2-18-10168/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10168

Tsiviilasi

V J hagi E M vastu lepingu täitmise, kahju hüvitamise

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 181,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V J (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar Kostja: E M (isikukood

xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel

Mällas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V J hagi E M vastu osaliselt.

2. Mõista E M`lt (isikukood xxxx) V J`i (isikukood xxxx) kasuks välja põhivõlg 3500

eurot, viivis alates 11.04.2018 kuni

04.07.2018 summas 70,90 eurot ja viivis alates 05.07.2018 kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata hagi sissenõudmiskulude nõude osas.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Menetluskulud jätta 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda.

4.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1373,6

eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostja poolt hagejale

tasumisele 1263,7 eurot.

4.3.

Rahuldada

osaliselt

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1320

eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja poolt kostjale

tasumisele 105,6 eurot.

2-18-10168

2 (8)

4.4.

Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista E Mlt

(isikukood xxxx) V J (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu 1158,1 eurot.

4.5.

Kohustada E Mt (isikukood xxxx) resolutsiooni punktis 4.4 väljamõistetud

menetluskuludelt tasuma V J (isikukood xxxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja seisukohad

1. V J (hageja) esitas hagi E M (kostja) vastu lepingu täitmise, kahju hüvitamise ja viivise

nõudes.

2. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 3500 eurot, sissenõudmiskulu 306 eurot, viivist

alates 11.04.2018 kuni hagi esitamiseni summas 70,90 eurot ja edasiulatuvat viivist seaduses

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Kostjale kuulub xxxx asuvas korruselamus korteriomand nr xxxx. Hagejale kuulub samas

majas ja samas trepikojas korteriomand nr xxxx/xxxx.

4. Hageja korter sai veekahjustusi tulenevalt kostja korteris tekkinud veeavariist.

Parkettpõrandad ja ukselengid tursusid üles, mööbel ja valgustid koos trafodega muutusid

osaliselt kasutuskõlbmatuks; korteri viimistlus sai olulisi kahjustusi. Kahju hindas hageja

8870 eurole.

5. 24.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kahju korvata. Kostja vastas

20.11.2017 e-kirjaga saadetud ettepanekule, et pakub kahju hüvitamise summaks 3000 eurot.

Hageja vastas 21.11.2017 kostja ettepanekule, et pakub tasuda koheselt 3000 euro suurune osa

hüvitisest ja ülejäänud osa 24 kuu jooksul 260 euro suuruste maksetega.

6. 17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku

8000 eurot tähtajaga 10.01.2020. a ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500

eurot. Hageja võttis pakkumise vastu.

7. Pärast hageja poolt kostja tehtud pakkumise vastuvõtmist lõpetas kostja hagejaga

suhtlemise, kõnedele ja kirjadele enam ei vastanud. Kokku lepitud esimest osa tasumisele

kuuluvast summas kostja samuti ei tasunud.

8. Hageja esindaja teatas 04.04.2018 kostjale, et kostja pakkumine hüvitada kahju summas

8000 eurot oli hageja poolt vastu võetud ja andis osamakse (3500.-) tasumiseks täiendava

tähtaja 10.04.2018.

9. Kostja ei täitnud ka täiendava tähtaja jooksul oma lepingust tulenevat rahalist kohustust.

10. Hageja sõlmis oma lepingulise esindajaga õigusabilepingu. Hageja esindaja tööst on

tekkinud hagejal kostja vastu sissenõudmiskulu nõue summas 306 eurot.

2-18-10168

3 (8)

Kostja vastuväited hagile

11. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

12. Kostja väitel ei ole hagejal sedavõrd suures summas kahju tekkinud. Kostja on nõus hagejale

tasuma 3500 eurot.

13. Poolte vahel peeti läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning kostja tegi 17.01.2018

hagejale sms-i teel ettepaneku võimalikust kompromissist. Hageja edastas samal päeval

smsga kostjale vastuse, et see sobib ning kompromiss vormistatakse nädala pärast, kui

hageja on tagasi. Seega hageja sms-st tulenevalt oli kompromiss vaja veel vormistada. See

on ka selge, kuna lahtiseks olid jäänud olulised tingimused. Nimelt, millal tasutakse esimene

osamakse, mis suuruses ja millal ning kui suurtes osades tasutakse teised osamaksed. Samuti

ei olnud teada kuhu tuleb tasuda maksed. Seega ei olnud kokku lepitud olulistes tingimustes,

mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks olnud lepingu sõlmimisega. Samuti tähendab väljend

„ära vormistada“, arusaama, et kokkulepe tuli vormistada vähemalt kirjalikult, mida aga ei

tehtud. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud kompromissilepingut ning sellele tugineda ei saa.

14. 04.04.2018 esitatud kirjas ei väljendu poolte tahe. Pooled ei leppinud kokku, mis ajaks

tuleks teha esimene osamakse. See, et hageja selle määrab ei ole poolte kokkulepe, mida

kompromiss eeldab. Alles 04.04.2018 avaldas hageja esindaja, et rahalised vahendid tuleb

kanda mitte hageja enda vaid E J kontole. Seega näitab ka nimetatud e-kiri, et

17.01.2018 ei sõlminud pooled kompromissi. Tegemist on hageja pakkumusega, mida kostja

aga ei aktsepteerinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

16. Hageja nõuab kostjalt lepingulise kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Seega on hageja nõuet võimalik lahendada VÕS § 108 lg 1 alusel.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Kostjale kuulub xxxx asuvas korruselamus korteriomand nr 101.

-

Hagejale kuulub samas majas ja samas trepikojas korteriomand nr 37/39.

-

Hageja korter sai veekahjustusi tulenevalt kostja korteris tekkinud veeavariist.

-

24.10.2017 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus kahju korvata.

-

Kostja vastas 20.11.2017 e-kirjaga saadetud ettepanekule, et pakub kahju hüvitamise

summaks 3000 eurot.

-

Hageja vastas 21.11.2017 kostja ettepanekule, et pakub tasuda koheselt 3000 euro

suurune osa hüvitisest ja ülejäänud osa 24 kuu jooksul 260 euro suuruste maksetega.

-

17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku

8000 eurot tähtajaga 10.01.2020 ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500

eurot.

2-18-10168

4 (8)

-

Hageja nõustus kostja pakkumisega ja kostja sai hageja nõustumise kätte.

Kostja ei vaidlusta kahju tekkimist summas 3500 eurot.

18. Vaidluse põhisisu on selles, kas pooled sõlmisid kostja poolt hagejale 17.01.2018 saadetud

pakkumise tingimustel kompromissilepingu.

19. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellega nõustumisega

ning ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

pooled on saavtanud kokkuleppe.

Kohus nõustub hagejaga, et poolte tahteavaldused e-kirjade ja SMS-ide vormis on õiguslikult

lubatavad ja nende vastastikusest vahetamisest on pooltele kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomise soov üheselt mõistetav: hageja soovis kahju hüvitamist summas 8000 eurot ja

kostja soovis kohustust täita ositi, koheselt 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.

17.01.2018 saatis kostja hagejale pakkumise, mille kohaselt tasub kostja hagejale kokku 8000

eurot tähtajaga 10.01.2020 ligikaudu 4 maksega, esimese makse suuruseks on 3500 eurot. (tl 8).

Tegemist on kostja pakkumisega hagejale sõlmida antud tingimustel poolte vahel leping. Hageja

vastas sellele 17.01.2018 järgmiselt: „Tere! See sobib. Olen tagasi järgmise nädala keskel. Siis

saame ära vormistada. Parimat!“. (tl 8). Samuti on hageja esindaja saatnud kostjale 04.04.2018

e-kirja, milles teatab, et hageja võtab vastu kostja pakkumise tasuda 8000 eurot varakahju

hüvitisena. (tl 5 pöördel).

Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle

tahteavaldusega nõustub. (vt Riigikohtu 16. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-

11). Hageja on vastuskirjaga väljendanud kostjale nõustumist kostja tahteavaldusega, märkides

oma kirjas, et kostja märgitud tingimused sobivad hagejale. Riigikohus on VÕS § 8 ja 9 sätetest

järeldanud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.

aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele

nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja 17.01.2018 saadetud nõustumise kätte saanud. Kohus

leiab, et kostja sai hageja nõustumise kätte koheselt selle saatmise järgselt. Kohtu hinnangul on

pooled seega vahetanud oma tahteavaldused ja lepingu saab lugeda poolte vahel sõlmituks

17.01.2018 tingimustel, et kostja tasub hagejale 8000 eurot, millest koheselt tasutakse 3 500

eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.

20. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kirjas viidatud tekst „Siis saame ära vormistada“

tähendas seda, et pooled ei ole veel lepingut sõlminud. Kohtu hinnangul ei vaja lepingu

sõlmituks lugemine seda, et lisaks tahteavalduste vahetamisele peaks selle täiendavalt

mingil viisil vormistama, näiteks kirjaliku lepinguna.

21. Tegemist ei ole kohtu hinnangul lepingueelsete läbirääkimistega, kuna pooled saavutasid

juba kokkuleppe lepingu sõlmimiseks tingimusel, et kostja tasub hagejale 8000 eurot,

millest koheselt tasutakse 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.

22. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka eellepinguga. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on

eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus

kokkulepitud tingimustel. Poolte tahteavaldustest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud

tulevikus lepingu sõlmimise. Hageja poolne viide sellele, et leping vormistatakse ei tähenda

tulevikus lepingu sõlmimist.

23. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole kokku leppinud lepingu olulisi tingimusi. Pooled

leppisid kokku kostja poolt hagejale hüvitatava summa suuruses ning selle tasumise viisis

ja tähtajas, mis on lepingu olulisteks tingimusteks.

2-18-10168

5 (8)

Kohtu hinnangul võib 24.10.2017 hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast, milles hageja palus

veekahjustustest tekkinud kahju korvata (tl 10) ning poolte edasisest kirjavahetusest järeldada

poolte soovi sõlmida hagejale tekkinud kahju osas kompromissileping.

VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg

2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest

ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Riigikohus on varasemas praktikas

leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või

suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest

loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või

ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu

kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15,

p 13; 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-10, p 13; 24. oktoobri 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-6579/47, p 11). Kohus leiab, et kahju tekitamise järgselt sõlmitava

kompromissilepingu oluliseks tingimuseks on hüvitatava kahju suurus. Pooled on kahju suuruse

osas kokkuleppe sõlminud. Lisaks on pooled sõlminud kokkuleppe kuidas ja milliseks tähtajaks

kostja kahju hüvitab.

Sellele, et pooled on olulistes tingimustes kokku leppinud tõendab ka kostja enda 17.01.2018

pakkumises hagejale pakutud tingimuste järel märgitu – „Jään ootama juhtnööre.“ Kohtu

hinnangul on kostja sellega pidanud kostja pakutud tingimusi ammendavaks, et poolte vahel

leping sõlmituks lugeda ja et seejärel sõlmitud lepingut täitma asuda.

24. Hageja leiab, et kostja pakkumus tasuda esimese võlgnetava osa ületav summa 4500 eurot

omakorda osade kaupa kuid hiljemalt 10.01.2020, on VÕS § 26 lg 1 tähenduses lahtine

tingimus, milles pooled kavatsesid kokku leppida tulevikus.

VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes

kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe

lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Pooled leppisid kokku, et 4500

eurot tasutakse nelja osamaksega hiljemalt 10.01.2020. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi tingimust

antud juhul lahtiseks jäetud. Kohus järeldab poolte edastatud tahteavaldustest, et pooled ei ole

leppinud kokku, et mingites lahtiseks jäetud tingimustes sõlmivad pooled tulevikus kokkuleppe.

