

isik vastava valimisjaoskonna valijate nimekirja (RKVS $ 25 lõiked 3 ja 4, RKVS $ 19 lõike l

punkt 4).

2l. Ka kaebajal oli välismaal viibides võimalik esitada avaldus oma elukoha registreerimiseks

kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega ja taotleda enda kandmist valijate nimekirja. Seega ei saanud

kaebaja valimispäeval kasutada oma õigust hääletada mitte seetõttu, et elukoha nõue takistas tema

kandmist valijate nimekirja, vaid eelkõige põhjusel, et valimispäeval sai hiiäletada ainult Eestis

elukohajärgses valimisjaoskonnas, kaebaja aga viibis valimispäeval välismaal. Kaebaja ei saanud

loota, et välismaal viibides on tal võimalik vaidlusalune probleem lahendada valimispäeval.

Elektrooniliselt oleks kaebaja saanud hääletada siis, kui ta oleks kantud valijate nimekirja enne

elektroonilise hiiäletamise lõppu. Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kantakse muudatused

valijate nimekirjas vähemalt korra päevas ka elektroonilise hääletamise süsteemi (RKVS $ 4s3

4(s)

5-19-15

lõige 2). See oleks võimalik olnud eelkõige juhul, kui kaebaja oleks oma õiguste väidetava rikkumise

kohta esitanud kohe avalduse riigi valimisteenistusele (RKVS $ 68).

22. Eeltoodust lfitudes puudub kolleegiumil põhjus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks

ning hžiäletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu jätab kolleegium põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse $ 46lõike l punktile 2 tuginedes Ü. teppo kaebuse rahuldamata.

/tu

Ivo

Peeter Roosma

Tambet Tampuu

s(5)