2-17-119778/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-119778

Tsiviilasi

OÜ Reval Kinnisvara hagiavaldus J Ai vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Hagihind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Reval Kinnisvara (registrikood: 10198894); seaduslik

esindaja: A K (e-post: xxx);

Kostja: J A (isikukood xxx); lepinguline esindaja: Raiko Paas,

vandeadvokaadi abi (e-post: menetlus@sirel.com)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi 750 euro nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja OÜ Reval Kinnisvara kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust

kohtuistungi pidamiseks.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt oli Reval Kinnisvara OÜ-l kostjaga kokkulepe osutada transporditeenust

(multilift konteiner) kasutatud puitmaterjali äraveoks, asukohaga xxx. Kostja tellis teenuse, kuid

pärast teenuse saamist on ta keeldunud põhjendamatult tasumast. Kokku on tasumata 3 koorma

eest 750 eurot (250 eurot/ koorem). Tõenditeks on objektil Pxuiestee 4 tehtud fotomaterjal, kust

ilmneb, et konteinerid on kohal kasutatud puitmaterjali ladustamiseks, mida objektil leidus.

Kostja tellimusi tõendab ka veoki reg nr xxx sõidupäevik, kus on märgitud veose sihtkohaks xxx.

Konteinerid kohale viinud Reval Kinnisvara OÜ autojuhi M T kinnitusel viis ta esimese

konteineri kostjale 07.08.2017 ja tõi ära 15.08.2017. Teise konteineri viis ta kostjale 15.08.2017

ja tõi ära 25.08.2017. Kolmanda konteineri viis ta kostjale 25.08.2017 ja tõi ära 26.09.2017.

Kostja pole teatanud mõistlikest põhjustest, miks ta oma kohustusi ei täida ja arveid ei tasu.

11.09.2017 kostja e-posti aadressile edastatud märgukirjale vastas kostja, et ta pole teenust

tellinud. 20.11.2017 seisukohas leiab hageja, et kui ta oleks toimetanud konteinerid kostja

objektile omavoliliselt ilma kostja nõusolekuta, oleks kostja sellest keeldunud ja need tühjalt

tagasi saatnud. Sellega peaks olema tõendatud, et pooled olid saavutanud kokkuleppe. Kostja ei

ole esitanud vastuväiteid talle esitatud arvetele. Kostja saanud teenuse, kuid keeldub selle eest

maksmast, esitades meelevaldselt vastuväiteid. Hageja esitas tõendina sms-de väljavõtted, kus

kostja kinnitas, et I maksab teenuse eest. Sellega kostja tunnistab konteinerite tellimist. I E oli

kostja objektil OÜ V projektijuht.

Hageja palub kostjalt välja mõista 750 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt hageja põhjendab hagi sellega, et hageja osutas kostjale kokkuleppe

alusel transporditeenust, mille eest kostja on jätnud hagejale tasumata. Kostja ei tunnista hagis

tema vastu esitatud nõudeid. Hageja pole esitanud tõendeid poolte kokkuleppe sõlmimise kohta.

Hageja esitatud tõendid ehitusobjektil olnud konteinerite kohta ei tõenda teenuse osutamiseks

kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kostja pole hagejaga sõlminud ühtegi kokkulepet

ei transporditeenuse ega muu sisuga teenuse osutamise kohta. Nii on kostja hagejale ka

kohtueelselt vastanud. Hageja poolt kohtule esitatud SMS-sõnumite väljavõtetest ei tulene see, et

hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe konteinerite tellimiseks. Pigem nähtub

kirjavahetusest, et tellija on I ja tellimusest ja kuludest tuleb rääkida Iuga. Ka pole kostja

kirjavahetuses mingilgi viisil tunnistanud seda, et on hagejalt teenust tellinud. OÜ V (esindaja oli

I E ) ja x Oü-lt tellitud tööde maht ei hõlmanud konteinerite tellimist. Kuna ehitustöid

töövõtulepingu alusel tellija OÜ V objektil teostas x OÜ, siis jääb arusaamatuks ja on

ebaloogiline, mis pidi konteinerid tellima J A isiklikult.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) Hageja on viinud ära kolme multilift konteinerijagu ehitusprügi aadressilt x.

2) Eelpool nimetatud töö eest ei ole hageja tasu saanud.

3) Aadressil x teostati katuse vahetust korteriühistu tellimusel.