Hageja esindaja teatas 04.04.2018 kostjale, et kostja pakkumine hüvitada kahju summas 8000

eurot oli hageja poolt vastu võetud ja hageja andis osamakse (3500.-) tasumiseks täiendava

tähtaja 10.04.2018. Kostja leiab, et pooled ei leppinud kokku, mis ajaks tuleks teha esimene

osamakse. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooled ei ole esimese makse tegemise tähtajas kokku

leppinud. Kostja on edastanud hagejale pakkumise sõlmida leping tingimusel, et kostja tasub

hagejale 8000 eurot, millest koheselt tasutakse 3 500 eurot ja ülejäänu hiljemalt 10.01.2020.

Esitatud tingimuste järel on kostja märkinud „Jään ootama juhtnööre.“ Kohtu hinnangul on

kostja poolsest avaldusest juhtnööride ootamise kohta üheselt järeldatav, et kostja jäi ootama

hageja poolt summade tasumiseks antavaid juhiseid, nende üle edasiselt läbi rääkimata.

Sealhulgas jäi kostja ootama juhiseid selle kohta, millal esimene makse summas 3500 eurot teha

tuleb ja millal tuleb teha maksed 4500 eurost. VÕS § 26 lg 8 kohaselt kui lahtise tingimuse peab

määrama üks lepingupooltest, määrab ta tingimuse, tehes avalduse teisele lepingupoolele.

Kohus leiab, et kostja on oma avaldusega „Jään ootama juhtnööre.“ ja selle järgselt hageja

nõustumisega leppinud kokku, et tasumise juhised määrab kindlaks hageja teatades sellest

kostjale, kes kohustub hageja juhiseid järgima.

2-18-10168

6 (8)

25. Kohus leiab, et esimese makse osas on hageja kostjale juhise andnud 04.04.2018, mil hageja

teatas kostjale, et esimene makse 3500 eurot tuleb teha 10.04.2018.

26. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, sealhulgas on

kostjale kohustuslik teostada esimene makse summas 3500 eurot hiljemalt 10.04.2018.

27. Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus 3500 euro osas muutus sissenõutavaks

11.04.2018. Kostja on viivituses hagi esitamiseni olnud 85 päeva päeva ja viivise suurus on

selleks hetkeks kokku 70,90 eurot.

28. Hageja nõuab viivise väljamõistmist VÕS § 113 sätestatud määras ka edasiulatuvalt kuni

kohustuse tegeliku täitmiseni. Kohtu hinnangul võimaldab seda TsMS § 367.

29. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulu hüvitamist summas 306 eurot.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule esitatud

Advokaadibüroo TGS Baltic AS 01.03.2018 arve nr 180319 kohaselt osutati hagejale

õigusabiteenuseid summas 306 eurot, mis seisnes 27.02.2018 1,5 tunni ulatuses kliendi esitatud

materjalide analüüsis, kindlustusjuhtumi dokumentide nõudmises ja kahju hüvitamise

nõudmises. (tl 4-5). Hageja esindaja on saatnud kostjale 27.02.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi

dokumentide nõudega (tl 7 pöördel), 07.03.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi dokumentide

nõudega (tl 7), 21.03.2018 e-kirja kindlustusjuhtumi dokumentide nõudega (tl 6) ja 04.04.2018

e-kirja kostja pakkumise vastuvõtmise kohta ning kostjale tähtaja määramise kohta (tl 5

pöördel). Kohtu hinnangul ei ole osaliselt tegemist hageja lepingu täitmise nõudega seotud

kulutustega.

Kindlustusjuhtumi

osas

dokumentide

nõude

esitamine

ei

seondu

kompromissilepingu täitmisega ega seoses sellega nõuete esitamisega.

