1-19-1782/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-19-1782/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2019.a Tallinnas
Kohtunik Kristina Väliste
Sekretär Leili Merila
Tõlk
Ines Üprus
Prokurör Katerin Hovi
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: E.G , isikukood: XXX, elukoht: xxx kodakondsus: ; määratlemata;
emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus kriminaalkorras karistatud 1- ; töökoht: ei tööta; l korral: 06.07.2017.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 4 kuuni. KarS § 87 lg 1 p 2, lg 2 alusel vabastati karistusest ja allutati 1-
ks aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS §-le 75; väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine – : 11.12. 12.12.2018.a
süüdistuses § 121 lg 2 p 3 § 120 lg 1 järgi; KarS ,
RESOLUTSIOON
1.
Süüdi tunnistada E.G KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.
2.
Süüdi tunnistada E.G KarS § 120 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.
3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
Kriminaalasi nr 1-19-1782
2
4. 11.12. 12.12.2018.a, s.o 2 (kaks KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg – ) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista a 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
5. 6 kuu pikkust vangistust, ei KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 28 päeva
pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse
katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud -des 1- kontrollnõudeid, kohustudes:
1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas:
2) osakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemak
s kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Katseaja a
lguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.03.2019.a.
Määrata E.G Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
7. KrMS E.G-lt riigituludesse:
§ 175, § 179, 180 alusel välja mõista
- sundraha 1
,5 palga alammääras – 810 (kaheksasada kümme) eurot;
- kaitsjatasu summas eurot.
240 (kakssada nelikümmend)
8. Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul, tasudes
12 (kaheteistkümne) kuu käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.0 arvates 5.2019.a. kuni 01.04.2020.a ) eurot, Maksuja 87,50 (kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti
Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700015730.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõendid ja salvestised: - 2 -plaati salvestistega materjalide juurde. CD – jätta kriminaalasja
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna
kohtumajale kuulutamisest s.o alates kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse
3 25.03.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.03.2019.a.).
SÜÜDISTUS
E.G atakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega nr 1- süüdist
17-3944 karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, uuesti 11.12.2018 kella 00:20 paiku
Tallinnas xxx xxx reg-nr xxx juhtinud teel, istudes sõiduauto juhikõrvalistmel, ütles sõidukit kannatanule J A „ma annan sulle peksa“ ning seejärel lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu paremat põske. Seejärel haaras süüdistatav Tallinnas xxx tänaval sõidu ajal roolist kinni nii, et auto kaotas juhitavuse. Kannatanu peatas kella 00:35 paiku Tallinnas xx ja xxx tn ristmikul auto, väljus
autost ja jooksis xxx asuvasse xxx. Süüdistatav jooksis kannatanule järele, võttis kannatanu
üleriietest kinni ning lõi ühe korra parema käega kannatanut pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas E.G kannatanule füüsilist valu ja tekitas vasakule poole kuklapiirkonda turse ning hematoomi.
Seega pani varem vägivallakuriteo eest karistatud E.G toime kehalise
väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Lisaks süüdistatakse E.G selles, et tema, viibides 11.12.2018 kella 00:35 paiku Tallinnas xxx asuva xxx ees, ütles kannatanu J A „ “. Arvestades asjaolu, et E.G oli vahetult enne kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele.
Sellega pani E.G toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kar
S § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu tervist, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastused; KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu vaimset heaolu.
Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht
E.G , E.G tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks
toimepanemise eest KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo 7
kuud vangistust, 3 kuud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest
vangistust. lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, tuleb KarS § 64 lg 1 alusel, liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud KarS § 68 lg 1
aeg 11.12. 12.12.2018.a., s.o 2 a – päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 kuud 28 päeva, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid.
4
Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt E.G-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 240 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav ja tema kaitsja id kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust.
Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus.
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava süüdi E.G
tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et E.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Samuti kuuluvad E.G-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning
süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1,
süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku
andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 240 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 I p 1 kohaselt 1 alates 01.01.2019.a. 810 eurot. ,5 palga alammäära, s.o Kohus peab põhjendatuks
lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.
Kriminaaltoimikus sisalduv 2 -plaati on dokumentaalses vormis
126 lg 3 p 1 CD tõendid KrMS § ja lg 5 need
mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohus juhindub KrMS 126, 175 -
§ § , § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311 313, § 318.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Väliste kohtunik