4-18-4623/27 · 4-18-4623/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4623 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4623 (2302,18,005551) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlk Irene Valge Anneli Helmann Väärteoasi

U.S 09.09.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 29.08 ’i .2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005551. Kaebuse esitaja U.S, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: U.S Kaebaja esindaja: Indrek Põder RESOLUTSIOON

1. U.S 09.09.2018 kaebus Politsei- ja Jätta Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi ’i 29.08.2018 xxxx M P

otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005551 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi ’i 29.08.2018 otsus väärteoasjas nr xxxx M P 2302,18,005551 muutmata.

3. ning Politsei- Kohtuotsuse ärakiri anda U.S ’le ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile.

4-18-4623 2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

29.08.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekesku üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr se kohtuesindusgrupi xxxx M P 2302,18,005551 U.S suhtes. Otsusega karistati U.S’t Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 17.06.2018 kella 15.00 ja 17.00 ajal idukit ning tagurdamisel ei hoidunud Paldiski mnt 124a juures, Tallinnas, juhtis mootorsõ

kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõidukile.

Menetlusalune J T isik põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju 'le. Juht lahkus sündmuskohalt

politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteootsuse kohaselt rikkus U.S sellise tegevusega LS 16 lg 1, § § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 5 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteod mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. KAEBUSE SISU

09.09.2018.a esitas menetlusalune isik kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärel ’i 29.08.2018.a otsusele evalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P

väärteoasjas nr 2302,18,005551. Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

väärteokoosseisu puudumise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotles U.S määratud karistuse vähendamist. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tuleb tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu põhjusel, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS sätestatud nõudeid tõendite kogumisele. Samuti juhib menetlusalune isik tähelepanu, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS nõuetele ning on koostatud materiaalõiguse norme rikkudes. Menetlusalune isik vaidleb kohtuvälise menetleja otsusele vastu, leides, et tema poolt ei ole toime pandud tahtliku liiklusrikkumist. Samuti ei ole tema poolt lahkutud tahtlikult Toimunud mitte ühestki liiklusõnnetuse sündmuskohalt. kohtuistungitel de juurde. jäi kaebaja kirjalikult esitatud seisukohta Kohtuväline menetleja leidis , et karistus vastab süüle ja väärteod on õigesti toimunud kohtuistungitel kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja tehtud väärteootsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et U.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgr ’i 29.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr upi xxxx M P 2302,18,005551

tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud ab ovo

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

ab ovo VTMS § 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § use põhiosas nii tõendite -s 110 alusel kohtuots analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine

4-18-4623 3

peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 4 muu hulgas välja selgitada, 133 p- le kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1. LS § 223 lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis

LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd LS § 223

lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS §

16 lg 1. Antud sätte kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli (koos skeemi, fototabeliga ja LÕ aktiga) kohaselt on 17.06.2018.a Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt 124a parklas läbi viidud vaatlus. Vaatluse kohaselt parkis Paldiski

mnt 124a parklas sõiduauto (registreerimismärgiga xxxx xxxx), suunaga Paldiski mnt poole. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt sõitis sõiduau registreerimismärgiga to xxxx ( xxxx) otsa pargitud

sõiduautole ja lahkus seejärel sündmuskohalt. xxxx Pargitud sai kahjustada vasakpoolne sõidukil tagumine stangenurk. tekitati varalist kahju Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki omanikule on J. T’le. Sõiduauto xxxx omanikuks on AS Xxxx ning kasutajaks U.S (ik. XXX). 17.06.2018.a ajavahemikul 19.34 kuni 19.40 läbi viidud sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt viidi läbi Tallinnas, Sipelga 1 juures sõiduauto xxxx (registreeri xxxx) vaatlus. Vaatlusega tuvastati mismärgiga

sõiduki vasakpoolsel tagauksel kraapejäljed. 03.12.2018.a maakohtus antud ütluste kohaselt ei J. T olnud ta liiklusõnnetuse juures, vaid kuulis sellest siis, kui politsei talle helistas. Autoni jõudes oli näha, et parklast ära sõites, oli keegi tema auto tagakülge vigastanud. Liiklusõnnetust oli pealt näinud üks tunnistaja, kelle sõnade kohaselt sõitis pargitud xxxx otsa naisterahvas. U.S on 25.10.2018.a maakohtus kohaselt oli 17. juunil 2018.a Harku andnud ütlusi, mille ta

järve ääres rannas. Kaebaja läks randa ja lahkus sealt enda autoga, milleks oli xxxx (registreerimismärgiga xxxx). Rannast lahkus kaebaja arvatavasti 17.00 ajal. Seega kaebaja kinnitab, et viibis Harku järve ää sõiduauto sai kahjustada. Kaebaja ütluste järgi res sellel ajavahemikul, kui J. T oli sel ajal parkla autosid Kaebaja selgitas ka, et p täis ja ümberringi oli palju inimesi. arkimiskohast sõitis ta lja esiotsaga, mitte tagurdades ning autoga par vä klast väljasõidul probleeme ei olnud. Koju jõudes helistas kaebajale ning palus autot vaatama minna. Kaebaja politsei, kes küsis kas on toimunud avarii vastas politseile, et avariid ei ole olnud ning autot vaatama minnes ei märganud kaebaja samuti, et autol oleksid vigastused. Kuivõrd auto oli eelmise päeva tõttu porine, otsustas kaebaja auto ära pesta. Hiljem

tuli politsei kohapeale ning tuvastas, et sõiduauto vasakul uksel olid kriimustused. Kaebaja märkas kahjustusi alles peale auto pesemist. A. G on 07.01.2019.a maakohtus ütlusi andnud selle kohta, et 17.06.2018.a viibis ta Harku rannas koos oma abikaasaga. Peale auto parkimist nägi tunnistaja, et tumehalli värvi sõiduk sõidab ebaõnnestunult parkimisplatsilt välja, riivates kõrval seisvat valget värvi sõiduki. Sõiduki roolis oli tumedate pikkade

juustega naisterahvas. Juhtunu ümber seisid eesti keelt kõnelevad inimesed, kes aitasid autojuhti parkimiskohalt välja sõita, et viimane rohkem vigastusi teistele sõidukitele ei tekitaks. Sõiduki juht ei

tulnud autost välja ega vaadanud, mis toimus. Kõik see leidis aset Harku järve parkimisplatsil. Nimetatud tumehallist sõidukist oli tunnistaja 5-7 meetri kaugusel.