30. Samuti ei nõustu kohus sellega, et 04.04.2018 hageja lepingulise esindaja poolt kostjale

ekirja koostamine kostja pakkumise vastuvõtmise kohta ning kostjale tähtaja määramise

kohta, oleks põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset

õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt

Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise

õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama,

kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud

oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama,

kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. (vt Riigikohtu 03. aprilli 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 32-1-19-13, p 11). Kohus leiab, et 04.04.2018 e-kirja koostamine oleks olnud

jõukohane ka hagejale endale. Tegemist on kahelauselise e-kirjaga, milles teatatakse kostja

pakkumise vastuvõtmisest ning antakse teada tasumiseks pangakonto number ja tasumise

tähtaeg. Pealegi on antud e-kirja näol tegemist mitte kahju hüvitamise nõude esitamisega,

vaid hageja poolt kostjale kohustuse täitmise tähtaja määramisega. VÕS § 128 lg 3 mõttes

ei ole võimalik hüvitada õigusabiteenuse kulusid, mida osutati abiks poolte kohustuste

määratlemisel. 31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab

hageja nõude kompromissilepingu täitmise osas summas 3500 eurot, samuti sellega seotud

viiviste väljanõudmise osas. Rahuldamata jääb hagi sissenõudmiskulude osas summas 306

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-18-10168

7 (8)

32. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda. Kohus leiab, et hagi rahuldamise ulatus

vastab antud juhul 92 %-le.

33. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 350 eurot, kinnistusraamatu

väljavõtte tasu summas 7,20 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 1570,80 eurot

(käibemaksuga), kokku 1928 eurot. Kostja esitas menetluskuludena kostja esindamisega seotud

kulud kokku summas 1440 eurot ( käibemaksuga).

34. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

leiab, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud.

Samuti on põhjendatud nendeks menetlustoiminguteks kulunud aeg: 03.07.2018 kliendi

ärakuulamine ja hagiavalduse koostamine lepingu täitmise nõudes 4,5 tundi; 16.11.2018 kostja

vastuväidetele vastuse koostamine 1,20 tundi; 28.01.2019 hageja seisukohtade koostamine

vastavalt kohtu 24.01.2019 kirjale 2 tundi. Seega on põhjendatud kokku 7,7 tundi ajakulu hageja

lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele.

35. Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on

põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks menetlustoiminguteks kulunud aeg: 20.10.2018

tutvumine hagiavaldusega 3 tundi; 20.10.2018 nõupidamine kliendiga xxxx ja xxxx büroos ja

hagiavalduses toodud nõuete analüüs 1 tund; 05.11.2018 vastuse koostamine hagiavaldusele 2

tundi; 20.11.2018 tutvumine hageja seisukohaga kostja vastusele 1 tund; 31.01.2019 tutvumine

hageja seisukohaga kohtunõudele 1 tund; 08.02.2019 kostja vastuse koostamine kohtunõudele

2 tundi. Seega on põhjendatud kokku 10 tundi ajakulu kostja lepingulise esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele.

36. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Kohus järeldab hageja menetluskulude nimekirjast, et hageja lepinguline esindaja on märkinud

enda tunnitasumääraks 170 eurot (koos käibemaksuga 204 eurot). Kohus leiab, et hageja

lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele. Tegemist on

vaidlusega selle üle, kas pooled on sõlminud kompromisslepingu või mitte. Asjas ei ole palju

asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure tunnitasumäära.

Samuti on tegemist asjaga, kus tõendite osakaal on väga väike. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt

ja kohtupraktikast juhindudes, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks

antud asjas on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot).

2-18-10168

8 (8)

37. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1016,40 eurot. Koos riigilõivu ja

kinnistusraamatu väljavõtte tasuga, moodustab hageja menetluskulu 1373,6 eurot.

38. Kohus järeldab kostja menetluskulude nimekirjast, et kostja lepinguline esindaja on

märkinud enda tunnitasumääraks 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ja mahukusele. Eeltoodud

põhjendustel on ka kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot, millele

lisandub käibemaks (kokku 132 eurot).

39. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1320 eurot.

40. Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 8% kostja

menetluskuludest ehk 105,6 eurot. Kostja poolt kuulub hagejale tasumisele 92% hageja

menetluskuludest ehk 1263,7 eurot.

41. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse

tulemusel kuulub kostjal hagejale tasumisele 1158,1 eurot.

42. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik