2-18-135426/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja number 2-18-135426 Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn); lepinguline esindaja Marjana Šestel (marjana.sestel@plusplus.ee) Kostja: Lyubomir Pashkulov (isikukood XXX, rahvastikuregistris elukoha aadress XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 833,78 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus maksekäsuosakond lõpetas 25.02.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Kohus kohustas 28.02.2019. a määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti esitama seisukoht kohtualluvuse osas 14 päeva jooksul. Hageja esitas vormikohase hagiavalduse 21.03.2019, leides et kuna kostja on järelmaksulepingus kinnitanud oma elukohana XXX ja ei ole tuvastatud isiku XXX elamine, allub hagi Tartu Maakohtule. 3. Kohus tutvus esitatud hagiavaldusega ja leidis, et see ei allu Tartu Maakohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012. a määrust (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Eelnimetatud määruse art 4 lg 1 üldreegli järgi tuleb hagi esitada isiku elukoha järgi. Sama määruse art 18 lg 2 kohaselt võib tarbija vastu esitada hagi tarbija alalise elukoha järgi. Käesolevas asjas on tegemist tsiviilasjaga määruse art 1 lg 1 tähenduses. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on tarbija ja hagi alusena märgitud leping vastab määruse art 17 lg 1 punkti b tunnustele. Art 17 lg 1 järgi määratakse asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kohtualluvus kindlaks sama määruse neljanda jao sätete alusel, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks. Hagis märgitud asjaoludel kuulub hageja nõue eelviidatud sätte kohaldamisalasse, sest hageja tugineb pooltevahelisele laenulepingule, millest väidetavalt tulenes kostjale laenu osamaksetena tagastamise kohutus. Brüsseli I määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 5. Määruse art 62 lg 1 kohaselt teeb kohus poole alalise elukoha kindlaks siseriikliku materiaalõiguse alusel. Eesti rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks XXX. Kostja on XXX kodanik. Eestis on kostja viimase registreeritud elukoha registreering lõpetatud 08.01.2017. Asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud XXX asuvaks, järeldab kohus kostja tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht XXX. Ka Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 09.11.2018, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku kohta. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, mh ei vastanud kostja ka e-kirjadele. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti kohtus. Hageja on ise kinnitanud seisukohas kohtualluvuse kohta, et hageja on kasutanud kõiki võimalusi, kasutades avalike andmebaase ja interneti otsingumootoreid ning ei ole tuvastanud kostja viibimiskohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis ning viimane kostja enda poolt avaldatud elukoht asub Bulgaaria Vabariigis. 6. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohu keeldub menetlusse võtmast Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Lyubomir Pashkulov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on alusel on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava riigilõivu 80 eurot tagastamist, esitades kohtule sellekohase taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik