2-17-118252/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Kohtunik

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Kostja

Harju Maakohus

Ants Mailend

22. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

2-17-118252

Osaühing MATI MAALT hagi M J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

924,06 eurot

Osaühing MATI MAALT (registrikood 10073017; aadress

Mustamäe tee 149a-2, Tallinn 12918)

Lepinguline esindaja Erkki Evart (e-post

erkki@kaitsja.ee)

M J (isikukood xxx; aadress: xxx; e-post: xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi

(ramil.pardi@triniti.ee)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Lihtmenetlus. Poolte ärakuulamine telefonitsi

01.03.2019.

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5.

6. Rahuldada hagi.

Mõista M Jlt (J, isikukood xxx) Osaühing MATI MAALT

(registrikood 10073017) kasuks välja 944,95 eurot (üheksasasada nelikümmend neli eurot

ja üheksakümmend viis senti).

Mõista M Jlt (J, isikukood xxx) Osaühing MATI MAALT

(registrikood 10073017) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhivõlalt 690 eurot alates 23.03.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Määrata menetluskulud kostja kanda.

Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Mõista M Jlt (J, isikukood xxx) Osaühing MATI MAALT

(registrikood 10073017) kasuks välja menetluskulud 1295 eurot.

1 (7)

7. Mõista M Jlt (J, isikukood xxx) Osaühing MATI MAALT (registrikood 10073017)

kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

8. Tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis,

kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel

võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha hiljemalt

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud

1. Osaühing MATI MAALT (hageja) esitas 10.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M J (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule.

10.10.2017 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 03.11.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab tasu töövõtulepingu alusel x

elamus tehtud mais 2016.a tehtud elektritöödest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg

690 eurot ja seadusjärgne viivis kuni põhinõude täitmiseni. Põhivõla kohta on hageja esitanud

kostjale 31.05.2016 arve nr 160509. Lisaks palus hageja mõista välja 100 eurot nõude

maksmapanekuks kohtusse pöördumise eelselt tehtud kulutuste kaudu põhjustatud kahju

hüvitamiseks.

3. 28.11.2017 esitas hageja hagiavalduse uue tervikteksti.

4. 01.12.2017 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine

toimub lihtmenetluses.

5. Kostja vaidles 09.02.2018 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel oli töö puudustega. Kostja

väitel oleks hageja pidanud vedama korteri x toitekaabli otse üldkasutatavast koridorist, mitte

korteri x kaudu. Kostja teatas, et on kandnud kahju 387,61 eurot ning et ta kavatseb teha

menetlusliku tasaarvestuse.

6. 05.03.2018 avalduses vaidles hageja kostja seisukohtadele vastu.

2 (7)

7. 27.03.2018 avalduses teatas kostja, et on kandnud hagejale etteheidetavaid kulusid summas 2

141,41 eurot.

8. 30.04.2018 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid.

9. Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas

pooltele 22.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas

menetluse seisu, selgitas tõendamiskoormist, andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja

taotluste esitamiseks, teatas võimalusest olla ära kuulatud ja teatas otsuse teatavakstegemise

aja.

10. Hageja taotlusel kuulas kohus mõlemad pooled ära 01.03.2019 telefonikonverentsi teel.

11. Hageja esitas kohtule 04.03.2019 oma menetluskulude nimekirja.

12. Kostja esitas 08.03.2019 kohtule avalduse, milles esitas põhjendusi, tegi protsessuaalse

tasaarvestuse avalduse ja esitas oma menetluskulude nimekirja.

13. 19.03.2019 avaldusega vastas hageja kostja 08.03.2019 avaldusele ja täiendas oma

menetluskulude nimekirja.

14. 20.03.2019 tegid pooled kohtule e-kirja teel avaldusi ärakuulamise järgselt tehtud

menetlustoimingute tähtaegsuse ja menetluskulude põhjendatuse kohta.

Kohtu põhjendused

15. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda

alljärgnevaga.

16. Hageja nõuab 690 eurot tasu töövõtulepingu alusel tehtud elektritööde eest. Lisaks nõuab

hageja võla kohtueelse sissenõudmise kulude kaudu põhjustatud kahju hüvitamist summas

100 eurot ja seadusjärgse viivise tasumist. Kostja keeldub tasumisest, kuna tööd olid tema

väitel puudustega.

17. Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle:

1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tegi hageja x Tallinn

korterite x ja x elektrisüsteemi töid;

2) tööde sisuks oli varem ühise elektrivarustusega olnud korteritele eraldi arvestitega

elektrisüsteemi väljaehitamine;

3) tööde tegemine oli kooskõlastatud Xxx AS-ga. Xxx AS esitas oma tingimused kirjalikult

27.04.2016 kirjas Malle Jle (hageja 05.03.2018 avalduse lisa 2, toimiku lk 103) ja lepingu

sõlmimisel lähtusid pooled nendest tingimustest;

4) tööd teostati mais 2016. Kostja viibis tööde teostamise juures ja vaatas tehtud tööd üle;

3 (7)

5) lepingu sõlmimisel osales kostja esindajana Malle J. Tema viibis ka tööde teostamise

juures ja vaatas tehtud tööd üle. Tellijaks ja vaidlusaluse lepingu pooleks oli kostja M J;

6) hageja tasunõude kohta Malle Jle väljastatud arve 31.05.2016 nr 160509 (03.11.2017

hagiavalduse lisa 4, toimiku lk x ) on esitatud vaidlusaluse lepingu alusel. Summa 690

eurot vastab kokku lepitule;

7) tehtud tööde kohta esitas

hageja kostjale 31.05.2016 kirjaliku akti (03.11.2017

hagiavalduse lisa 3, toimiku lk x ).

18. Kostja väidab, et hageja tööd olid puudustega. Puuduseks oli kostja väitel see, et korteri x

toitekaabel veeti korterisse läbi korteri x. Kostja väitel oli lepitud kokku, et korteri x

toitekaabel pidi olema veetud korterisse otse üldkasutatavast koridorist, mitte korteri x kaudu.

19. Lisaks eespool punktis 17 kirjeldatule, ei vaidle pooled ka selle üle, kuidas hageja faktiliselt

korterite uute toitekaablite paigaldamise teostas. Hageja asendas vanad toitekaablid, vedades

mõlema korteri uued kaablid üldkasutatavas koridoris paiknevast elektrikilbist koridori

seinale paigaldatud karbiku kaudu korterite x ja x ees olevasse ühisesse tamburisse. Sealt

vedas hageja toitekaablid korterisse x , mille seinale freesiti tamburist elektrikilbini umbes

poole meetri pikkune süvendus. Korteri x kilbi juures jaotusid toitekaablid kaheks. Korteri x

toitekaabel viidi selle korteri kilpi läbi korterite x /x vahelise seina. Nimetatud seinas on šaht,

mille kaudu viidi juhe korterisse x . Korterite x /x kilbid paiknevad teine teiselpool seina.

Vana toitekaabel oli korteritel ühine, see jäeti seina sisse. Hageja selgitas eelnimetatut

01.03.2019 toimunud ärakuulamisel, samuti 30.04.2018 kirjalikus avalduses, millele oli

lisatud ka skeem toitekaablite paigutamise kohta koos fotodega. Kostja ei ole neid faktiväiteid

vaidlustanud.

20. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt väidetud kokkuleppe kohta, et korteri x

toitekaabel oleks pidanud olema veetud korterisse otse üldkasutatavast koridorist, mitte

korteri x kaudu. Nagu kohus ka oma 22.02.2019 määruses selgitas, lasub selle kokkuleppe

tõendamise kohustus kostjal.

21. Kostja poolt viidatud tõendid tema eelnimetatud väidet ei toeta.

Hageja koostatud jaotuskilbi skeemi (kostja 09.02.2018 vastuse lisa 2, toimiku lk 80) kohaselt

paigaldatakse toitekaabel „karbikusse koridori seinal ja süvistatult korteri seinas“. Nimetatu

vastab eespool esitatud kirjeldusele hageja poolt faktiliselt tehtu kohta (kohtuotsuse p 19).

Skeemis ei käsitleta toitekaabli sisenemist korterisse x otse üldkasutavast koridorist.

Ka hageja 31.05.2016 akt teostatud tööde kohta (03.11.2017 hagiavalduse lisa 3, toimiku lk x

) ei kirjelda seda, kust peaks toitekaabel korterisse x sisenema. Kostja on rõhutanud, et selles

aktis on kirjas toitekaablite süvistamine korterite – mitmuses – seina. Kohtu arvates saab ka

kaabli läbiviimist korterite x ja x vahelisest seinast nimetada seina süvistamiseks ja seega

paigaldaski hageja kaabli süvistatult enam kui ühe korteri seina. Akti sisust nähtuvalt ei ole aga

selles dokumendis püütud kirjeldada toitekaablite paiknemist. Lisaks on akt koostatud pärast

seda, kui hageja tegi oma tööd enda arvates nõuetekohaselt ära. Järelikult ei saa aktist

järeldada poolte kokkuleppe tingimusi teistsugustena, kui need algselt kokku olid lepitud.