4) Peatöövõtjaks nimetatud ehitusobjektil oli OÜ V ja alltöövõtjaks xOÜ.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista 750 eurot kasutatud 3 konteineri puitmaterjali äraveo

eest. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping,

mille kohaselt kostja on tellinud aadressil x multilift konteineritega ehitusprahi (peamiselt puidu)

äraveo.

VÕS § 774 lg 1 järgi kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees

vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja

kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Lg 2 järgi kaubaveolepingule kohaldatakse

töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 9 lg 1 järgi leping

sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 järgi pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud.

VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept)

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lg 2 järgi

vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest,

lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal

kehtivatest tavadest.

Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas ei

ole tõendatud, et hageja ja kostja J A vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kostja on tellinud

aadressil x vald multilift konteineritega ehitusprahi (peamiselt puidu) äraveo teenust ja leppinud

kokku selle eest tasuda 750 eurot. Kohus märgib, et vaidlust pole selle üle ja kohtule esitatud

töövõtulepinguga on leidnud tõendamist, et objektil x vald teostas katusevahetust K&J Ehitus

OÜ, kes töötas seal OÜ-ga V sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (tlk 53-61). Hageja on kostja

tellimuste tõendamiseks esitanud kohtule arved, mis ta on koostanud kostjale kuupäevadega

26.09.2017 ja 01.09.2017, fotod ehitusprahist, autojuhi kinnituse konteinerite veo kohta ja

sõidupäeviku väljavõtted (tlk 26-31). Hageja arvates tõendab kokkuleppe sõlmimist asjaolu, et

kostja ei saatnud konteinereid tühjalt tagasi ega keeldunud prahi äraveost. Samuti ei ole kostja

esitanud vastuväiteid arvetele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud tõendid ehitusobjektil

olnud konteinerite kohta ei tõenda teenuse osutamiseks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja

vahel. Nimetatud tõendid tõendavad, et x vald ehitusobjektil oli ehitusprahti ning hageja autojuht

M T on konteineritega selle ehitusprahi objektilt ära viinud. Kohus märgib, et hageja poolt

üksnes arvete tegemine kostja nimele ei tähenda, et kostja oleks lepingu pooleks. Kirjalik leping

poolte vahel puudub. Hageja arvates tõendab sms-de väljavõte, kus kostja kinnitas, et I maksab

teenuse eest, konteinerite tellimist kostja poolt. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahelised sms-d

ei tõenda hageja ja kostja vahel kokkuleppe sõlmimist, sest pooled ei ole nimetatud

kirjavahetuses leidnud üksmeelt küsimuses, kes on tellinud ehitusplatsile konteinerid. Nimetatud

sms-des on hageja seaduslik esindaja palunud kostjal maksta 750 eurot, kuid kostja pole

kinnitanud, tema on tellija, vaid on märkinud, et I on tellija ja rahast räägib I (tlk 46-47).

Kostja poolt 19.02.2019 istungil vande all antud ütluste kohaselt palus tellija V tal uurida, kas ta

teab kedagi, kes võiks tahta puitu endale saada. A K rääkis, et temal on konteinerid, tema võib

utiliseerida mida iganes. Kostja küsis A K käest, kas on võimalik ja tema ütles on küll võimalik

(tlk 106 pöördel). Seda kinnitavad ka peatöövõtja OÜ V projektijuhi I Ei poolt tunnistajana antud

ütlused, kelle ksõnul palus ta katusetegijal uurida, kas keegi soovib tasuta puitu ära vedada

küttepuudeks (tl 105 pöördel). 19.02.2019 kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt kostja

ütles, et objekt on Valingus ja kuna A K teadis Iut väga hästi, siis ta ütles A Kle, et leppigu

omavahele kokku tasumise tingimused ja maksmised (tlk 106 pöördel). Seega puudus kostjal

kohtu arvates huvi multilift konteinerite tellimiseks, vaid allesjäänud puitmaterjali tasuta

äraandmiseks. Hageja autojuhi M T ütlused ei kinnita samuti, et kostja on tellija. M Te ütluste

kohaselt kõigepealt helistas temale A, et JA helistas talle, et tema soovib kaste sinna. Kui

tunnistaja objektile sõitis, siis J Ata ei näinud (tlk 88).

Eeltoodust tulenvalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hageja ja kostja J A vahel on

sõlmitud leping, mille kohaselt kostja on tellinud aadressil xe vald multilift konteineritega

ehitusprahi (peamiselt puidu) äraveo teenust. Juhul kui konteinerite tellijaks ja lepingu pooleks

oli OÜ V või xxx OÜ, siis on hagi esitatud vale kostja vastu.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik