1-19-2256/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

25. märts 2019 Kohtuasja number 1-19-2256 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi

Kriminaalasi M.R ’i (XXX) süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. märtsi 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rehabilitatsioonikeskuse „Elav Lootus“ juhataja Erkki Lehtinen, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Erkki Lehtineni apellatsioon Viru Maakohtu 21. märtsi 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav M.R ja tema kaitsja Andres Veski sõlmisid 21. märtsil 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s nimetatud kokkuleppe M.R-i süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et menetluskulude kogusumma on 569 eurot 72 senti, mis tuleb tasuda

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Viru Maakohtu 21. märtsi 2019. a otsusega tunnistati M.R kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus M.R-ilt menetluskuluna riigi kasuks välja kokku

569 eurot 72 senti, märkides, et see summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas avaldusena pealkirjastatud apellatsiooni rehabilitatsioonikeskuse „Elav Lootus“ juhataja Erkki Lehtinen. E. Lehtinen märgib, et M.R viibib praegu Päästearmee rehabilitatsioonikeskuses „Elav Lootus“, kus ta läbib rehabilitatsiooniprogrammi, mis lõpeb 5. augustil 2019. Kuna rehabilitatsioonikeskuse klientidel ei ole keskuses viibimise ajal üldjuhul võimalik sissetulekut säilitada ega täiendavaid toetusi taotleda, palub

2(3) M.R, et ringkonnakohus lükkaks menetluskulude tasumise tähtaja edasi, arvestades seejuures rehabilitatsiooniprogrammi lõppemise ajaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I

4. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 318 lg 1 kohaselt on apellatsiooni esitamise õigus üksnes kohtumenetluse pooltel. KrMS § 17 lg 1 järgi on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. E. Lehtinen ei ole selles kriminaalasjas ükski loetletud subjektidest. Muu hulgas ei saa olla tegemist M.R-i kaitsjaga, sest puuduvad andmed, et ta vastaks KrMS § 42 lg 1 p-st 1 tulenevatele kvalifikatsiooninõuetele ja et M.R oleks ta enda kaitsjaks valinud. Järelikult ei ole E. Lehtinenil menetletavas asjas apellatsiooniõigust. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab imperatiivselt, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole sama seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust. Seetõttu tuleb E. Lehtineni apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. II

5. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetletavas asjas esitatud apellatsioon tuleks jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale ka juhul, kui apellatsiooni oleks esitanud (allkirjastanud) M.R ise või tema kaitsja.

6. Nimelt on maakohtu vaidlustatud kohtuotsus tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe-menetluses tehtud kohtuotsust

KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)

7. Viru Maakohtu 21. märtsi 2019. a otsuses ette nähtud menetluskulu summa ja selle tasumise tähtpäev – 30 päeva otsuse jõustumisest – vastab kokkuleppes märgitule. Maakohtus jäid nii süüdistatav kui ka kaitsja kokkuleppe juurde ja süüdistatav kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema vaba tahte väljendus ning täitmiseks jõukohane. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis süüdistatavalt menetluskulu hüvitist välja mõistes ja selle tasumise tähtaega määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei oleks ka M.R endal ega tema kaitsjal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulu tasumise tähtaega vaidlustada. Seetõttu

3(3) tulnuks ringkonnakohtul jätta kõneksoleva sisuga apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ka juhul, kui selle esitanuks süüdistatav ise või tema kaitsja. III

8. Lõpuks märgib ringkonnakohus sedagi, et kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra võib M.R taotleda pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS §-des 423 ja 424 ette nähtud korras süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult, kui tähtaja pikendamiseks on mõjuv põhjus.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)