4 (7)

Tööde teostamise eelses kirjavahetuses (hageja 05.03.2018 avalduse lisad) ei ole

pooled toitekaablite täpset paigutust korterisse x viimiseks käsitlenud.

22. Hageja poolt tegelikult tehtud tööde kirjeldusest (mille üle pooled ei vaidle) ja tööde kohta

esitatud fotodest (hageja 30.04.2018 avalduse lisad 2-5) järeldub, et tööde tegemise ajal ei

saanud jääda märkamatuks see, kuidas hageja toitekaablid korterisse x vedas. Tööde juures

viibivale mõistlikule isikule ei saanud jääda mulje, et toitekaabel sisenes korterisse x otse

üldkasutatavast koridorist. Puudub vaidlus, et kostja M J ja tema esindaja M J viibisid tööde

teostamise juures ja vaatasid tehtud tööd üle. Kui toitekaabli paiknemine oleks tõesti lepitud

kokku nii, nagu seda väidab kostja, pidi tegelikult tehtud tööde mittevastavus kokkuleppele

olema kostja jaoks koheselt ilmne. On mõistlik eeldada, et mittevastavuse märkamisest oleks

kostja koheselt hagejale teatatud. Esmakordselt on aga kostja teatanud väidetavatest

puudustest umbes kuu aega pärast tööde teostamist 28.06.2016 esitatud kirjalikus

nõudeavalduses (kostja 09.02.2018 vastuse lisa 1, toimiku lk 79). See muudab kostja väite

esialgse kokkuleppe sisu kohta eluliselt ebausutavaks.

23. Kostja pole selgitanud, miks ei olnud hageja poolt tehtud töö sisuliselt sobiv või kuidas oli

saavutatud lõpptulemus vastuolus kostja ootuste ja huvidega. Kostja ei ole väitnud, et hageja

töö ei vastanud kehtivatele normidele. Nimetatu ei mõjuta otseselt käesoleva vaidluse

lahendamist hageja nõuete osas, kuid jätab kohtule mulje, et kostja ei käitu hageja suhtes

heauskselt.

24. Kostja on jätnud hagejale maksmata kogu tööde eest kokkulepitud tasu. Kostja väidab, et on

toitekaabli ise ümber paigutanud ja teinud selleks kulutusi 261,1 eurot. Käesoleva asja

lahendamisel pole vaja võtta seisukohta nende kulude tõendatuse kohta, kuid kostja väitest

järeldub hageja arve tasumata jätmise meelevaldsus. Heauskselt käituv mõistlik tellija oleks

selles olukorras nõuetekohaselt tehtud tööde osa ära tasunud või vähemasti püüdnud teha

töövõtjaga koostööd tasumisele kuuluva osa väljaselgitamiseks. Selle asemel on kostja teinud

vaidlemiseks kulutusi, mis tema enda väitel ületavad kordades lepingu kogumaksumust. Ka

nimetatut võtab kohus arvesse ainult hageja heausksuse hindamisel, see ei mõjuta kohtu

lõppjäreldusi hagi lahendamisel.

25. Kohus pööras 22.02.2019 määrusega kostja tähelepanu, et väidetavate vastunõuete olemasolu

ei välista iseenesest hagi rahuldamist. Kostja esitas 08.03.2019 kohtule menetlusliku

tasaarvestusavalduse summas 661,61 eurot. Hageja eitab kostja väiteid vastunõuete olemasolu

ja tõendatuse kohta. Kuna hageja pole kohtu hinnangul lepingut rikkunud, siis ei saa kostjal

kohtu arvates olla lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid hageja vastu. Parkla tõkkepuud

avava puldi tagastamisega väidetavalt põhjustatud kahju hageja eitab. Elamu korteriühistu

25.04.2018 e-kirjaga on tõendatud, et hagejal puudus takistus parkla kasutamiseks (hageja

30.04.2018 vastuse lisa 6, toimiku lk 150). Kostja pole esitanud hageja vastu muid

lepinguväliseid nõudeid. Seetõttu ei ole käesoleva asja õigeks lahendamiseks vaja hinnata

kostja poolt tema kulutuste kohta esitatud tõendeid.

26. Kuna hageja tegi töövõtjana kokkulepitud töö, pidi kostja tellijana maksma hagejale

kokkulepitud tasu (võlaõigusseaduse [VÕS] § 635 lg 1).

27. Hageja on teinud enne kohtusse pöördumist kulutusi õigusabile vaidlusaluse võla

sissenõudmiseks ja nõuab sellega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja

esitas 17.03.2017 kostjale kirjaliku nõudeavalduse (03.11.2017 hagiavalduse lisa 5, toimiku

lk 43), milles põhjendas nõuet ja vastas kostja lepingulise varasemale nõudeavaldusele (kostja

5 (7)

09.02.2018 vastuse lisa 1, toimiku lk 79). OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli 20.03.2017

arvega (toimik lk 41) on tõendatud, et selle tööga põhjustati hagejale kulu 100 eurot. Kostja ei

ole vaielnud nimetatud faktilistele asjaoludele vastu, vaid on eitanud kõnealust kahju

hüvitamise nõuet lepingu rikkumisele tuginedes (kostja 09.02.2018 vastuse p 3.7). Kohus on

tuvastanud, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisega rikkus kostja lepingut. Hageja

eelnimetatud kulutused olid vajalikud võla sissenõudmiseks ja neid saab käsitleda kostja poolt

lepingu rikkumisega hagejale põhjustatud kahjuna. Hagejal on õigus nõuda selle kahju

hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg 1. Kõnealuselt nõudelt pole hageja nõudnud viivise

väljamõistmist.

28. Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.06.2016, tuginedes arvel nr 160509 märgitud maksetähtpäevale. Kostja ei ole väitnud, et

töö nõuetekohase teostamise korral oleks nõue muutunud sissenõutavaks hiljem. Vastav

viivisemäär oli ajavahemikus 01.06 – 30.06.2016 8,05% aastas, sellele järgnevalt 8% aastas.

Viivisenõude suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 22.03.2019 on vastavalt 154,95 eurot (690

eurot x 8,05% aastas ehk 0,021995% päevas x 30 päeva = 4,55286 eurot pluss 690 eurot x 8%

aastas ehk 0,021858% päevas x 895 päeva = 150,x 714).

29. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 690 eurot,

sissenõudmiseks tehtud kulutuste kaudu põhjustatud kahju hüvitise 100 eurot ja kohtuotsuse

tegemise kuupäevaks kogunenud viivise 154,95 eurot, kokku 944,95 eurot.

30. Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud

menetluskulude eest – riigilõiv summas 175 eurot (maksekorraldused paiknevad toimiku lk 2

ja 68) ja lepingulise esindaja tasu 1120 eurot 13 tunni töö eest tunnitasuga 80 eurot

(käibemaksuta). Lepingulise esindaja toimingud on loetletud hageja 10.12.2018

menetluskulude nimekirjas ja sellele lisatud õigusabiarvetes ning hageja poolt 19.03.2019

esitatud õigusabiarves. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud kuluga. Kohus võtab arvesse, et

kostja lepinguline esindaja ajaline töömaht on olnud sarnane (kokku üle 12,5 tunni) ning selle

töö rahaline maksumus on olnud oluliselt suurem hageja lepingulise esindaja töö

kogumaksumusest (2265 eurot. Kostja 08.03.2019 menetluskulude nimekiri). Kohus hindab

asjas tehtud menetlustoimingute põhjal, et hageja esindamiseks tehtud töö on käesolevas asjas

olnud mahukam kostja esindamisest.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitisena 1295 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31. Vastavalt eespool selgitatule on kostja vastuväited hageja nõuetele alusetud ning kostja pole

käitunud hageja suhtes heauskselt ega mõistlikult (kohtuotsuse p 23 ja 24). Kostja võlgnevus

muutus sissenõutavaks juba 31.05.2016. Kohus teatas kavatsusest tunnistada otsus

viivitamata täidetavaks 22.02.2019 määruses, pooled sellele vastuväidet ei esitanud.

Nimetatut arvestades tunnistab kohus otsuse viivitamatult täidetavaks TsMS § x 5 lg 1 p 10

alusel.

6 (7)

32. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ants Mailend

kohtunik

7 (7)