1-17-9766/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-9766

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts Jõgeva 2019 kohtumaja (kohtuistung toimus 21.03.2019) Kriminaalasja number 1-17-9766 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Kriminaalhooldusametnik Piret Avi erakorraline ettekanne P.B kohta Süüdimõistetu P.B

isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § alusel pöörata täitmisele 74 lg 4 P.B-le Tartu Maakohtu 19.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9766 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 pärast kohtulahendi jõustumist saadab kohus P.B-le

teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK P.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.06.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-9766 KarS karistuseks etud 1 aasta vangistust; § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõist KarS § 120 lg 1 järgi ja mõist KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks etud 6 kuud vangistust. P.B-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust.

2 (3) KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrat , et P.B-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele,

i kui

P.B ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohusta P.B käitumiskontrolli ti

ajal mitte tarvitama alkoholi. P.B KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati

käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile. P.B tuli alustada raviga kohtuotsuse tegemisest alates 1 kuu jooksul ja esitada esmakohtumisel kriminaalhooldajaga vastavasisuline

tõend. P.B kriminaalhooldus algas 05.07.2018 ja lõpeb 19.06.2020.

Kriminaalhooldusametnik esitas 21.09.2018 P.B kohta erakorralise ettekande, milles

tegi ettepaneku pöörata P.B-le mõistetud täitmisele karistus . Erakorralise ettekande kohaselt rikkus P.B korduvalt erinevaid kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ning kohustusiei täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei allunud alkoholismivastasele ravile.

Kuna p akorralise ettekande esitamist ja arutamist parandas ärast er süüdimõistetu oma käitumist ja suhtumist ning täit talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, is leidis kriminaalhooldusametnik, et P.B kriminaalhooldust on

võimalik jätkata.

Kohus nõustus, et P.B-le tuleb anda veel üks võimalus tõestada, et ta suudab

kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kohus võttis

03.12.2018 määrusega a määras kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande teadmiseks j , et P.B kriminaalhooldust tingimustel. tuleb jätkata kohtuotsuses sätestatud

Kriminaalhooldusametnik esitas 01.03.2019 P.B kohta teise erakorralise ettekande, milles tegi taas ettepaneku pöörata P.B-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise

ettekande kohaselt on P.B

pärast 22.11.2018 kohtuistungit täitnud

registreerimiskohustust viis korda: 07.12.2018, 20.12.2018, 03.01.2019, 17.01.2019 ja

31.01.2019. Pärast seda süüdimõist , 14.02.2019 kokkulepitud kohtumisele, etu ei ilmunud. Korduvalt on ametnik püüdnud P.B-ga saada kontakti telefoni teel, kuid süüdimõistetu

ei vasta ega helista tagasi. P.B on jätkanud alkoholi tarvitamist ning vestluses kriminaalhooldajaga seda tunnistanud. Alkoholiravi ei ole j

ärjepidev.

Eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhooldusametniku hinnangul kriminaalhoolduse

läbiviimist, P.B-ga koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist.

Süüdimõistetu suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav ja i koostööks huv vähene.

Kohtuistungil 21.03.2019 tunnistas P.B , et pani toime erakorralises ettekandes ta

märgitud rikkumised. Väidetavalt käis Tartus alkoholismivastast süsti tegemas ja enam

alkoholi ei tarvita. Ta on istub kodus ja P.B mõistuse pähe võtnud, väldib kõiki. kahetses oma tegu ja selgitas, et ta ei soovi vanglasse minna, kuna vangla ei paranda kedagi. Süüdimõistetu palus kohtul anda talle veel üks võimalus.

Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Mariina Boiko. Kriminaalhooldusametnik andis ülevaate erakorralisest ettekandest ning jäi selles esitatud taotluse juurde.

KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Probleemid kriminaalhooldusnõuete täitmisega tekkisid süüdimõistetul juba korrektse

kriminaalhooldusperioodi alguses. P.B ei ilmunud kokkulepitud aegadel

3 (3)

registreerimiskohustust täitma, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei suutnud alluda

alkoholismivastasele ravile, mistõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata P.B-le mõistetud karistus täitmisele. Kuna süüdimõistetu lubas ennast parandada ning asus tegelema temal esineva alkoholiprobleemiga,

leidis kriminaalhooldusametnik, et P.B kriminaalhooldust on võimalik jätkata ja kohus nõustus sellega.

Muutused P.B käitumises ja suhtumises olid lühiajalised. Õige pea jätkas ta varasemat käitumist ud kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitma, jätkas - ei ilmun

alkoholi tarvitamist, mida tunnistas kohtuistungil ning ei tegelenud järjepidevalt

alkoholismivastase raviga. Korduvalt on ametnik püüdnud P.B-ga saada kontakti telefoni teel, kuid süüdimõistetu ei vasta ega helista tagasi. Kohtu hinnangul on P.B

suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle veel kord antud võimalusse kanda mõistetud karistust

vabaduses. ud karistus Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb P.B-le mõistet

täitmisele pöörata ja kohus nõustub, et sel korral ei ole võimalik P.B kriminaalhooldust enam . Karistuse kandmiseks vabaduses tuleb alluda kokkulepitud jätkata tingimustele, milleks P.B ei ole suuteline.

Oluline on, et s on korduvalt selg üüdimõistetule itatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõu täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid ete ja kohustuste

tagajärgi. lkoholi tarvitamine on olnud peamiseks P.B õigusvastast käitumist A soodustavaks teguriks, luline, et P.B loobuks alkoholi tarvitamisest mistõttu on väga o

täielikult. Vastasel juhul püsib tema puhul suur risk uute kuritegude toimepanemiseks.

Lühiajalised positiivsed muutused P.B käitumises on ilmnenud alles pärast

erakorralise ettekande esitamist kohtule ehk olukorras, kus on reaalne oht vanglakaristust kandma minna. P.B puudub tahe . probleemiga tõsiselt tegeleda Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole P.B-le soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik vaid vangistuse täitmisele pööramisega. saavutada

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 , § 432 lg 1 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik