2-19-1366/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1366

Tsiviilasi

YY ja XX hagi Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla vastu

ravi teostamise kohustamise nõudes. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Kostja Sihtasutus Tallinna Lastehaigla (registrikood

90006590), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. veebruari 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt YY ja XX

kanda.

4. Rahuldada Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla määruskaebemenetluse kulude suuruse

kindlaksmääramise ja solidaarselt YY-lt ja XX-lt väljamõistmise taotlus osaliselt.

Määrata Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla menetluskulude rahaliseks suuruseks

ringkonnakohtus 400 eurot ning mõista solidaarselt YY-lt ja XX-lt Sihtasutuse

Tallinna Lastehaigla kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 400 eurot.

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (5)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. YY (hageja I, ema) ja XX (hageja II, laps) esitasid Harju Maakohtusse 28. jaanuaril 2019

ühise hagi Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat osutama

hagejale II tervishoiuteenust, mille raames manustada hagejale II iga päev kokku 25 kuni 100

g C-vitamiini ja seda järjest 30 päeva või kuni hageja II tervisliku olukorra olulise

halvenemiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal II diagnoositud 2018. aasta alguses leukeemia. Kuna

keemiaravi tulemusena on tema tervislik olukord halvenenud, viibib ta alates

12. detsembrist 2018

onkoloogiaosakonnas

ning

alates

27. detsembrist 2018

intensiivraviosakonnas, kus tema tervislik seisund pidevalt halveneb. Ema on lapse tervisliku

seisundi osas konsulteerinud välisriigi ekspertidega, kes on soovitanud ravida last kõrgdoosides

C-vitamiiniga, sest laps ei talu enam tavapäraseid ravimeid. Ravi jätkudes sureb laps maksa

funktsioneerimise lõppemise tulemusena.

Ajavahemikul 23. detsember 2018 kuni 26. detsember 2018 raviti last kõrgdoosides C-

vitamiiniga, mille tulemusel tema seisund paranes, kuid 27. detsembril 2018 teatas lapse

raviarst, et kuna tegemist pole teaduslikult tõestatud ravimeetodiga, siis seda ravi jätkata ei saa.

Kuna kostja on C-vitamiini ravist keeldunud, esineb reaalne oht, et laps võib nõutud

ravimeetodi kohaldamata jätmisel surra.

Kuigi kostja kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastest teadmisest juhinduvalt, peab

ta siiski järgima hagejate üldiseid soove ja juhiseid. Hagejad on korduvalt teatanud kostjale, et

nad ei soovi antibakteriaalset ravi, vaid on palunud kasutada C-vitamiini ravimeetodit.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 5. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi ei ole

esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.

Maakohus märkis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt on ravi teostamisel ravi sisu

määramine tervishoiuteenuse osutaja pädevuses, mitte kohtu pädevuses. Kohtul puudub

pädevus määrata eriteadmisi vajavat raviotsust. Maakohus selgitas, et TsMS § 363 lg 1 p 1

kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue, mis peab olema täidetav.

Konkreetse ravi määramine on arsti erialane otsustus, mis tehakse tervishoiuteenuse osutamise

käigus.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega võtta hagejate hagi menetlusse.

Esiteks on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamine ebaõige, kuna hagi on esitatud hageja II seadusega

kaitstud õiguse ja huvi kaitse eesmärgil, milleks on lapse õigus rääkida kaasa ning otsustada

tema elu ja tervist puudutavates küsimustes. Tegemist pole objektiivselt võimatu eesmärgiga,

sest hageja II suhtes on taotlevat ravi varasemalt kostja poolt kasutatud, mille tulemusena

hageja II tervislik seisund paranes. Samuti ei ole tegemist saavutamatu eesmärgiga, sest

taotletavat ravi kasutatakse laialdaselt mitmes välisriigis. Välisriikide eksperdid on hageja II

3 (5)

tervislikku seisundit arvestades soovitanud kasutada ka kõrgdoosides C-vitamiini ravi. On

teaduslikult tõestatud, et kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei kujuta patsiendile ohtu.

Teiseks on ebaõige maakohtu seisukoht, et VÕS § 762 kohaselt kuulub ravi teostamisel ravi

sisu määramine tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. Tegemist on eriolukorraga, kus erinevatel

ekspertidel on erinevad seisukohad ja kostja on keeldunud ravi teostamast põhjusel, et tegemist

on Eestis üldtunnustamata ravimeetodiga. Tunnustatud eksperdid on seda ravistrateegiat

soovitanud. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et kohtu pädevusse ei kuulu eriteadmisi

vajavate otsuste määramine (nt isiku paigutamine kinnisesse asutusse TsMS § 533 alusel).

Kolmandaks ei ole konkreetse ravi määramine arsti erialane otsus, vaid patsiendil peab olema

sõnaõigus ravistrateegias, eriti olukorras, kus patsiendi arvamust on toetanud ka teised

eksperdid ja on tõendatud, et hagejate poolt soovitud ravi teostamise tagajärjel hageja II

tervislik seisund paranes.

Neljandaks on hagejate nõue lõpetada hetkel kasutusel olev ravimeetod põhjendatud. Kuigi

kõrgdoosides C-vitamiini ravi pole Eestis tunnustatud ravimeetod, on nimetatud ravimeetodi

kasutamine VÕS § 763 lg 1 alusel lubatud. Hagejate väiteid kõrgdoosides C-vitamiini ravi

vajalikkuse osas kinnitab JS arvamus, kes on konsulteerinud professor TL-ga. Nimetatud

arvamuse kohaselt on teaduslikult tõestatud, et kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei kujuta

patsiendile ohtu.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus

muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 12. märtsil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja

maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke

põhjendusi.

6. Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et ravi

sisu määramine ravi teostamisel kuulub VÕS § 762 järgi tervishoiuteenuse osutaja pädevusse.

Praegusel juhul on tervishoiuteenuse osutajal lepinguline suhe 15-aastase hagejaga II ja hageja I

on hageja II seaduslik esindaja. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi

menetlusse võtmisest, kuid hageja I nõude menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda TsMS

§ 371 lg 2 p 1 alusel, sest hageja I õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kolleegiumi hinnangul TsMS § 3 lg 2 eeldust ei esine. Selles osas tuleb maakohtu määruse

õiguslikku põhjendust muuta, kuid maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata.

7. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kohtul puudub pädevus

kohustada

tervishoiuteenuse

osutajat

raviteenuse

osutamisel

kasutama

konkreetset

ravimeetodit. Tervishoiuteenus peab VÕS § 762 esimese lause järgi vastama vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse

osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult

käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Kuigi VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab

käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, siis sama lõike teise lause järgi,

kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei

või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

4 (5)

Seega ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus

ravist keelduda (vt Riigikohtu 13. juuni 2018 otsus asjas nr 2-15-123028, p 21.3 kolmas lõik).

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava

ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohustus, mille täitmist saaks

hageja II (kohtu kaudu) nõuda, peab tulenema kas seadusest või lepingust. Seadusest tuleneb

tervishoiuteenuse osutajale lepingu sõlmimise kohustus (VÕS § 760). Hagis esitatud asjaoludel

osutatakse hagejale II tervishoiuteenust (VÕS § 762). Seadusest ei tulene, et kohus saaks

tervishoiuteenuse osutajat kohustada tervishoiuteenust osutama konkreetsel viisil.

Õige ei ole praeguse asja puhul tõmmata paralleeli kinnisesse asutusse paigutamise

menetlusega (TsMS-i 54. peatükk), sest selles menetluses otsustab kohus, kas lisaks kinnisesse

asutusse paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravimisel kohalduvad VÕS-

i tervishoiuteenuse osutamise sätted ja toimunud ravi kvaliteedi üle saab kohus otsustada

tervishoiuteenuse osutaja vastu esitatud hagi menetlemisel (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014

määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p 57).

See, kas raviteenuse osutamisel kasutatakse üldtunnustamata meetodit, kuulub samuti

tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. VÕS § 763 lg 1 sätestab, millal võib üldtunnustamata

meetodit raviteenuse osutamisel kasutada, kuid sellise meetodi kasutamist ei saa nõuda.

Praeguses asjas tuleb arvestada, et patsiendiks (hageja II) on piiratud teovõimega isik. Piiratud

teovõimega patsiendi puhul tuleb lähtuda täiendavalt VÕS §-st 766. VÕS § 766 lg 4 sätestab,

millal tervishoiuteenuse osutaja võib seadusliku esindaja otsust eirata ning osutada

tervishoiuteenust ka siis, kui patsiendi seaduslik esindaja keeldub nõusoleku andmisest.

Nimetatud sättest tulenevalt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus seadusliku esindaja otsust

eirata, kui see kahjustaks ilmselt patsiendi huve.

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet hageja II nõude

menetlemisest keeldumisel õigesti kohaldanud. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kui

hagis esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Praegusel juhul on tegemist sellise hagiga.

10. Kuna ringkonnakohus kontrollib üksnes hagi menetlusse võtmisest keeldumise

õiguspärasust, siis ei anna kolleegium hinnangut määruskaebuses ja selle vastuses esitatud

ravimeetodite kohta käivatele sisulistele väidetele.

11. Maakohus on jätnud menetluskulud hagejate kanda. Selles osas kolleegium täpsustab, et

menetluskulud maakohtus tuleb jätta hagejate kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Kuna hagejad on

esitanud ühise hagi, siis vastutavad nad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Kostjal

menetluskulud maakohtus puudusid.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

solidaarselt hagejate kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi

kindlaks kostjale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need

solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja.

Kostja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse

kohaselt oli kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 864 eurot (käibemaksuga), sh

faktiliste asjaoludega tutvumine ja protsessuaalse positsiooni kooskõlastamine 0,9 tundi,

taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks 0,3 tundi, vaidlustatud kohtumääruse

analüüs 0,4 tundi, määruskaebuse analüüs 0,6 tundi, positsiooni kooskõlastamine 0,8 tundi ja

määruskaebusele vastuse koostamine 4,2 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 100 eurot

(käibemaksuta).

5 (5)

Kostja taotleb menetluskulusid käibemaksuga, kuid ei ole kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada.

Maksu-

ja

Tolliameti

andmetel

on

kostja

käibemaksukohustuslasena registreeritud. Seega tuleb mõista hagejatelt kostja menetluskulud

välja ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei

ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,2 tundi. Hagejate

arvates on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu 30 min. Arvestades menetlustoimingu

sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks: menetlusdokumentidega tutvumine 2 tundi

ja määruskaebusele vastuse koostamine 2 tundi, kokku 4 tundi. Kostja ei pidanud esitama hagile

sisulisi vastuväiteid.

13. Kostja on taotlenud, et hagejad tasuksid solidaarselt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

14. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Gaida Kivinurm

Indrek Parrest