4-18-4623 4

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsusega ning leiab, et äärteomaterjalidega on eelnimetatud v

tuvastatud, et kaebaja rikkus LS § 16 lg 1 sätestatud liiklusreegleid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ütlustes kinnitanud, et Menetlusalune isik U.S on kohtule antud viibis samal ajahetkel Tallinnas, Harku ranna parklas (Paldiski mnt 124a), kui J. T xxxx sõiduautole (reg. märk kahju tekitati. Samuti on ta kinnitanud, et just tema juhtis sõiduautot reg. märk xxxx) xxxx (

xxxx kella 17.00 paiku koju suundus. Kohtus tunnistajana ) Harku ranna parklast väljasõitmisel, kui ta ütlusi nägi toimunud liiklusõnnetust vahetult pealt ning kinnitas, et just halli värvi andnud A. G xxxx sõitis kõrval parkinud valget värvi Vaatlusprotokollide järgi tuvastatud sõidukite kahjud ja xxxx sisse. võimalikud tekkeviisid on kooskõlas tunnistaja A. G’i versiooniga liiklusõnnetusest. Seega loeb kohus

U.S LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt

on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.S pani temale etteheidetava väärteo toime

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime

kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani U.S teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. U.S ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui U.S oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud sõiduatuo sõitnud

otsa pargitud mootorsõidukile. Kohus leiab, et U.S on täitnud LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo - koosseisu. 2. Liiklusseaduse § 236 lg 1 etteheide (liiklusõnnetusest mitteteatamine) Objektiivne koosseis

Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. lpool tuvastanud, et liiklusõnnetus Kohus on ee

toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte.

Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt.

Tunnistaja A. G

’i antud ütluste kohaselt lahkus U.S peale liiklusõnnetust koheselt sündmuskohalt. Seega lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt, jättes välja selgitamata, kui suures ulatuses ja kellele kahju tekitati. Menetlusalune isik ei teavitanud ka . politseid liiklusõnnetusest

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi

põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla

4-18-4623 5

kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 5 ning lg 5 nõuete rikkumine ning U.S poolt toime pandud tegu vastab LS § 236 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Mis puudutab menetlusaluse isiku argumenti, et kohtuväline menetleja on kohaldanud VTMS- st vääralt,

kuivõrd väärteo toimepanemine ei toimunud liiklusõnnetus Liiklusseaduse tähenduses, märgib

teel kohus järgmist. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga. Kohtu hinnangul tee kuuluvus (või õigemini) ala kuuluvus ei mõjuta liiklusnõuete kohaldamist. Seda on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus oma lahendites. Seega ei ole kohtuväline menetleja VTMS ka vääralt kohaldanud. Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.S pani temale etteheidetava väärteo toime

vähemalt kaudse tahtluse vormis. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Tunnistaja A. G’i ütluste kohaselt aitasid kõrvalseisvad inimesed peale liiklusõnnetust menetlusalusel

isikul turvaliselt teistkordselt parkimiskohast välja sõita, et viimane rohkem kahju ei teeks. Kui

menetlusalune isik oli parkimiskohast välja saanud, sõitis ta koheselt sündmuskohalt minema.

Menetlusalune isik hiljem politseiga ühendust ei võtnud. Kohtu hinnangul saab kaebaja teguviisi vaadelda kui omakäelise ja teadliku sündmuskohast lahkumisena. Teisele isikule mootorsõidukiga otsa sõitmine pidi olema menetlusalusele isikule teada, kuivõrd mõlemad mootorsõidukid said nähtavaid vigastusi. Samuti rakendanud menetlusalune isik ei ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kindlaks teha

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju saajad või selle kahju ulatus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü U.S teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. U.S oli teo toimepanemise ajal

süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud - - asjaolusid ning kaebaja on sündinud puhul süüd välistavad 1976. aastal. Samuti puuduvad U.S asjaolud. Seega on U.S tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et U.S on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi.

4-18-4623 6

KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või - - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku

süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kon Süü tekstis.

suurust U. mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi.

esmalt asjaolu, et süü suurust mõjutab tekitatud kahju näol on tegemist LS § 223 lg 1

sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud

kahjustused ei olnud suured. U.S samuti ka süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise

subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest,

kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest

väiksemale süü suurusele.

Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata keskmisest väiksemaks seega . Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid U.S teos puuduvad. Samuti puuduvad U.S’l varasemad karisused. Kohtuväline menetleja on U.S karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik

teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist.

Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi

poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. Süü suurust siinjuhul mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis viitab keskmisele süü suurusele. Kohus nõustub ka siinjuhul kohtuvälise menetleja otsusega, mille kohaselt karistati U.S 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv proportsionaalne isiku süüga.

Kaebuse lahendamisel ei ole ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka

kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask Kohtunik